Ümar ja ümarus (VI jagu)

Teistsugused leibkonnad

Perekond pole sama mis leibkond. Sisuliselt moodustavad leibkonna koos elavad inimesed, kellel on „leivad ühes kapis“ ehk kes kooselu hüvanguks panustavad kas võrdselt või vastavalt oma võimalusele. Erinevaid leibkondi võib loetleda lõputult, toome siinkohal vaid mõned näited.

Purunenud pered on kindlasti ühed sagedasemad nähtused meie praeguses, peresuhetesse kaunis liberaalse suhtumisega riigis. Purunenud perest pärit lapsed on kahtlemata hoopis teistsuguse ellusuhtumisega kui terviklikus ja harmoonilises peres kasvanud lapsed, ehkki viimane peretüüp on suhteliselt haruldane. Tõsi, sageli on lastevanemad vähemasti laste suureks sirgumiseni moe pärast koos.
Õnnetusse sattunud pered on samuti kaotanud mõne lähisugulase, kui mitte mõlemad. Orvuks jäänud lapsed pole oma suhtumise poolest võrreldavad pärisvanemate juures kasvanutega. Samas on ka ilmselt erinev nende inimeste ellusuhtumine, kes on elanud traagilise sündmuse tõttu mitteterviklikuks jäänud peres võrrelduna nendega, kelle vanemad on lahutanud pärast aastaid kestnud nääklemisi ja tülisid.

Kasuvanemate juures kasvanud lapsed võivad olla täiskasvanund väga toredad inimesed, kui neid on õigesti koheldud. Kui aga kasuisa osutub pedofiiliks või lihtsalt kiuslikuks tegelaseks, on tema käe all sirgunud noore saatus etteennustamatu.
Tänapäeval pole võimatud ka juhtumid, kus leibkonna moodustavad kaks ema ja laps või koguni kaks isa ja laps. Oluline on siinpuhul silmas pidada, et peres sirguvad lapsed ei ole enamasti seda valikut teinud ning paremal juhul ei saa neist kannatajad. Kui me räägime ühiskonna tolerantsemaks muutumisest, siis laste puhul võtab see paradoksaalselt märgatavalt pikema perioodi kui täiskasvanuil, võimalik, et tänu konservatiivse hoiakuga koolisüsteemile.

Seksuaalne orientatsioon

Seksuaalne orientatsioon on iga inimese sügavalt seesmine tunnetus, mida pole ilmselt võimalik uurida ka mistahes anonüümsete sotsiaalsete uuringutega. Uuringute puhul on alati väga suur hulk inimesi, kes vastavad kas süvenemata või püüavad ära aimata uurija ootusi. Tõsi, kui seksuaalsus poleks tabu, vaid samatavaline kui peakatte kandmine, oleks lood ehk teisiti. Orientatsiooni puhul ei maksa rääkida mitmesugustest erikalduvustest, kus harrastusobjektiks on erinevad masohhistlikud või sadistlikud mängud vms. Vaatamata sellele, et tegu on aastaid tabuks olnud teemaga, poleks olnud võimalik seksuaalsuseta liigi säilimine. Erinevalt teistest loomadest on inimene endale teinud sellest ühe legaalse mõnuallika ning samas pole vist ka ainustki teist liiki meie planeedil, kel puuduks järglaste soetamises teatav korrapära või sesoonsus. See asjaolu võimaldabki seksida mõnu pärast, mitte asja pärast. Bioloogilisest aspektist tuleb igati normaalseks pidada noormeeste huvi neidude vastu ja vastupidi. Inimene kui enda meelest kõrgelt arenenud loom aga võimaldab siingi teatavaid erandeid. Meie riigis on kogu see problemaatika eelpool nimetatud põhjustel taas lapsekingades, kuna poole sajandi pikkuse okupatsiooni ajal polnud omasooiharus seadusega lubatud. See oli vist §118, mille alusel karistati homoseksuaale suisa vabaduse kaotusega. Kuid tol ajal ei räägitud midagi naiste omasooiharusest, mis täna kaunis laialt levinud on.



Naishomoseksuaalid ehk lesbid näivad siiski aeg-ajalt leppivat ka meestega, kuna paljudel neist on säilinud ürgne emainstinkt ning nad soovivad lapsi. Kujunenud stereotüübi kohaselt soetab üks paarilistest endale siis lapse ning kasvatamisega tegelevad mõlemad emad.

Meeshomoseksuaalid ehk geid on hoopis keerukam kujund. Seda enam, et sõna ’gay’ on sageli ka sünonüümiks homoseksuaalile ja kasutuses naiste puhul. Samas pole vist aga ka päris õige meeshomoseksuaale pederastidega võrdsustada, kuna vastav sõna tähistab siiski konkreetset suguakti jäljendamist, ilma mida sooritamata ei pruugi nimetus end enam õigustada. Seksuaalset orientatsiooni ei saagi käitumise järgi määratleda, kuna tegemist on seesmise ihalusega. Näiteks ei saa kindlasti pidada homoseksuaalideks vange, kes nooremate saatusekaaslastega anaalseksi harrastades kujutavad ette, et on intiimsuhtes kena naisega. Väikese mööndusega võiks selliseid inimesi biseksuaalideks nimetada.

Lisaks neile on meie seas veel transvestiite ehk vastassugupoolena esinejaid ja ka soovahetajad, kes tunnevad end olevat elanud “vales” kehas. Ent samas ei saa me väita, et seksuaalne orientatsioon takistaks olamast täisväärtuslik ühiskonnakodanik, eeskujulik pereisa või maailmakuulus artist.

Köök kui kultuuri kandja

Tegelikkuses võib see esmapilgul tunduda uskumatu, ent isegi erinevate rahvuste köök on üks kultuuri kandjaid. Näiteks meile nii kodust rukkileiba tuntakse veel vaid meie lähinaabrite juures, kuid suuremas osas maailmast pole sellest kuuldudki. Samal ajal kui meie kehitame õlgu pranstuse konnakoibade või jaapanlaste kaanide ja millimallikate peale, imestavad nemad selle üle, et meie sööme meeleldi toorest, soolvees roiskunud kala. Samas kui meil propageeritakse soola ja musta pipra piiramist, süüakse Aasias toitusid, millest peaaegu ühestki ei puudu chilli. Indias on veised pühad loomad, juudid ei söö sealiha. Meil propageeritakse lehmapiima kui kaltsiumiallikat, suurem osa maailma inimestest ei suuda aga laktoosi lagundada ning piima ei joo. Meie rahvas peab lugu hapupiimast, mida paljud peavad roiskunud tooteks.

Erinevate köökide maitsed ja serveerimiskombed kanduvad viimastel aegadel hoogsalt üle kogu planeedi ning peagi võib igas maailma nurgas lisaks rahvusköökidele kohata ülemaailmseid kiirtoidukette ja ka tunnustatud ning tervislikuks peetavaid tooteid. Ometi on igal inimesel oma isiklikud toidueelistused, ilma et see teda teistega võrreldes alaväärseks teeks.

Erihuvidega inimesed

Inimesed on ise endid läbi aegade mitut moodi klasterdanud ja lahterdanud. Täiesti omaette jututeemana võiks rääkida erihuvidega inimestest, kusjuures neid huvisid võib olla mitmeid, need huvid võivad esineda paralleelselt eelpool kirjeldatud eripäradega ning olla kohati vastukäivadki. Siin võiksime käsitleda näiteks filantroope ja numismaatikuid kui suhteliselt sarnaste huvidega inimesi, kuid ka nudiste ja breikareid kui sootuks erinevate huvide esindajaid. Igasugustest huvide ringist sõltub tutvuskond ja palju muid tegureid. Inimestel võib olla küllaltki erinev huvide skaala, kuid piisab üksiku ala kattumisest, et tutvust sobitada. Koos tutvusega aga arenevad suhted ja levivad arvamused.

Erinevused ühendavad

Kindlasti ei kujuta siin loetletud erinevused kogu loetelu neist inimesi eristavatest tunnustest. Kuid ometi peaks ka selle põhjal selge olema, et erinevused on paratamatud. Arrogantselt väljendudes peaks mistahes inimese eripära arvustamise asemel küsima – mis siis? Kui kõik inimesed oleksid sarnased, oleks elu äärmiselt igav. Kui inimese eripärad ei häiri otseselt teiste inimeste elu, siis tasub neid tolereerida. Siinkohal tasub silmas pidada pigem füüsilist häirimist. Kui arutleda näiteks teemal, et moslemitele ei meeldi ateistid ega judaistid, võib selle äärmusikuks lahenduseks olla halastamatu veretöö.



Kui inimesed on piisavalt intelligentsed, suudavad nad ka mõista, et inimeste erinevused tähendavad samas erinevaid kogemusi ja oskusi. Kui neid erinevusi õiges suunas rakendada, saadakse mitte kaos, vaid omapärane sünergia. Täiesti omaette teemana tuleks uurida, kuivõrd erinevad võivad inimesed olla, et see sünergia tekiks.