Vesi ja keel

Filmi teise osa pikkus on pisut alla tunni. Püüan siinkohal anda suhteliselt adekvaatse ülevaate ning täiendada seda omapoolsete skeptiliste kommentaaridega, mille lisan [kantsulgudesse] ja värvin punaseks. Osa enda mõtteis võõpan aga violetjaks. Ka jutustaja jutu tõlke püüan kirjutada tavalises kirjas, kus see vähegi võimalik, kasutades sobivatel puhkudel kas «jutumärke» või umbisikulist tegumoodi. Nõndanimetatud ekspertide jutu aga eristan ka värvustega, et asi selgem oleks.

Juba filmi algussõnad, mida loeb meeldivalt sugereeriva häälega jutustaja, viivad mõtte sellele, et tegemist ei saa olla tõsiselt võetava filmi, vaid kunstišedöövriga:
«See on inimene, aga see on teda ümbritsev maailm — tilluke helesinine planeet Universumis, endas paljusid saladusi peitvas ruumis...»

Selle jutu taustaks tehtud muuvi ei muuda olukorda liiga palju dokumentaalsemaks, pigem vastupidi. Sellelt kosmiliselt pildilt tuuakse vaataja tagasi ookeani äärde ning mööndakse, et planeet Maa on sellepärast eriline, et see on elus, ja elus on ta sellepärast, et sellel on vesi.

Nii kasutatakse osavasti ära praeguse maailmakäsitluse üks nurgakive, mille alusel saab elu eksisteerida üksnes seoses veega. Koheselt spekuleeritakse edasi, et kui mistahes vee omadust muuta või see hoopis kaotada, siis kaob elu Maal.

Teisel minutil asutakse kohe selle kallale, et teadlaste avastus vee mälust on avanud inimkonna ees suured perspektiivid. Tõsi, taustaks näidatakse tavalisi inimesi tänavatelt.

Rabi Adin kommenteerib, et üldjoontes me teame kõik, mis on vesi. See on seesama aine, milleta ei suuda eksisteerida miski elav. Kogu elu ja kõik elav tugineb veele.

Akadeemik Vlail lisab, et vesi läheneb oma omadustelt elava aine omadustele. Seejärel lisab jutustaja, et veel hilise ajani olla arvatud, et vee omadused sõltuvad selle keemilisest koostisest.

[NB!] Siinkohal tasub tähele panna: vesi on meile teadaolevalt aine, mille molekul koosneb ühest hapniku- ja kahest vesinikuaatomist. Viimased paiknevad hapniku suhtes 106-kraadise nurga all. Üldjoontes on see ka kõik, mida saab selle keemilistest koostisest rääkida. Tõsi, võib ju spekuleerida ka nn raske vee mõistega, mis sisaldab lihtsalt nominaalmudelist enam neutroneid. Selline on meie teadvustes veemolekuli mudel. Jutustaja aga manipuleerib osavasti teaduslike terminitega ning viib vaataja hoopis teise taustsüsteemi. Kui vette midagi lisada, et selle keemiline koostis muutuks, pole enam tegemist veega, vaid mingi lahusega. Pole saladus, et vesi on imehea lahusti.

Jutustaja jätkab, et sellest vaatepunktist lähtudes jaotati vesi elavaks ja surnud veeks. Elav omavat aluselist keskkonda, surnud vesi aga happelist.

Rustum seletab, et me peame vaatlema vett kui väga kergesti muunduvat ainet. Raskus ja oht seisnevat selles, et lisaks esineb veel üsna palju koosmõjusid.


Möödunud sajandi 60ndetel aastatel olla ühes Saksamaa kinnises laboris toimunud seletamatu juhtum. Mingi suvaline laborant oli destilleeritud veega kolbi kogemata kukutanud ampulli tugevatoimelise mürgiga ning oma kohmakust varjamaks sellest suuremat numbrit tegemata ampulli sinna jätnudki. Ekraanil on ühel naisterahval ees kolb veega, misjärel ta võtab pintsettidega ampulli roosaka vedelikuga ning kukutab selle "kogemata" kolbi. Ampull olla avastatud alles kolm päeva hiljem.

Kuna see olevat olnud hermeetiliselt suletud ampull, siis otsustati see sinna kolbi jättagi ning unustada. [muigekoht] Hiljem olla [arusaamatutel põhjustel] selle [kolvis olnud ja kogemata mürgiampulli sisaldanud destilleeritud] veega joodetud laborihiiri. [Kusjuure ma pole küll iial kuulnud, et loomi destilleeritud veega joodetaks]. Mõne aja pärast olevat hiired lebanud surnutena.


Seejärel asutiud koheselt seda vett ülipüüdlikult uurima, mis olla osutunud keemilisest seisukohast vaadatuna laitmatult puhas. Seega olevat mürgiga mittekokkupuutunud vesi mingil moel selle omadused üle võtnud. [Tegelikult kui mistahes organismi joota destilleeritud veega, lõpeb selle suures koguses joomine osmoosiefektiga ning viimnegi vedelik väljub verest ja kudedest]. Igatahes tullakse filmis järeldusele, et destilleeritud vesi sai mürgilt negatiivse info.

Toredad on ka järgmised reklaamikampaanialaadsed paralleelid, mida jutustaja toob. Näiteks vesi kui info imaja, infojanu, infoleke, infolaviin jms.

Vesi info imajana

Vesi kujutab infojanu

Infotulv

Infoleke

Miks inimesed jagavad infot vee tunnuste alusel [just nimelt siis võrreldakse infolekke ja -janu-sarnaste terminitega, mis eesti keeles nii hästi ei klapi]. Info olevat kuiv ja märg [taas vist vaid vene keelele omane väljend]. Igatahes tullakse siit järeldusele, et kuivõrd just keel on kõige ürgsemate ja sügavamate mõtete kandja, siis see [keel] ei saa eksida. See omakorda aga tähendavat, et info tõepoolest kas koosnebki veest või siis saab sellest oma ainest.

Järgmises sissekandes jätkab 5'11" pealt juba Rustum...