Vapper laborant võtab müstilise muusika saatel paljakäsi külmikust petri tassid külmunud lumehelvestega. [Või peaks neid nimetama veemustriteks?] Leonid hakkab selgitama, kuidas nad külmutasid pühast allikast [Serg Radonezhki?] võetud vett ning avastasid, et vähe sellest, et see helves oli kuuetine [justkui neid helbeid oleks ka mingisuguseid teisi esinenud], olla sellel selgesti näha helenduvat risti! [Leonidi nägu on seejuures justkui usklikul, kellel on imekauni ingliga intiimvahekord olnud.]
[On teada, et nahk võib saada külmakahjustusi juba miinus 20 juures, rääkimata siis 50° külmakraadist. Siin aga tehakse koletu viga, võttes paljakäsi enam kui -70°C külmutatud anumad, mis seepeale peaksid momentaalselt sulama hakkama. Seda nii ruumis valitseva sooja tõttu kui ka pealehingatava õhu tõttu, rääkimata käte soojusest.]
[Samuti tundus mulle veidi kummaline, et selliseid helbeid vaadeldi tavalise valgusmikroskoobiga pimendatud ruumis. Ehk küll oleks valgustus omakorda temperatuuri tõstnud, aga siiski... oleksin eeldanud peenemat instrumentaariumi, vähemasti pildistusseadmeid.]
[Kummati saadi justkui sellestsamast vaatlusest kuulus ristiga helves, mis Leonidi näo õndsale naerule kiskus. Samasugune naeratus oli Arnold Swartzennegeril filmis "Kaksikud" pärast elu esimest suguühet. Kõige nukram on siinjuures asjaolu, et mina ei oska sellel pildi seda risti kuidagi märgata.]
Leonid ei oskagi seda kristalli millegagi võrrelda. See olevat originaalne kristall, väga ja väga ilus kristall.
[35'28"] Järgnevalt kargab pilt justkui jääväljadele. Valge ja kõle, ainult müstilised helindid jätkavad taustal.
Hetke pärast selgub, et pilt on meid viinud mingile soolajärvele. Jutustaja tutvustab: Surnumeri. Edasi jutustatakse meile sellest nähtusest "kogu tõde".
Surnumeri on Maakera kõige madalam punkt, Maa kõige soolasem meri. [Tegelikult nimetatakse ka eesti keeles sellieid järvi teadmata põhjustel meredeks, ent kindlasti ei tee seda Vene teadlane eesti keele algatusel.] See olevat fenomen, mida paljud teadlased seostavat tektooniliste protsessidega. Kuid vastavalt iidsele legendile olevat siin millalgi laiunud kaks linna, mille elanikud olevat elanud pillavalt ja tegevusetult. Umbkaudu 2000 aastat enne Kristuse sündi olevat aga hirmsa looduskatastroofi tagajärjel need linnad Maa pinnalt pühitud. Kõik, mis neist järgi jäi, oli järv, milles pole elu.
Suurim inimlik jõud on hingejõud, mõttejõud, mida võib kasutada positiivselt või negatiivselt. Kasutades seda negatiivselt, saastab inimene enda vedelikke ja üldjoontes iga vett, mis paikneb tiikides, järvedes, meredes, samuti aga ka õhus, seletas Allois Gruber Austriast. [Arusaamatul põhjusel jäi loendist välja ookean.] Kui me aga mõtleme positiivselt, puhastame me vett. [Taas tekib mul küsimus, kes on need mõtted jaganud positiivseteks ja negatiivseteks?]
Meile juba tuttav Vene professor Korotkov räägib, et vett on võimalik mõjutada meetri või kilomeetri kauguselt, või hoopis teisest maailma otsast. Nemad on selliseid katseid teinud ning mõjutanud vett Jaapanist, Saksamaalt, USAst.
Need olid piisavalt korrektsed laboratoorsed eksperimendid [vt juuresolevaid pilte!], mis näitasid, et mõju on olemas, see oli objektiivselt mõõdetav ning see [mõju] ei sõltunud tõepoolest vahemaast.
Järgnevalt tutvustatakse vaatajaile Vene filosoofi ja teadlast Aleksander Tšuzhevskit, kes olevat veel möödunud sajandi 30-tel aastatel kirja pannud hämmastava nähtuse: vaadeldes bakterikolooniat, avastas ta, et aeg-ajalt hakkavad rahulikud mikroorganismid ilmutama erakordset aktiivsust.
Tšuzhevski oli kindlaks teinud, et ainuraksete erutus [vene keeles kasutati siinkohal eriti huvitavat sõna: «волнение»] toimub samaaegselt Päikesel toimuvate plahvatustega.
Päikesevalgusel kuluvat Maale jõudmiseni 8 minutit, kuid bakterid juba teavad sellest muutusest!
Ütlemata vahva animaklipp oli joonistatud päikeseplahvatuse jõudmisest Maani.
[Uskumatult jahmatavana tundub aga bakterite nimetamine ainurakseteks ning kinglooma-sarnaste protistide näitamine taustaks.]
Universumis toimuvate pisimategi muutuste kinnipüüdmise järel muutvat vesi koheselt enda omadusi nii Maal kui ka elusolendite organismides. Ja see toimuvat ühe hetkega.
Järgnevalt [37'54"] tutvustatakse meid prfessor Injušini katsetega. Tema olevat konstrueerinud seesuguste bioindikaatorite najal maavärinate etteennustamise masina. Spetsiaalsesse isoleeritud mahutisse paigutati biomass taimerakkudest ja bakteritest, millised 95...98% ulatuses koosnevad veest. Samasse anumasse [mis meenutab jämedapoolset vihmaveetoru] olla Injušin konstrueerinud vett sisaldava toru. Sellesse sattuvat info üksnes kosmosest ja Maa tuumast [jääb totaalselt arusaamatuks, miks sinna ei satu näiteks tänavamüra või mistahes muu kõrvaline võnge]. Biomass reageerivat piseimalegi muutusele, muutes elektrilist potentsiaali. [Elektrilise potentsiaali jutusse toomine mõjub kahtlemata teaduspäraselt, huvitav vaid, mida füüsikud selle peale kostaksid.]
Siis saab sõna Injušin ise, kes suhteliselt lodeva vene keele ja kõnes erri elliga asendades seletab, kuidas ta suudab kõiki maavärinaid ette ennustada.
Et mehikese jutt veenvam oleks, näidatakse vaatajale kaadreid mitmetest stiihiapiirkondadest. Selline eksperiment olla kestnud juba 3 aastat [filmi väljalaskeaastat silmas pidades siis siiani juba suisa 6 aastat!] ning kogu selle aja jooksul olla suudetud suure täpsusega ette ennustada maavärinaid ja veeuputusi Jaapanis, Indias ja Kagu-Aasias. [Siinpuhul tekib taas kord küsimus, miks siis nende ülitäpsete ennustuste kiuste on olnud nii palju inimohvreid või miks pole kasvõi sellestsamast Injušinist midagi olnud uudistesaadetes kuulda.]
Seoses maavärinatega olla vesi isoleeritud anumas kogunud tohutu energeetilise potentsiaali [varasemast jutust jäi küll mulje, et isoleeritud olid rakud; mida aga tähendab see tohutu energeetiline potentsiaal, jääb selgusetuks].
Injušin selgitab, et see kolmeaastane vesi on sedavõrd tugevasti energiat täis, et selles ei suuda areneda ei anaeroobsed bakterid ega keegi. Kui me hakkame kasutama biogeenset vett, kaotame me kahtlemata koheselt kümneid, kuid vahest isegi rohkem protsenti tulevasi narkomaane ja tulevasi alkohoolikuid... Kui me anname lasteaedades, koolides ja kõikjal... näiteks rinnalaste kasvatamiel seda vett, loome me natsiooni [siinkohal ma ei tahtnuks nimetada seda RAHVAKS ega rahvuseks], mis oleks vastupidavam narkootikumidele, alkoholile ja paljudele teistele ökoloogilistele faktoritele. [seda kõike ei oskagi kohe esimese kuulamise peale adekvaatselt kommenteerida]
Elu peab olema stabiilne ja pidev (jätkusuutlik?), jätkab jutustaja. Kõiki neid signaale registreerib vesi igal hetkel kosmosest. [Igatahes lennutati vaataja märkamatult kanalisatsioonitorustikest kosmosesse, pisikese vahepeatusega mistahes veepiisas ning "bakterite" emotsioonides.] Info saabub veeni lugematute võnkumiste ja väljadena, mis paikneb kõikjal Universumis. Seda ala nimetatavat veel ka energoinformatsiooniliseks ruumiks. [Ma usun, et end nn vaimuinimesteks nimetavad Eesti kodanikud on hakanud siinpuhul kasutama eestikeelset sõna Väli, mis füüsika seisukohalt on pisut eksitav.]
Smolenski ja Kaliningradi metropoliit Kirill ei häbene otse tunnistada, et kõige selle energia allikaks pole miski muu kui energeetilise substantsi kolossaalne jõud — Jumal, Maailma looja. Ja ilma selle energeetilise toeta ei eksisteeriks Universumgi.
Olemas on teadlastele hästi tuntud termodünaamika II seadus, mis kinnitab, et süsteem, mida seestpoolt ei toetata, ennekõike energeetiliselt, kukub kokku ega ole suuteline eksisteerima.
Millegipärast me opereerime selliste seadustega väga kergesti füüsikaliste protsesside valdkonnas, kuid millegipärast muutume täiesti tundetuks niipea, kui jutt puudutab vaimset elu.
4 kommentaari:
Püüan võidelda enda pahameelega. Olen eelkõige pahane enda peale, et sellele jamale nii palju aega raiskan.
Vähemasti ehk mõnedki mu kaasmõtlejad säästavad seeläbi enda aega ning oskavad end edaspidi eemal hoida sedalaadi "dokumantaalsetest" propagandafilmidest, mis on märksa peenem klass kui "The Secret" ning ammugi siis "Jeesuse elu".
Kui selle aukartust äratava järjejutuga on eeskätt minu "ümberpööramist" silmas peetud, siis ei tasunuks autoril küll nii palju vaeva näha. Nimelt on heal webxanil käesoleva kriitilise arvustuse abil raske midagi üheselt ümber lükata. Selleks, et teha adekvaatseid järeldusi filmis kõneks olevate väidete ja eksperimentide kohta, tuleks sooritada ekspeditsioonid kõigi seal esinevate tegelaste juurde, tutvumaks põhjalikult nende ideede ja metoodikaga.
Kahtlemata on filmis nähtuste vahelisi seoseid ja visuaalset poolt kunstilis-emotsionaalsetel kaalutlustel sobitatud, saavutamaks suuremat mõjusust teaduskauge tavavaataja jaoks. Sealjuures ei ole kõik seosed ega üleminekud nähtavasti päris (teadus)loogilised välja kukkunud. Samal põhjusel on käsitlus teaduslikus mõttes pealispindne ja liiglihtsustav, võimaldamata saada erilist aimu protseduuridest ja analüüsi metoodikast. Mõningaid faktiapse näikse ka leiduvat - nähtavasti pole filmitegijad ise teadlased.
Veega on asjalood kahtlemata huvitavamad, kui lihtkodanik aimab, samas vajaksid paljud filmis kõlavad luulehõngulised väited ühesemat ja põhjalikumat teaduslikku kinnitust. Tunnisest tava-auditooriumile suunatud filmist viimast loota ei maksaks.
Aga ärgu lasku webxan end sellest jutust heidutada, vaid viigu oma veeprojekt ikka vapralt lõpuni. Olgugi midagi tõestamata või ümber lükkamata, on selle näol kahtlemata tegu kriitilis-skeptilise käsitlusviisi tähelepanuväärse ja õpetliku näitega Eesti veebimaastikul.
Ma ei kahtlegi, et meid mõjutavad elektromagnetlained, võnked, väljad jne nimetagem neid kuidas tahes. Siin filmis on kogu füüsika pandud teenima usu propagandat. Teataval kambal inimestel on hirmus isu paljusid asju endale meelepärasel viisil ära seletada ja siis topitakse nähtustele umbmääraseid omadusi külge: hea, halb, kole, ilus jms. Ootan põnevusega selle filmi analüüsi lõppu. Uurin siis uuesti põhjalikult üle kogu kirjapandu ning avaldan sisukama arvamuse.
Taname huvitava blogi
Postita kommentaar