Viimati jäi meie filmivaatlemine pooleli selles kohas, kus selgus, et näiteks bensiin põleb justki üksnes tänu oma veesisaldusele. Kohati tekib küll mulje, et selles loos räägitakse mingist muust ühendist, ainest või elemendist kui ammutuntud H2O. Sest kuidas muidu seletada oma autol bensiinifilti ummistumist, seda eriti talviti. Asjatundjad on maininud, et peamine väljafiltritav ollus on vesi.
Niisiis, igal juhul olevat põlemise jaoks tarvis teatav hulk vett. Siiski, edasi tuli see legend, kus kogu inimkond läks hulluks peale ühe püha mehe, hiljem aga vastupidi... Esmapilgul on üldse keeruline taibata, mis servapidi see legend asjasse puutub. Siin tuleks tõsiselt kõneks võtta normaalsuse ja hulluse terminid. Teadupoolest tähendab sõna "normaalne" ikkagi üldist keskmist ning statistiliselt on täiesti võimatu üksiku indiviidi normaalseks jäämine. Tõsi, vene keelest otse tõlgituna on see hullumeelsus pigem "arust ära olek", normaalsed aga "mõistlikud".
Sisuliselt nullib selle filmi sõnum kõik varasemad teadmised maailma asjadest. Näiteks seostatakse mitte ainult mõtlemist, vaid üldse närviimpulssegi vee "mäluga". Niisiis pole filmi kohaselt üldse tähtis, kas meil on olemas ajurakud või mitte, peaasi, et vesi oleks. Selle jutu põhjal edasi arutledes peaksime veelkord jõudma tõdemuseni, et kõige geniaalsemad olevused on vesipead.
Kuulus Emoto Masaru üldistab, et peas polegi eriti muud midagi kui vesi. Keegi Perl Laperla siiski möönab, et lisaks veele endale on oluline ka selle laeng. Vere saab selle leedi jutu kohaselt puhtaks siis, kui juua struktureeritud vett. Sel juhul muutuvad erütrotsüüdid selliselt laetuks, et tõukuvad ning jätavad ruumi hapnikuga ühinemiseks. Selle lugulaulu juurest jõutakse ristimisteni, mis enamasti käib veega piserdades. Tekst viib meid lõpuks tõsiasjani, et paljude rahvaste kombe kohaselt enne söömist palvetatakse.
Nii paljukese kui mina olen issameie-palvet kuulnud, mida enne sööki loetakse, puudutab see küll kõike muud kui toidus oleva vee struktuuri muutmist. Filmi sügavalt religioosse salamõttega sõnum püüab meid aga veenda selles, et mistahes palve panevat osakesed ÕIGESTI võnkuma. No taevas halasta, siis võiks ju mikrolaineahju sisse ka raadio panna, mis lisaks UV-kiirtele eristaks kolekasulikku palvesõnumit. Antagu mulle andeks, aga ilmselt just see peidetud religioonireklaam või -propaganda vististi ongi see, mis minu harja punaseks ajab. Ehkki ma algselt olin üllatunud, et see Sõbra tänava Kõrgema poole koogutajate klubi (siia sobiks lühend STKPKK, mida ma loodetavasti tulevikus kasutama ei pea) on päevakorda võtnud sedasorti asjaliku teema, hakkan filmi edenedes üha enam veenduma, et tegemist pole muu kui puhtakujulise ajuloputusega.
Palved — kujutage pilti — vastavat veel Maa magnetvälja elektromagnetlainete sagedusele 8 Hz. Huvitav küll, mis keeles? Mul on olnud au kuulda palvusi umbes viies erinevas keeles IRL, teist samapalju veel IVL, ent ma pole iial osanud kindel olla, et see patramine sarnase sagedusega on. Tõsi, kõik need küll uinutavad ühtviisi. Otsest mõju pidi avaldama ka sööma asuja meeleolu. Seda ei tohtivat mitte mingil juhul teha halva tujuga. Varem oli kõnekäänd, et naer on terviseks, nüüd peaksime selle vist asendama ideega — vesi jälgib meid!
Jõuame järgmise müsteeriumini [47. minutil]: vesi ja muusika. Mõne aasta eest me diskvalifitseerisime paar õpilasuurimust EBO piirkonnavoorust, mis olid kirjutatud just samal teemal. Tõsi küll, kui instrumendi kirjeldus ja metoodika oleksid korrektselt kirjeldatud, poleks me Dimaga töid kõrvale heitnud. Pärast muusika kuulata andmist muidugi külmutati õnnetu Vesi taas ning uuriti kristalle mikroskoobi all. Siinkohal meenub mulle, et isegi lumehelves ei püsi mitte üks raas vaadeldav, kui isegi talvise ilmaga kindale langeb. Piisab juba uuriva silma lähendamisest objektile, kui too sulab. Ma ei saa siiamaani aru, mis imetehnikaga neid üksikuid jääkristalle mikroskoobi all uuriti. Filmi vaatamine ei aita selle mõistmisele ka mitte üks raas kaasa. Ja, nagu ma juba oma eelmises "piisas" kirjutasin, jõutigi tõdemusele, et Bach ja Mozart [NB! kiriklik muusika!] on HEAD ja ILUSAD, raskerokk aga põhjustab agressiooni. Kuhu küll jääb siinjuures üldlevinud väide, et raskerokk, vali müra ja pealtnäha arutu trampimine aitavad inimesel end välja elada? Kui me liidame sellesse süsteemi filmi salaeesmärgid, pole edasised küsimused eriti tarvilikudki.
Kuid uurime siiski edasi. Eelmisest vaatamisest on nii palju aega möödas, et ma olin suisa unustanud, mis minutini mul see teos vaadatud oli. Seega loodan ka vabandatud saada nende ees, kes juhtuvad seda lugu kui kordussaadet lugema. Samas, tõenäoselt on siia juurde sulatatud mõtted siiski pisut teised.
Ajaloost polevat teada, et pärast mõnd sümfooniakontserti oleks märuliks läinud. Ajaloost pole tegelikult ka teada, et rahvamassid käiksid end kirikus "välja elamas". Mainitakse ka samas, et kurjust olevat lihtsam väljendada kui headust.
Siis tuli eelmises osas ("piisas") kirjeldatud riisisõimamise ja -tänamise lugu, mis lõppes mõttega, et ükskõiksus, vihkamine, raev ja isegi ärritumine mõjutavad teisi inimesi ja omavad ka vastupidist reaktsiooni. Siia sobib juurde pookida võlusõna VESI. Sest see, kes saadab välja negatiivseid mõtteid, reostab seeläbi oma isiklikku vett (põhjendusena taas, et organism koosnebki 75%...90% veest). Ehk siis tige muutub aina tigedamaks. Õigupoolest räägib keegi sakslane Allois Gruber siinpuhul negatiivsest laengust. Naljakas, et füüskast tuntud negatiivne kandub siinkohal automaatselt üle ka sotsiaalsfääri. Negatiivne on automaatselt miinus, paha.
7 kommentaari:
Concentrate to the things that could give information to the people.
Kuule, pscolotto!
Minu hinnangul on enamus webxani siinseid lugusid küllaltki informatiivsed, nii et ei maksa siin plõksida ühti!
Aga mida nüüd üldistavalt kosta webxanile kogu selle utreerivate irvete ja ilgete (sõnast 'ilkuma) rodu kommentaariks? Kahju muidugi, et webxan otsustas võtta läbinisti negativistliku hoiaku - nii pole kahtlust, et antud filmile kulutatud aeg osutus tema puhul mahavisatuks ja ainsaks tulemuseks oli nähtavasti tükiks ajaks rikutud tuju. Mis kanaliseerus siin blogis ülipika materdamis-oopusena.
Olen päri, et filmis "Voda" esineb päris palju ebateaduslikku sõnapruuki, ja ka ideoloogiline liin on selgesti tajutav. Samuti ei ole ka osa esitatud "teaduslikust tõestusmaterjalist" päris korrektne, või on see veel piisava sõltumatu kinnituseta. Aga minu meelest ei vähenda need puudused filmi põhisõnumi aktuaalsust: saagem ise paremateks (arendagem end), siis paraneb ka meie tervis ja elukeskkond. Mistahes kunstilisse vormi valatud hingepuudutav meetod sellesuunaliste pingutuste aktiveerimiseks on minu hinnangul kulutatud raha väärt.
Tohhoo taevas!
Nii et siis selleks, et öelda: "roos on kena lilleke", soovitab Propsis kokku klopsida tunniajase filmi sealauda lägamajandusest?
Mis see VESI siis sellesse headuse-asjasse puutub?
Vesi oli selle filmi puhul ilmselgelt vahend avaramate eesmärkide taotlemisel (ühiskonna vaimsuse edendamine). Samas ei saa eitada ka õigeusu kiriku huvi oma populaarsuse tõstmiseks läbi teaduse kui moodsas ühiskonnas autoriteetse institutsiooni.
Ah või et nüüd siis on see vesi kõigest sümbol!
Asjade sellist pööret võiks ju nimetada demagoogiaks, kuni sellele paremat sõna pole.
Ei, mitte sümbol, vaid vahend.
No mida iganes. Sedasorti usupropagandast on kahtlemata ka hullemaid.
Just täna õhtul (20.09.08) Saku Suurhallis nägime üht seesugust. Selmet öelda lihtsalt, et suurem osa haigusi on suuresti autosugestsiooniga ravitavad, oli mingil välismaisel pässil vaja poolteist tundi karjuda, kuidas on vaja kedagi Jeesust appi kutsuda, kes siis kõik meie hädad ja haigused enda peale võtab ja meid ime läbi terveks teeb. Või pidi see olema jumal, kes selle ime sooritab. Igal juhul polnud onul endalgi päris selge, kumba ta siis palub, kas jumalat või jeesust.
Õhtu naelaks oli aga tõdemus, et palvete lõpus kajav "aamen" tuleb hääldada hoopis 'a menn', mis ümber panduna tähendaks inimest või meest:P
Postita kommentaar