Nägija vesi

Rustum Roi tutvustab taas [nagu selle filmi esimeseski osas] Jaapani teadlast Emotot. Too olevat teinud pilte vee emotsioonidest, aga meie seda veel ei tea. [Võimalik, et selle filmi mõlemad osad filmiti korraga, monteerija aga unustas, et sarnane lõik esines juba ka esimeses osas]. Me ei saavat seda [jääb veidi arusaamatuks, mida?] tõestada.

Seejärel demonstreeritakse erineva kujuga kristalle, mis olevatki vee muljed [eesti keeles sobib siia paremini sõna: emotsioon]. Näidatakse jaapnlase erinevaid pilte [kummaline, et keegi teine pole sedalaadi fotokunsti kasutusele võtnud].

Selline olevat vee mulje arvutist.

Niiviisi näeb vesi telerit.

[Veel jagub aga silmi ainult delfiinile]

Selgitav tekst oli ka omanäoline: "nii reageeris vesi kompuutri sisselülitamisele..., sedasi aga telerile..., siin näidati veele aga delfiini fotot".

Resonantsiteooriale tuginedes ning kaja tekkimisel suundub kvanttasandi kujund materiaalsesse maailma, seletas Jaapani uurija doktor Emoto Masaru.

Leonid jätkab, et veel Max Plant olla öelnud, et kõik on laine. See tähendab, et kui me kirjutame mingi sõna paberile ja kleebime selle veeanumale ning seejärel näeme, et veekristall muudab oma kuju, tähendab see seda, et vee enda muutused toimuvad nende sageduste mõjul, mida me tekitame seda sõna kirjutades. [Ma pole veel kordagi kuulnud, mis saab sellise veega, millele algul on käratatud, et too on loll, hiljem aga lisatud, et see oli nali].

Edasi tuli vaatajale näidata laborit, kus valgetes kitlites "teadlased" tegelesid hieroglüüfide sirgeldamisega kolbidele.

Sellest ei tehtud küll juttugi, kui kaua see kolvis olev vesi pidi sirgeldise vaateväljas paiknema, igatahes tulemused ei erinenud millegipoolest esimesest osast tuttvaks saanud viguritest. [Jääb vaid mõistatada, mis imevalemiga need üksikud lumehelbed küll kinni püütakse ja pildistatakse].

Et mitte paljusõnaliseks muutuda, tegin ülesvõtted selliselt, et vee emotsiooni nimetus (ilmselt siis sildile kirjutatud sõna) kenasti ka pildile jääks.

Leonid Izvekovi laboris olla pakutud veele kuulamiseks erinevaid muusikapalu: Kuupaistesonaati, "Sügist" Vivaldi aastaaegadest, raskerokki.



Järgneb Olga arutelu. Kui arvestada, et elu jooksul läbib inimest 75 tonni vett, läbib meid ka ülisuur kogus erinevat infot. Jutustaja seletab, et inimene koosneb 4/5 osas veest [mis on küll veidi erinev õpikus märgitud 7/8-st]. 2% vedeliku kaotamisel tekib inimesel janu, 10% veekaotuse puhul tekivad hallutsinatsioonid ning üle 12% puhul saabub surm.

1000 aasta eest elanud idamaa [?] teadlane ja arst Avicenna olla kord kõrvitsa kuivamist vaadeldes tulnud lihtsale järeldusele, et vanadus on alati kuivus.

Tänapäeva teadlased rääkivat sellest teisiti. Vanadus olevat organismirakkude veekaotus.

Olga jätkab, et inimene on sisuliselt elustatud (hingestatud) vesi. Emaüsas koosnevat loode 92...93% veest. Aga kui me sureme, on meis 50% vett. [Neid lahmivaid protsente võiks keegi üle kontrollida]. See tähendab, et kogu meie elu on sisuliselt veevahetus, koos veega ja vees.

1794. aastal kuskil Siberis Tšušavaja jõe ääres olla mingi jahimees haigestunud, temal olla tulnud kõrist verd ja üldse, surm suu juures. Kuid siis viisid mingid külavanad noormehe taigaase mingi püha allika äärde, kus jahimees veetis kaks kuud. Suples selles [olnud eelnevalt praktiliselt surnud ning laibastununa allika veerde tassitud] ja jõi selle vett. Selle aja möödudes tundis ta end täiesti tervena ning samaaegselt kuivas allikas ära. Vesi tekkis sinna uuesti alles järgmisel kevadel lume sulamise järel. [No kas pole mitte veenev lugu!?]

Keegi saksa arst olla toda lugu oma päevikutes kirjeldanud, kuid polevat osanud seletada.

Suurbritannia meditsiinidoktor Julian Canon võrdles seda Tšušavaja juhtumit andmete sisestamisega arvutisse. Nagu arvutisse sisestatud andmedki, parandas jõeäärne allikavesi [ega sellest filmist ei saagi täpselt aru, kumb see oli, jõgi või allikas vms][Paraku jäi mulle ka see võrdlus pisut ebatabavaks] organismi.

Olevat teada, et haigel inimesel ümbritseb rakke mittestruktureeritud vesi [see suur teadmine on minust küll seni hiilivalt mööda läinud - siinkohal aga võetakse a priori eelduseks, et vaataja on selle aksioomi omaks võtnud. Olemas olevat mingisugune struktureeritud vesi!].

Teadlased olla tulnud mõttele, et rakke saab taastada stabiilse struktureeritud vee abil. Järgmise sammuna võeti käsile seesuguse vee valmistamine. Selleks olla laboris loodud tingimused, kus vesi sai endale kõik meelepärased emotsioonid.

Konstantin Korotkov seletab lähemalt, mida need emotsioonid endast kujutavad (keemine, lainetamine, ühest faasist teise üleminek jne jne). Kui neid kõiki trikke veele [kunstlikult] pakkuda, saamegi looduslikult puhta, tsivilisatsioonist puutumatu ja tervendava vee. [!]

Kasahstani Al-Farabi riikliku ülikooli [teadmata] teaduste doktor Viktor Injušin pajatas siia otsa, et sedasi saadaksegi Elus vesi, selline vesi, mille võtab rõõmuga vastu iga elus rakk.

Julian Canon aga lisas, et laboris saame me toota täpselt sellise "tujuga" vee, millist meil mingi haiguse raviks vaja on.

Sellised olid siis lood kunstlikult toodetud puhtast looduslikust veest ning sellest, mida kõike vesi oma elus näinud on ja kuidas ta kõike sügavasti hinge võtab.

Järgmise osaga jätkame filmi 18. minutilt.