Enne saadet oli võimalus Elu 24 portaalis tutvuda mitme artikliga:
«Tänased superstaarisaate lood iseloomustavad finaliste»,
«Jaanus superstaarisaate eel: mul on räme köha» ja
«Kes langeb superstaarisaatest täna?»
Taaskord ei olnud veebiversioonis esinejate järjekord paigas. Kuid ma ei hakka ettevalmistatud põhja muutma ning täiendan seda vastavalt olukorrale, lisades laulja juurde tema järjekorranumbri.
Getter Jaani, «The Climb»Neljas esineja. Sõbranna Carolin Ligi kiitis Getterit, kes nad koos muud ei tegevatki kui naervat. Lisaks veel Getter alati unistavatki, millest ka see laul räägib. Getter üllatas oma uudse välimusega, mis märksa enam kohane on. Ka tema puhul ei märka kusagilt haiguse märke. Hääldus on siiski veel ivikese toorevõitu, või tingib selle see kõrgem ja lahtisem (plekine) hääl. Kummati tundub mulle, et originaal oli parem. Paraku ei ole sellelegi esitusele liiga palju ette heita. Laul iseenesest pole väga paha. Mina hindan ju laulude juures siiski kõige enam meloodiat, teisel kohal on muud vidinad ning... sõnum iseenesest on üks viimaseid. Siiski nõrgem kui Birgit, vaatamata suurepärasele esitusele. Hinne 7.
Mihklile ka meeldis lugu, esinemine parim nii tema enda omadest kui ka tänastest parim. Siin nõustun Mihkli esimese lausepoolega, pole aga nõus teisega. Jaanus oli siiski seni parim. Kiitis Getteri ameerika magussüdameks. Maarja kiitis enne laulu nähtud videoklippi ning noris mikrijala külge klammerdumise kallal. Lugu oli voolav ja lendlev, esitus aga klammerdunud. Rein ei osanud leida trumpe. Esinemine jäi algusest peale liiga harilikuks.
Ott Lepland, «Hüvasti kollane koer»
Kolmas esineja Urmas Alenderi lauluga, mis mulle ei meeldi. Oti nooruslik ema kurtis rasket sünnitust ning tõmbas paralleele ettemääratud lauljakarjääriga. Ott saadab end klaveril. Oti hääl on jumalik, esitusele pole midagi ette heita. Samas meeldis mulle Oti esitus rohkem kui originaal. Hinne 9. Ott laulab ebainimlikult hästi.
Rein kiitis klaverimängu ja Oti mitmekesisust. Teksti nimetas ta liiga senitimentaalseks, kuna see muutis veidi laulu monotoonseks. Mihkel oli hädas kriitikaga, kuna kõik laulavad hirmus hästi. Nimetas Otti Tõnis Mägi mantlipärijaks, kui too peaks 30...40 aasta pärast mantli varna riputama. Maarjat häiris vältekasutus (miiks, nuuuker).
Jaanus Saago, «Teisel pool vett»
Esimesena laval, väga hea lauluga, kitarriga ja väga heas vormis. Ei mingit märkigi haigusest ega köhast. Lihtsalt oivaline esitus! Hinne 10. Hakkan juba lõpuks ka leppima tema pisut lihtsakoelise soenguga. Laulu lõpupoole vääratasid vaid üksikud kõrgemad noodid, mille võiks kindlasti häälehäda arvele panna. Suure plussina saab märkida ka seika, et ette lasti kanda kogu laul.
Mihkel alustab oma nokkimist haigusest. Samas kiidab esinemise absoluutselt hiilgavaks, armsaks ja liigutavaks. Maarja nõustus Mihkliga. Seekord ei tundunud pikk Jaanus ka kohmakana. Üksikud kärisevad hääled andsid vaid vürtsi juurde (millega ma soostun). Ka Rein ei öelnud ainustki halba sõna, peale selle, et ehk veidi kõrgeks jäi laul kohati.
Birgit Varjun, «Dear Mr. President»
Laval teisena. Birgiti tädi kiidab teda laulu eel. Tema ei ole endale appi võtnud ühtki instrumenti, mida näppida. Kuid laulab istudes ja jutustades. Nagu ma juba eelnevalt ka mainisin, ei oska ma sellest loost midagi pidada. Mitte et Birgiti esitusel midagi viga oleks. Birgit on oma tavalises headuses. Üksnes laulu enese pärast hindaksin seda suisa kahe palli võrra madalamalt kui esimest lauljat. Tõesti jääb arusaamatuks, miks peab laulma mingi laulu presidendist. Hinne 8. Minu hinnangut sellele laulule ei muuda ka selle täisversiooni kuulmine. Kui see vähegi võimalik oleks, vahetaksin seda lugu kuuldes raadiol kanalit. Samahästi oleks võinud laulda laulukese porgandist.
Maarja kiitis esinejat. Ehkki vahepeal olevat olnud lugu raske kuulata tänu headele bäkkidele. Ka Rein kiitis, et Birgitile sobib ka selline jutustamise-pala. Mihklit häiris aga loovalik. Laul oli George Bushist, ent Valges Majas on nüüdseks uus vahva mees. Laulmist ta aga kiitis siiski. Seni parim esinemine. Selles viimases ma ei soostuks. Ja ikka tänu loovalikule.
Kui aga tagasi tulla vooru idee juurde, et igaüks pidi valima loo, mis teda kõige paremini iseloomustab, siis muudab see ka loovaliku arusaadavamaks. Kordan, et madala hinde sai Birgit minult tänu laulule, millega mina isiklikult ei tunne vähimatki lähedust. Esinemisele ensele ei saa midagi ette heita ja kõnealune esitaja on üks mu personaalseid favoriite.
Marten Kuningas, «Space Oddity»
Viimane esineja. Mitmed kiitsid, et ta olla elu aeg laulnud. Saadab end kitarril. Laul on hea. Algus, tõsi, veidi igavapoolne. Kuid Martenil on väga hea hääleulatus. Eriti hästi kukub tal laulmine välja siis, kui ta ei vigurda. Parem kui Anise laul, ka esituse poolest. Hinne 10. Kardan, et kohtunikud panevad pahaks ta eemalolevat nägu. Mitte et laulu lõpus tehtud plaksud asja ei parandanuks.
Rein alustaski eemalolevast hoiakust. Aga laulu lõpus olevat isiklik suhe siiski avaldunud. Mihkel mainis, et ülekruttimise oht on alati olemas. Mihkel oleks koheselt Marteni võitjaks tunnistanud. Ehkki tema jutustamine oli tiba vastuoluline. Maarja sai ka lõpuks sõna, kiites takka Reinu algatust, aga muus osas nõustus siiski Mihkliga. Maarja nimetas SUPER-esituseks.
Anis Arumets, «The Kill»
Laval eelviimasena. Esitab oma laulu majesteetilikult ja rahulikult, silmad kinni, saates end kitarril. Kui võrrelda originaaliga, siis on Anise versioon tükk maad rahumeelsem. Hääl õige veidi kohati vääratab. Laul pole kõige suurem hitt (ja ma pole seda varem kui eelkuulamisel kuulnudki). Peab ülimalt kenasti välja dünaamilised muudatused. Hinne 9.
Maarja kiitis eriti loo algust ja puhtast hääleregistrit. Kõrgemad toonid ja käredamad karjatused "võtsid südame tagant ära". Rein soovitas otsida erinevaid kõlavärve hääles. Reinule just need raginad ja kähinad meeldivad. Ma olen Maarjaga sama meelt. Mihkel noris mitmel tasandil, ehkki üldmulje oli tal hea. Muidugi see loo pealkiri, mis teda iseloomustama pidanuks, oli teine tema osutamise teema.
Koletult raske on midagi uut ennustada. Tänaseid esinejaid ning potentsiaalseid hindajaid silmas pidades võiks karta, et vähevõitu saab hääli (ja ikka lauluvaliku tõttu) Birgit. Kuid ma loodan, et tal on siiski piisav fänkond. Sama kardan aga ka Getteri puhul, kelle laul oli vaatamata Mihkli kiidule üks nõrgemaid. Oti laul polnud suurem asi, kuid laulis ta ju suurepäraselt. Lõikude korduskuulamisel oleksin ma aga isegi pigem Getteri kui Oti poolt hääletanud. Kordusklipis tuli välja ka Anise nõrk koht, kõrgemad noodid. Häda on ka selles, et neid lõike lastakse ju veel paar korda. Ka Raimo ennustas Anise lahkumist. Näis, keda kohtunikud ennustavad, ma ise siiski sean end Getterile lehvitama.
Vahepeal rääkisid saatejuhid eelseisvas voorus laulmisele tulevast kahest laulust. Üks olevat kantrilugu, teine kuulajate seatud popurri tantsulauludest. Jaanus suudab eesti keeles paremini emotsiooni edasi anda. Birgit on valmis ka kahe laulu esitamiseks. Ott arvas, et klaver aitas teda positiivses mõttes kaasa, kuna ise kaasa lauldes on palju mugavam, Getterile aga polnud voor kuigi raske tänu lemmikloole. Anist aitas kohtumine psühholoogiga. Marten ei oska enda esitustest kõige veenvamaks ühtki hinnata, kiitis vaid Jaanuse maagilist esitust.
Mihkel pakkus väljalangejana nimeks tähestiku järjekorrast võetuna Anise. Maarja ütleb samuti Anise nime, ehkki seda mitte tähestiku tõttu. Reinu jaoks jäi igavamaks Getter. Kõik kiitsid vooru senistest kõige tugevamaks.
Saatejuhid kutsusid ette Getteri ja Anise. Enne "surmaotsust" seisis rahvas saalis püsti! Lahkujaks on Anis. Huvitava muudatusena lubatakse lahkujal laulda tema viimane laul. Minu pisikeseks pettumuseks laulis ta sama laulu, mida võistluselgi. Kuid siiski tegi seda veelgi paremini kui võisteldes.
Ilmselt sai noormehele siiski saatuslikuks kahtlane meediakuulsus, mis fluktueeris pidevalt õrna ärapööramise veerel. Kõlasid lausungid, et üleväsinud, vajab psühholoogi abi jne.
5 kommentaari:
Jaanus üllatas alustuseks äärmiselt meeldiva, maitseka ja südamliku versiooniga Urmas Alenderi klassikalisest palast. Tema kurgutõbi ei tundunud häälekõla peaaegu üldse mõjutanud ja väike kähin paari noodi puhul lisas esitusele vaid värvi. Nõustun žüriiga, et see oli Jaanuse parim etteaste, ja ta võiks kaaluda žanri vahetamist.
Birgit sai Pinki palaga samuti suurepäraselt hakkama, jäämata originaalesitajale millegagi alla. Ehk vaid võinuks presidendile suunatud pöördumist avasilmi sooritada. Nagu Maarjagi ütles, oli Birgitit väga hea kuulata, ja rahulikum pala mõjus vaat et pareminigi kui tema senised häälejõu demonstratsioonid.
Oti esitatud Alendri tundeline kaunisballaad ei mõjunud sugugi võltsilt, vaid väga kaunilt, võimsalt, nüansirohkelt ja usutavalt. Äärmiselt hea esitus!
Tundub samas, et Rein Rannapil on tänini kerge vimm kanda kadunud bändikaaslase suhtes, kelle helilooming talle eriti ei imponeeri. Kindlasti eelistanuks Rein mõne endakirjutet pala ettekandmist.
Getter seisis pärast kolme oivalist sooritust eriti raske katsumuse ees, kuid tuli sellega minu hinnangul veenvalt ja väljapaistvalt toime. See neiu areneb iga saatega, ja küllap paari aasta pärast kindlustab endale mõjuka paiga Eesti hinnatumate naissolistide seas. Praegu lahutab teda sellest tasemest veel pisut toorevõitu hääl ja isikupära vähesus.
Anise valitud loo žanr ei ühti eriti minu maitsega, aga esitus oli talle omaselt ekspressiivne ja hingestatud. Seega ei saa paha sõna öelda.
Marteni retrolugu oli samuti väga nauditav kuulata, esitatud vokaalselt kõrgel tasemel, stiilselt ja väljapeetult.
Kokkuvõttes olid kõik tänased esitused väga heatasemelised. Seega on väga raske pakkuda, kes võiks välja langeda. Ehk on suurimas ohus Anis või Getter, kuid vabalt võib tulla ka üllatus.
Esmakordselt pakkusin etteminejad 100% õigesti. Ise eelistaksin küll Getteri lahkumist, sest Anis on huvitavam artist (vähemalt praegusel hetkel). Aga ei ole ka põhjust liiga pettunud olla. Anise kordusesinemine oli vabam ja veenvam kui võistlusetteaste - väärikas lahkumine. Üldsegi väärib kiitust tänavune uuendus lahkumislaulu näol - see väärtustab meeldivalt väljalangejaid, kes on kõik end tublisti ületanud ja palju meeldivaid hetki pakkunud.
Jah, nagu ma ka põhisissekandesse liasin, võis Anise puhul saada määravaks eelkõige meediakaja ning varasem häälestus. Ju oli tema fänkond ka väiksem kui puhastverd eestlastel.
Ka mulle meeldis tema kordusesinemine palju enam. Ja eriti veel see, et ta laulis seda väga vapralt. Kujutanuksin end tema nahas ette hääletuna, nutuklimp kurgus vms.
Tegelikult võis asja ära kallutada hoopis loovalik. Anise lugu oli pisut vanem ja eestlastele kindlasti ka vähem tuntud kui Getteri esitatud pala. Võibolla ei tulnud kasuks ka selle morbiidja loo süngevõitu sisu ega kole pealkiri.
Postita kommentaar