16.6.08

mattEks

Siiski magasin sügavalt kolm tundi ja tundsin ärgates, et neljaski oleks ära kulunud. Kuid midagi polnud teha, kodumaa kutsus! Poole kuuest poole üheksani tegelesin igapäevatoimingutega, millest olulisemal kohal on virgumine ning seda toetav kohvijoomine. Muidugi uurisin ka hoolega, kas pole mulle saabunud uusi kirju. Asjalikke polnud, üksnes pildialbumisse saadetud kommentaaride teateid oli ligi 300, mis pole ligi 2000 pildi juures ka haruldane, ehkki ületab tublisiti tavapärase 10%. See oli eile, kuna hetkel on juba 16.06 kl 4:30.

Tänasel kuupäeval peaks TÜ HT doktorantide atesteerimise kõrge ja auväärne komisjon langetama minu eksmatrikuleerimise otsuse, millest tõuseb vaid pisike tülin õppelaenu tagasimaksmise näol. Siiski on ilmselt sellest mitte kellelegi vajaliku doktorantuuri poolelijätmisel rohkem plusse kui miinuseid. Kuid küllap ma mõtisklen nende üle hiljem. Hüvasti, tudengipõli!

Terve eilse päeva tegelesin peamiselt toreda Riia-reisi piltide Fotoalbumisse laadimisega. See on selline arenev keskkond, millel on aeg-ajalt tagasilööke. Vahepeal ei olnud võimalik isegi albumi esipilti tasulise SMS-ita vahetada, nüüd aga ei allu üleslaadimine kronoloogilisele korrale, vaid seab pildid nende nimede järgi tähestikulisse järjekorda. Ükshava muidugi saaks, kuid see oleks mõeldav paarisaja kaadri puhul, mitte paarituhande...

Ulmepõnevik

Öösel, kui vaatasin asjalikku ulmepõnevikku "Sõdur", meenus mulle ühtäkki, et olin poiste ninaesise eest hoolitsedes unustanud sootuks endale toitu kaasa osta. Põrutavalt peene idee sain aga Reijolt, kes veel hilisõhtul suitsunälga tundis ja kellel ma soovitasin Reinu Pizza poole pöörduda. Reijo ei uskunud seda, et tema ema maja taga on ööpäevaringselt avatud bensiinijaam koos R-kioskiga ega ka seda, et Reinu Pizza ka suitsupekitellimuse täidab, kuigi see võib maksma minna vähemalt poolsada krooni. Kuid Reijo peegeldas mulle selle mõtte tagasi, et ma võiksin ise pizza tellida.

Ajasin ka habeme ning riietasin end mundrisse. POTi rehv oli meeldivalt normis, kuigi veel eile pumpasime igaks juhuks ka seda Läti reisi ajal purunenud kummi tõttu asendatud rehvi, mis tundus veidi tühjavõitu olevat. Väljusin poole üheksa paiku ning olin tänu pühapäevahommikusele liiklustühjale tänavale ja valgusfooride rohelisele lainele 5 minuti pärast tõkkepuu taga. Seda aga ei avatud kolme minuti jooksul, ehkki ma tiristasin kella mitmel korral. Lõpuks kui olin identifitseerinud, sain ka loa siseneda.

Et valvesse tuli uus poiss, kelle eesnimegi ma ei tea, siis soovitas vahetuse vanem Siim mul minna ühikasse, kus olevat seoses külaliste ja kadettide liikumisega keerukam olukord. Mina kui "vana kala" olin kaunis kergesti nõus, kuna nii sain ma plaanida oma teleritausta ning rakendada kaasavõetud läpakat. Et ma suutsin piltide laadimise kõrvalt vaid kolm artiklit redigeerida, millest professor Ehala loo redigeerimine vaid sümboolne oli, kavatsesin päris tublisti töötada. Kuni kella 11-ni polnud õieti mingit liikumist. Vot nüüd, kus kell kisub 5 peale, on juba üks Tatjana nimeline ööbija end välja registreerinud. Nii sain ma Hannese slaidide põhjal sisuka 9-lehelise artikli ennelõunat valmiski.

Ma olin aga sootuks unustanud, et on pühapäev ning nelja mehe asemel valves vaid kolm. Plaanisin end ju magama soodsaimal ajal, kl 1...7. Et aga Siim pakkus mulle magamise teist vahetust, mis pidi kestma seitsmestest uudistest kella 1-ni, tundus mulle otstarbekam magamine vahele jätta. Tõsi, Siim kasutas seepeale juhust ning tuli veidi hiljem, kl 21, minu eest magama. Kell on juba 5 ja ta pole ikka veel ärganud! Peaks teise päästma ülemagamisest, kuna objekti sisepatrull on tegemata ning kaugpatrull ootab. Vahetuse lõpuni on jäänud 4 tundi ja ma olen läbi vaadanud kaks artiklit ning aastaaruande, mille plaanin millalgi päeval Dimale lähetada. See saab siis toimuda pärast lasteaedade külastamist ning enne Tallinnasse sõitu.

Eile ma avastasingi enda kavalasti täis planeeritud ajakava, mis näeb ette viie lasteaia kasvatajate anketeerimise ja muud pisiasjad. Kell 21 sõidame Dimaga Tallinna bussijaama, et sealt juba Eurolinesi bussiga Riia lennujaama sõita, kust peaks saama otselennuga sinna linna, kuhu me Šveitsis minema pidime. Kui mul vaid meeles oleks, mis linn see olema idi... Ahjaa, enne seda võiks veel mingi valemiga korraldada kokkusaamise Propsisega, kes ehk oma LP kaamerat taas laenab. Ma ju sõidan kaasa mitte enam doktorandi, vaid fotograafina. Just tänasega peaks see piinlikult venima jäänud staatus mul lõppema. Pagana HT töökorraldus ja juhendamine! Pidanuksin juba aasta eest lõpetanud olema.

Magav sõdur

Siim kostis mu koputuse peale vaid unise "jaa", justkui polekski juba 8 tundi maganud. Helistas seepeale mulle ning küsis, miks ta peab kell 5 tõusma, et kui midagi pole juhtunud, siis ta küll nii vara ei tahaks ärgata. Mis viga sellisel valvekorral, millest võimaldatakse 42% ajast maha magada, nagu tal nüüd plaanis on! Näe kui kurb, et omal ajal jäi ohvitseristaatus fikseerimata, muidu võiksin analoogset ametit nautida. Tõsi, 10-tunnise magamise peale oleksin ilmselt surnud. Plaanin seesuguse tegevusega tegeleda liinibussis umbes 4 tunni jooksul. Ja kui talviti tahakski koledasti põõnata, siis suviti piisab 4-tunnisest unest küll.

Pistsin seepeale pizza uuni. Raimo teatas, et meil oli kodune uun pärast 12-aastast truud teenistust üles ütelnud. Kuid Reinu pizzaga ei saanudki ma ühendust ei laua- ega mobiiltelefonitsi. Esimese puhul võinuks neid ju kohutada väljahelistamise täiesti kohatu varjenumber 27170000. Samale numbrile tagasi helistades muidugi õigesse kohta ei jõua. Sellel telefonil on sisehelistamiseks kaks erinevat neljakohalist ning paar normaalpikkusega numbrit. Üldse keerulised lood selle süsteemiga, totaalne konspirtsioon! See-eest vastasid mulle mu mõlemad poisid, kelles noorem nii eriti väga poleks nagu viitsinud mulle süüa ostma tulla, ehkki ma teenin selle ööga umbes samapalju raha kui ma talle paaripäevaseks kooliskäiguks kaasa andsin. Kahju, et ta ikka veel pole aru saanud, et raha ei teki pangakontole iseenesest.

Vanem poiss tuli aga oma ämma juurest koos naiseõega ning soostus mulle süüa tooma. Mul poleks oma hetkefiguuri kaotamisest raasugi kahju, kuid see koletu näriv näljatunne polnud ka kuigi meeldiv.

Siinne uun näikse olevat märksa võimsam kui me kodune oli. Kui ma kodus panen pizza soojendamiseks näidu 4 min peale, saab olukord paras. Möödunud korral pidi see roog mul siin 3-gagi sussinahaks kõrbema. Seekord panin 2 min ja võtsin uunist välja oma 10 minutit pärast sooritust, kuid ikka osutus see nii tuliseks, et varustamata sõrmedega oli võimatu manustada.

Nüüd on igasuguse muu siblimise kõrvalt kell juba tunnikese võrreldes kirja alustamise ajaga edasi nihkunud ning kohe on oodata igasuguseid teenindusvalmis töömehi alates pesumajadest ja lõpetades prügivedajatega. Isegi vist pirukaid peaks veel terve nädala jooksul toodama, enne kui kokad suvepausile siirduvad.

Muidugi oleks minust viisakas tegeleda veel 2...3 ENTA artikliga, kuid teisalt — ega nahast ei maksa ka välja pugeda. Seda enam, et ENTA juhatuse esimees pole oma kaastööd veel siiamaani saatnud. Muidugi pole ka võimatu, et ta ei pea vajalikuks oma lugusid lasta redigeeridagi nagu see ka varem juhtunud on. Kõige vähem meeldib mulle enda loomingut redigeerida. Ma lihtsalt ei näegi vigu. Tõsi, teinekord tuleb küll ette ülikohmaka sõnastusega lauseid, millest võib oletada, et keegi on kirjutamise ajal jõuliselt mõttelõnga katkestanud. Söön parem oma pizza ning asun tööpostile.

Terevisiooni salvestus 5. detsembril 2007 (näpatud kellegi blogist)

Jah, oodanud veerand tundi, avastasin, et olin taas kord tunnikese võrra plaani ennetanud. Prügiautod jms tulevad ikka 6....7 vahel. Tulin selle peale tänu ETV tekstipildile ja raadiohäälele. Prügiveo aegu peaks ikka juba TEREVISIOON käima. See on minu puhul suisa fenomenaalne! Kord jalutasin tund aega varem pealauast ühikasse, kuna unustasin tegeliku vahetamise-aja. Siis kipun ma tunni võrra varem ärkama, kui mul just trehvab olema aega tööpostil magada. Võimalik, et omamoodi tähelepanuväärne on seegi, kui Ekraani kino parklasse manööverdas madal roheline liftback numbrimärgiga 011. Zuumisin kaameraga lähemale ja veendusin, et numbrimärgil olid tähed TFF ning automargiks Mazda. Kõik muu kippus olema minu POTi sarnane.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

that's really cute..wish i had one too.

propsis ütles ...

Siin võiks välja tuua järgmised võimalused kod. Pscolotto suhtes:

1) ta on kena inimene ja soovis webxanile midagi ilusat öelda, aga paraku ei saanud eestikeelsest tekstist mõhkugi aru ja pani sestap oma kiitusega veidi puusse;

2) ta on tõsises mentaalses segaduses või lausa vaimse puudega/ kannatab isiksusehäire või vaimuhaiguse käes;

3)tema kommentaar käib mõne illustratsiooni kohta (ehkki väga raske on pakkuda, mida täpsemalt ta neilt piltidelt endale soovib);

4) ta on spämmar / spämmiroboti loodud libaisik, kes üritab webxani ja tema lugejaskonda mingile vastikule müügilehele meelitada.

Kindlasti on veel mitmeid võimalusi, aga kod. Pscilotto ei ole ilmselt nii oluline persoon, et vääriks enda personaalküsimuse põhjalikumat käsitlemist.

propsis ütles ...

Mis puutub webxani doktoranditee kardetavasse lõppu, siis kuivab koos sellega kokku ka aastatepikkune lisa-stressiallikas, pidades silmas nende õpingute äärmiselt konarlikku ja ebakonstruktiivset kulgemist. Teisalt on muidugi kahju doktorantuuri nimel tehtud jõupingutustest. Nagu ka teaduskonna ja konkreetselt webxani osakonna juhataja (ning ühtlasi tema personaalse juhendaja) äärmisest ignorantsusest ja soovimatusest webxani teadustöösse kaasata. Just selles peaks ju idee poolest olema doktoriõppe mõte ja eesmärk.

kass27 ütles ...

Tolle spämmiroboti iseloomustus pani mind naerust vappuma ja silmist vett pritsima. Aga see webxani doktoriõppe värk on üks vintskemaid kurioosume, mida ma oma pikas elus iial näinud. Tundub, et kõik riiklikul tasemel väljapasundatud eelisarendatavad valdkonnad on määratud kiratsema. Nii on hariduses, aga ka ühistranspordis.
http://www.epl.ee/pic.php?suurus
=s&file=187157

propsis ütles ...

Aitäh, kass27, Hillar Metsa pildid on vahel täiesti geniaalsed ja ma pean teda Eesti parimaks karikaturistiks. Mis transpordikorraldusse puutub, siis kahes Eesti suurimas linnas on sellega tõesti olukord SOS, nagu ütleks minu korteriperenaine. :)

Aga mõjub tõesti kurioosumina, et ajal, mil kõik asjapulgad halavad korralike haridusuuringute vähesuse, hariduselu juhtimise kvaliteedi kasinuse ja kõrgelt haritud spetsialistide vähesuse üle haridusvaldkonnas, ei näi kedagi huvitavat tegevdoktorantide tegemised. Mulle tundub, et TÜ Haridusteaduskond on praegusel kujul üsna mõttetu ja hale asutus.

webxan ütles ...

Kõige kurioossem nende kurioossuste seas on vist koguni see, et ainuke suhe on mul viimase 8 kuu jooksul olnud viimane (kuu aja jooksul) toimunud kirjavahetus teaduskonna sekretäriga, kes pakkus mulle lahkesti võimalust tulla vormistama akadeemilist puhkust.

Ootasin vähemasti mingit kurja kirja (dokumenti), kus seisaks kirjas "olete eksmatrikuleeritud" vms. Kuid sellist ei tulnud. Uurisin siis ÕISist (õppeinfosüsteem), mis pull on. Seal aga oli atesteerimiste reale tehtud sissekanne: "mitteatesteeritud".

Ma nüüd ei oskagi arvata, kas see märge tähendab agoonia jätku või lihtsalt mõnd kergekujulisemat uut peavalu. Eks paistab...

propsis ütles ...

See kirjeldatud seik on jah järjekordne ilming UT-s (või vähemasti HT-s) valitsevast ignorantsusest ja peataolekust.