Nagu kokku lepitud, kohtusime oma "kolleegiga" Chemicumi ees kell 10. Just, kui olin haaranud oma telefoni, et KH-le helistada ja oma peatsest saabumisest teatada, ta helistaski. Küsis, kas ma olen juba teel. Olin. Lubas kohe alla tulla ja puha.
Siiski tuli ta alles ligi 10 min pärast ning muretses, et tudengid olid jäänud mingit ülesannet lahendama ning et nad peavad TT-ga kahekesi auto järel käima, mis on parasjagu pesus jms. Kulus veel aega. Meil oli võimalik selle aja sees istuda teist päeva avatud puhvetis ning juua kohvi. Ma ei jätnud kasutamata võimalust võtta üks hommikueine, milleks kujunesid lihapirukas ja kohupiimakook. Masinakohv oli päris hea, võtsin teisegi. Kohupiimakook, see traditsiooniline (nõukaaegse hinnaga 14 kopikat ning praegu enamasti 14...18-kroonine) maksis vaid 9 krooni.
Umbes poole tunni pärast tuli ka TT. Sõitsime liftiga neljandale korrusele, kulgesime läbi koridoride labürindi ning platseerusime seminariruumis. Juba mõne minuti pärast tuli oma tööruumi lahti riietuma suundunud TT ka mapiga, kaasas vana "uudis" olemasoleva Forseliuse Seltsi allkirjaga ja ammune kuvand Lastevanemate Liidu peatsesest liitumisest.Esimese ülesandena olevat vaja teha projekti tutvustav kiri. Selle kirja mustandit tuli meile demonstreerida. TT käis 15 minutit ära, et tagasi tulla juba värskelt väljaprinditud kirja- ja loogikavigadest kubiseva näidiskirjaga, mille olla kirjutanud keegi Andero. Samas, kuna tegu on tähtsa doktorandiga, lisaks veel MT juhendatavaga, kes iseenesest on kogu selle käelise tegevusega seotud liikumise ema Eestis (toonud selle otse Californiast), siis pidi arvestama mugavusvalimiga ning asjaoluga, et esimene elab Nõmmel. Lisaks oli välja prinditud kõikide Nõmme lasteasutuste nimistu ja usinasti juurde otsitud kontaktaadressid. Nimistus oli 3 gümnaasiumi, 4 põhikooli ning 3 huvikooli, ülejäänud lasteaiad ja -sõimed.
Aeg-ajalt tuli päevakorrale tõsiasi, et ülikool saavat ühele inimesele välja maksta kõigest teatava hulga raha, mitte et ma küll päris hästi oleksin aru saanud, mida see ülikool nii väga sellesse projekti puutubki.
TT käis veel vähemalt kahel korral mingeid pabereid otsimas, tuues neid lõpuks kokku pakkide viisi. Lõpuks ma hakkasin vihjama, et peatagu hoogu ja saatku need pigem e-kirjana elektrooniliselt. Tõsi, mõned minutid pärast meie koosoleku lõppu ta oligi saatnud kaks kirja.15 minutit otsis ta juba tõlgitud raamatuid. Tõi neist väljaprindid, kuna köidetuna ta neid ei leidnud. Siis tuli jutuks, et 400 kr transpordirahasid me ei suutvat kuidagi ühe kuuga ära kulutada. Tagatipuks helistas TEA müügiesindaja ja pakkus mingit lasteraamatut koos CD-ga, küsides eelnevalt, et kas TT peres väikesi lapsi ka on. Eriliselt asjasse süvenemata käskis TT endale arve saata ning andis koduse aadressi.
Seejärel rääkisime veelkord üle, et Polleni osas meil materjalide kasutamise piiranguid pole, aga mingi Science for Children asju me kasutada ei saa. Seejärel käis TT veel korra 15 minutiks ära, öeldes, et läheb toob veel midagi, vaatab siis, ehk leiab, mida... Mida täpselt, jäi esialgu selgusetuks. Hiljem selgus, et veel erinevate tõlkebürootõlgete väljaprinte. Nägime paarile esimesele lehele pilku heites, et too tõlge vajab jõulist sekkumist, eestindamist ning terminoloogilist ühtlustamist.
TT kurtis oma suurt hõivatust ning sedagi, et talle olla just helistatud Soomest ning palutud tungivalt oponeerida kellegi Robert Tenno doktoritööd ning tema ei oskavat kohe kuidagi «EI» öelda.
Lõpuks muutusin ma juba ülimalt kärsituks, eriti kui sain teada, et TT olla lausa kl 12 algama pidanud koosoleku edasi tõuganud. Kartsin, et venitab seda "arutelu" veel mitme tunni peale. Tipnes see sellega, et meid juhatati esimesele korrusele raamatukogu taha sekretariaati. Seal oli Marjul lausa ees minu toimik, ent tal oli pooleli ülioluline telefonikõne, mida keegi segada ei tohtinud. Et ta ise suurt sõnagi ei lausunud, siis jäi saladuseks selle kõne sisu.
Leppisime kokku, et nii mina kui ka mu «kolleeg» (kellest nüüd peakski saama mu kolleeg) saadame talle oma CV ning toome selle veel paberilgi. Selle tõdemusega me ka lahkusime. Telefonikõne võis segamatult jätkuda.
6 kommentaari:
Ehk poetub siia ka mõni sõna esmaspäevastest tegemistest :D
Esmaspäeval tuli mul minna kolleegidele appi, et reklaamsein püsti panna. (vt http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/246/391/0616957798ea0c.jpg)
Et poolele teele oleks jäänud Chemicum, saatsin sekretärile kirja küsimusega, kas ta mind ehk allkirjastama ei oota. Jaanus kirjutas sama küsimuse ju kohe oma kirja, millega edastas CV.
Poole tunni jooksul tuligi ühesõnaline vastus, mille peale ma kohal käisin ja allkirja panin.
See oli minu eest valmis kirjutatud avaldus, millega ma palun end tööle võtta 0,6 koormusega erakorralise teadurina. Millal sellest lõpuks vormistub käskkiri või valmib leping, pole ette teada. Kuna kolleeg ei tule Tartusse enne kolmapäeva, siis ilmselt ei juhtu enne neljapäeva midagi uut.
Aga kui asjad nii kaugel, eks ma siis lisan ka vastava sissekande.
Kolleeg palus webxanil ekstra uurida, ega tema saabumise ajast järsku miskit olulist ära ei ripu. (Kui rippunuks, eks võinuksin siis oma tulekut ka kiirendada.) Olla öeldud, et see ei mõjuta vähimatki. Seda üllatavam on nüüd hoomata õrna tendentsi propsis patuoinaks voolida.
Keegi peab ju süüdi olema!
Siis oleks ju olnud jama, kui ka Propsis oleks mind kuulda võtnud ning täna koos minuga sekretäri juures ära käinud.
See tähendanuks, et oleks tulnud leida uus süüdlane. Kuna on üpris ilmne, et sel kuul nüüd vaevalt midagi suurt sündima saab.
Aga kui meie kumbki oleksime teinud omalt poolt kõik, mis siis oleks juhtunud? Siis oleks ju tulemus kole ja süüdistada poleks olnud kedagi. Kui ehk vast mitte möönda, et asjaolud on sedasi kujunenud ja et midagi pole parata.
Ma oleksin asja uurinud ka ilma, et mind selleks ekstra palutud oleks. Ja uurisingi. Marju ütles mulle selge sõnaga, et sellest pole midagi, kui ta alles kolmapäeval tuleb, kuid lisas siia veel ka, et loodame, et ikka juba sellest kuust vormistatud saab. Miks peaks üks sekretär seda lootma? See on lihtsalt nn viisakus, ametialane.
Kui peaks aga juhtuma, et meid vormistatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist (mis oleks antud situatsioonis kõige optimistlikum versioon), siis tähendaks see seda, et meil tuleb paari päevaga terve kuu töö ära teha!
Propsis oleks webxani kindlasti kuulda võtnud, kui too oleks esitanud selgesõnalise ja argumenteeritud ettepaneku just koos ja täna allkirjastamisele minna. Et sellist ettepanekut ei olnud, siis sõitis propsis pühapäeval traditsiooniliselt Viljandisse, kust kohe järgmisel päeval naasmine pole eriti mõttekas.
Lisagem ka, et mul pole ametlikult mingit alust kuhugi minna, sest kõnealuse asutuse sekretär pole mu sellesisulisele meilile veel vastanud.
Postita kommentaar