Eile, kui ma just olin end seadnud vaatama pikapeale juba pisut tüütuks muutunud saksa tundeseriaali «Kirgede torm», helises mu tüütu telefon. Kõik mu paremad tuttavad teavad, et mulle ei meeldi helistamised ning ise helistan ma ka vaid äärmisel juhul. Alati helistatakse kõige ebasobivamal hetkel. Näiteks kui ma viibin autoga kusagil liiklusrohkel ristmikul, püüan vaadata mõnd saadet, pean loengut, olen just uinunud või asjatan midagi kempsus. Või siis jällegi vastupidi, kui mina kellelegi helistan, on abonent reeglina kas levipiirkonnast väljas, tal on telefon välja lülitatud või on tal parasjagu mõni teine kõne käsil. Vihkan telefone!
Kui midagi hirmkiiret pole, saaks ju suhelda asünkroonselt. Saadetaku e-kiri või esitatagu oma mured MSNis. Tõsi, viimane võimaldab ka kolmes mõttes sünkroonset suhtlemist, aga siiski...
Niisiis helises mu tüütu telefon ja ma olin sunnitud teleri vaikseks keerama, et TT kõne vastu võtta. Ma ju lubasin, et ei võta temaga ise ühendust. Veel lubasin, et ei halise sel teemal mitte üks raas, enne kui pole, millest rääkida, ehk mitte enne, kui TT ise ühendust võtab. No võttis. Kohe ei tahtnud ma siia seda lugu kirjutadagi, kuna kogu aur kulus lisaküsimustele vastamisele. Lisaküsimusi esitasid mu truud vestluskaaslased MSNist. Mitte et nad poleks midagi enamat kui lihtsalt vestluskaaslased.
Et ma polnud eriti jutualdis ning et teisel poolel midagi kuigi asjalikku öelda ei olnud, ei veninud kõne 10 minutilegi. Ma ei saa garanteerida, et mul selle sisu sõnasõnalt meeles on, kuid see sisaldas umbes järgmisi mõtteid.
«Tere, TT siin! Kuule, nüüd ma olen uude Chemicumi ära kolinud. Kolimisega on kõik ühel pool. Nüüd on mul vabad käed, et selle Innovega tegeleda. Me peaksime nüüd homme-ülehomme maha istuma ja need asjad paika panema. Raha küll eriti pole, kuid ma kutsun KH ja teised ka siia. KH kohe kindlasti! Peame ülesanded ära jagama... Ma annan sulle siis homme või ülehomme teada, vat homme on mul kell 12 koosolek, võibolla siis õhtupoolikul. No ma igal juhul helistan, sa ju ikka võtad telefoni vastu?»
No mida mul muud ikka vastata oli kui olukorraga nõustuda. Propsis asus selle kõne peale (mille olemasolust ma peale teda teavitasin veel ka Kassi, kuid mille sisu kumbki ei teadnud) kohe uurima, et kas läks lepingu koostamiseks. Kass samas jälle uuris, et kas me panime paika täpse kellaaja ja kuupäeva.
Ei mingeid täpseid aegu, ei mingeid lepinguid. Vähemasti mitte veel. Ja ma pean TT kiituseks ütlema, et ta on suuteline alati asju sedasi serveerima, et vastuvaidlemine on suhteliselt võimatu. Muidugi ei tahtnud ma "asjaga" lähemalt tutvumata ka kogu üritust maha kanda. Olid ju ajad, mil ma siiralt end selle projekti juhiks planeerisin. Propsis oleks sellest samuti väga huvitatud, kuna see kindlustaks tallegi ameti selle projekti juures.
Mulle aga tundub, et TT on juba algusest peale ennast ise selle loo juhiks määranud, kusjuures kaugeltki mitte vaid ideoloogiliseks, nagu taotluse kirjutamise ajal jutuks oli. 1. augustist on nüüdseks saanud 3. november. Nüüd on vist kiire. Igatahes ei kavatse ma nõustuda mingi kolmandajärgulise jooksupoisi ametiga, millest oleks kahju rohkem kui kasu. Haigekassa liikmeksolek mind enam ei huvita. Niikuinii ma selle teeneid eriti ei kasuta. Seega ei tahaks ma ametis olla 0.1 ega ka 0.25 kohaga. Tõtt öelda on isegi 0.5 kohta vähe.
Loomulikult annan ma endale aru, et täiskoht tähendaks ka täielikku pühendumist, milleks ma olin ju projekti kirjutamise ajal valmis. Mingi poolik või veelgi pisem koht tähendaks aga seda, et ma peaksin olema pidevalt ja praktiliselt ööpäevaringselt valmis kusagile kohale kulgema, et mingile paberile allkiri anda või mingisse tabelisse andmeid toksida. See mulle ei sobi. Vabadus ajakasutuses on mulle kallim.
Samuti nagu TT ja KH pole "arvutiinimesed", kes ei soovi minuga suhelda e-kirjade teel ning eelistavad telefoni, niisamuti eelistan mina just töö tegemist töökohal viibimisele. Muidugi on olukordi, kus pole võimalik asju ajada kodus istudes. Kuid ma ei näe vähimatki põhjust, miks peab neid asju ajama kusagile ruumipunkti mingiks kindlaks kellaajaks kokku tulles ning arutledes, mida on võimalik edukalt teha kodust lahkumata, kulgemisele ja sättimisele aega kulutamata ja tulutult vaidlemata.
Jah, vaidlustest sünnib tõde, see on selge. Aga minu kogemus näitab, et kui korraldatakse koosolekuid, mille päevakordki pole ette teada, siis ei sünni sealt mingeid tõdesid, kulub vaid aeg. Sellised koosolekud lõpevad tõdemusega, et igaüks läheb seepeale koju ja mõtleb asjad ise läbi... tihti ka veel sellega, et pärast mõtlemist tuleb vahetada e-kirju ja interneti vahendusel edasi arutada. Kui aga töö on kodus tehtud, siis võib juhtuda, et kokkutulemise põhjust ei pruugi ollagi.
Vaatame nüüd, millisele otsusele on TT oma projektiga jõudnud ning millist kohta ta mulle täna-homme selle "asja" juures üldse pakub. Selle peale võib mürki võtta, et ta ei kavatsegi mind projektijuhina tööle võtta (kuigi kahe kuu palgafond on õnnestunud mistahes ettekäänetel seni juba kokku hoida).
16 kommentaari:
No mina oma naiivsuses oleksin käratanud vastu, et mulle sobib suurepäraselt pärast homset kella 12 koosolekut kohtuda ka selle projekti asjus ning lubanud kohal olla täpselt kell 15:00. Kui siis oleks telefoni teisest otsast mökitamist kostnud, oleksin põrutanud veelgi konkreetsemalt - mul on aega 3 tundi ning paneme selle asja lõpuks ometi paika!
See webxani TT-saaga on olnud algusest ("juhendaja"-päevist) peale väga valulik kõrvalt vaadata. Ja paraku ei näi ka tulevik helgem olema. Teisalt, prominentne UT professor ja rahakotiraudade hoidja on paratamatult tavatöötu suhtes jõupositsioonil, ja liiga ülbe haukumine võib lõpetada senisegi kidura koostöö.
Jah, just, «haukumine» ongi selle õige nimi. Kuid üldjoontes on ka minul teatav aukartus ja lugupidamine üldse vanemate inimeste suhtes, seda enam siis «emeriitprofessorite» vastu.
Kass on ilmselt soovitatud sedalaadi käitumisteda omagi vitsad kätte saanud, egas muidu ei istuks kellast kellani posti otsas isegi siis, kui midagi tarka teha pole.
Väga tubli minust, et suutsin aupaklikud mehed minu vastu kommenteerima provotseerida :P Muide, mul on kuri kahtlus, et see auväärt prominentne emeriitprofessor ootabki pigem sõjaväelise täpsusega raporteerimist, kui uinamuinatamist ja mökitamist. Ise on ta möku, seda enam peavad teised (kaasarvatud elukaaslane) olema konkreetsed.
Haukumise kohapealt võin lisada, et sedassama väidab ka see tüüp, kes mul siin kodus üritab korda luua. Ma haukuvat ka temaga. icccc
Minu ekssõjaväelasest boss ilmus täna minu juurde koosolekut pidama 4 tundi lubatust hiljem. Vabandas end igasugu muude kokku ja lahku käimistega. Mulle anti korraldus töötada kontoris (at olla kättesaadav) ja ülejäänud meeskond peab kogu tööpäeva veetma välitöödel. Tänu minu vastuhaukumistele on see välitööde värk seni edasi nihkunud. Samuti sai tänu minu haukumisele korraldatud tõsine koolitus kogu talituse 13 inimesele. Kui on vaja teha muudatusi eelarves, siis nõutakse minult otsustamist. Kui on vaja koostada uus aruanne, siis saan selle endale käepärasel viisil vormistada. Lisaks tegin ettepaneku täiendada meie ametitunnistust veel ühe seaduseparagraafi väljatoomisega. Jne jne. Kui ma jääksin ootama vaid seda, et kõrgemal ametikohal olev mees vaid keelab, käseb, poob ja laseb, siis oleksingi juba poodud ja lastud. Ka auväärt professoritega tuleb teha koostööd, mitte nende eest põgeneda ning tagaselja vigiseda :)
No jeesus... jälle see TT oma jamaga. Saada pikalt, sest pole mõtet sellele oma kallist aega raisata.
See on selge küll, et webxani senine leebe ja aupaklik lähenemisviis prof TT-le pole siiani tulemust tootnud. Kuid samas varitseb ka oht, et ülbama ja dikteerima hakates visatakse webxan joonelt paadist, mis praeguse tööturu situatsiooni juures oleks tõsine tagasilöök.
Samas näikse, et kass27 on end praeguses töökollektiivis edukalt kehtestada suutnud, mille üle on ainult hea meel. :)
Aga mis puutub haukumisse, siis k(K)asside puhul ei tundu see eriti kohase terminina. :P
Mulle ei mahu hästi pähe, kuidas mõnele kaslasele meeldib teenida endale PROVOKAATORi põlastusväärne nimetus?
Olgu siinkohal mainitud, et mulle ei meeldi, kui mind provotseeritakse, survestatakse, mu kallal näägutatakse ja osutatakse.
Eespool seisva dispuudi refräänina jäägu kõlama lohutus, et TT ei helistanud täna, nagu pooleldi lubas. Teine pool jääb homsesse. Kui tema varasemaid lubadusi silmas pidada, siis on 85% tõenäosust, et ta ei helista veel ka homme. Ehk alles uue nädala esmaspäeva õhtul. Aga eks me näe.
Eks provokatsioone võib olla nii pluss- kui miinusmärgilisi. Kedagi väljamõeldud ettekäändel sõtta või lihtsalt tülisse meelitada on kahtlemata paha. Aga provokatsioon võib olla ette võetud ka üllamal eesmärgil, näiteks selleks, et kedagi oma "kestast" või mugavustsoonist välja meelitada, millest provotseeritav pikemas perspektiivis tõenäoliselt pigem kasu kui kahju saaks. Näiteks võib olla sihiks panna ta tegema midagi konkreetset, millest temale endale, perele või üldsusele kasu sünniks, kuid milleks provotseeritaval kipub nappima viitsimist, julgust vms. Positiivseid provokatsioone võib seega lugeda kavalamat sorti ärgitamiseks ennast käsile/kokku võtma. Samas, liigagarad provokaatorid kõnnivad libedal jääl: vahel võib hästi mõeldud sekkumine anda ka soovimatuid tagajärgi. Sagedane tagamõtteid eviv provotseerimine kipub muuhulgas õõnestama sõpruse aluseks olevat siirust ja usaldust. Seega võimalusel tuleks provotseerimise asemel siiski ausat ja otsekohest lähenemist soovitada.
Isiklikult mina ei näe vähimatki paha mugavustsoonis püsimises. Ja mulle isiklikult mõjub igat sorti ärgitamine ja provokatsioon miinusmärgiliselt, olgu selle eesmärgid kuitahes üllad.
Eks üllal eesmärgil võiks ju teinekord peagi maha raiuda, kui migreenihoog tekib :P
Võibolla tasuks webxanil mõnikord provokatsioonidele alluda, et näha, kuhu see välja viib?
Võib olla tõesti...
On see nüüd «ärasõnumise» või hoopis «juhuse» süü, aga täna kell 14:35 oli TT kõne. Rääkis, et peab minema arsti juurde ja seejärel kohtuma Türi Kolledžist kellegagi, misjärel aga lubas mulle helistada ja mind kohale kamandada.
Ütlesin, et jään kõnet ootama ja olen stardivalmis.
Kui kell sai 23, võtsin lipsu eest ja kasvatasin habeme ette tagasi, kuna uut kõnet ei tulnudki.
Tegelikult ei võtnud ma kohe algusest peale seda tema kõnet kuigi tõsiselt, kuna analoogseid on varemgi olnud.
Eks siis paistab, mis edasi saab.
Täna, 13 nädalat projekti algusajast hiljem, helistask kl 15:53 TT ja arvas, et täna peaks nüüd maha istuma ja seda asja arutama.
"Me peame sõlmima nende kõigi välispartneritega lepingud ja üle vaatama, mis roll sulle selles projektis üldse jääb. Ma lähen selle projektiga hulluks! Meil on üsna kehv seis... Ja see projekt on väga halb kirjutatud," teatas ta ühe hingetõmbega.
Ma vastasin, et vat täna ma küll ei saa. Alles homme pärast 14. Seepeale meenus talle, et tal on kl 16 koosolek, aga 14...16 on vaba aeg. Et ma siis tulgu ja helistagu talle, et ta saaks uksele vastu tulla, kuna mul polevat kaarti.
Arutasime Jaanusega põgusalt seda asja ning jõudsime ühisele järeldusele, et TT on midagi unustanud...
Jaanus ütleb (21:57):
. muide,
. kas Sa tahaksid nüüd, mil oled jälle maha istunud, ka TT asjast rääkida?
Jaanus ütleb (21:58):
(tundub, et täna oli teil lähiajaloo konkreetseim vestlus)
Illar ütleb (22:04):
kirjutasin selle sisu ka vastava sissekande kommentaari
Jaanus ütleb (22:04):
tänan!
Jaanus ütleb (22:06):
. no projekt sai tehtud tellija materjalist
. ja minu meelest võinuksid Sa seda talle ka meenutada
Jaanus ütleb (22:07):
. alguses ei olnud mingit plaani ju neid välismaa asutisi sisse panna
. saati siis veel nii palju
Illar ütleb (22:07):
ma ei armasta telefononitsi lobiseda
Jaanus ütleb (22:07):
. teisalt ei pannud me neid sinna siiski kirja kui projektipartnereid
Illar ütleb (22:08):
. mina ei saa ka aru, mida ta põeb
. ma arvasin, et kasutame nende väljatöötatud materjale ja asi vask
Jaanus ütleb (22:08):
. neil ei baseeru ükski projekti tegevus
. sama siin
. vast tõlgendabki valesti
Kui nüüd homme peaks imekombel trehvamagi, et meie 25. juulist siiani veninud vestlus lõpuks aset leiab, kavatsen ma talle öelda nii selle, et need "partnerid" käskis ta ise lisada kui ka selle, et see "partnerlus" ei eelda vahetut koostööd.
Postita kommentaar