Siis ma rahuldusin tükiks ajaks mõttega, et ju on see Severin mingi kole tähtis tegelane, kellel on maja igas otsas omanimeline ruum, mis käib lukku ja valve alla ja puha. Minu üllatuseks selgus aga peagi, et ühiselamus on sellesabalisele võtmele vastava ukse peal silt "Riiete kuivatamise ruum" või midagi seesugust.
Tänane hommik oli tööl kaunis töötihe ning algul polnud hulk aega mul kaasavõetud läptopist tolku, kuna nii kadetid, töötajad kui ka ohvitserid valmistusid minema kusagile orienteerumisvõistlusele. Suured plakatid valmis pandud ja puha. Suuremad ja väiksemad sõidukid muudkui saalisid tõkkepuu alt läbi ning üks minu aukohustusi isamaa kaitsmisel oli neid siis kas läbi lubada või seda tegu takistada. Igatahes rikkusin taas mitmeid reegleid, käärides oma vormiriietuse varrukad üles, võttes valve alt ja avades köögiukse ning lastes lukust lahti välisukse ning kangutades suisa pärani. Ikkagi oli palav, ehkki fuajees võis teadetetahvlil laperdavate siltide põhjal aimata teatavat tuuletõmbust. Minu ruum ei jää ju otseselt tuule teele.
Võtnud vastu mõned kaubad 56€ väärtuses, nende hulgas ka puhastusvahendeid ja muud seesugust, siblides ruumide uksi avada ja sulgeda, kuna näiteks Saku Läte tõi liitrite kaupa vett ning võtnud valve alt ruume ja jaganud vajadusel võtmeid ja tarka nõu, tundsin end peagi higisena nagu... Muidugi oleksin ma ju võinud ka tõkkepuu avatud asendisse lukustada, automaatikat välja lülitades, kuid selle kole intensiivse siblimise peale ei tulnud see võimalus kohe meeldegi. Igatahes oli mul õnne kohata komandanti, kellele mõned enda poolt allkirastatud saatelehed uhkelt üle andsin ning ühtlasi juhust kasutasin, et valvuri jälitustehnikat täis puugitud ruumi mingisugustki leevendust tuua. Kogu see aparatuur kütab ruumi nii palavaks, et eluisu kaob. Siis me arutlesime teemal, et möödunud aastal olla olnud siin mingi puhur ja midagi sellist. Muidugi võis olla, möödunud aastal võis paljugi olla, kusjuures konditsioneerist ma mitte ei unistanudki. Ja selle peale käis hr Peterkopf korraks kõrvalruumis (komandandi kabinet on nimelt kohe valvuri ruumi kõrval) ja naaseski vana väsinud puhuriga, mille nimeks oli SEVERIN. Made in W. Germany ja puha.
Siis korraldasin asju, kuidas majutatavaid kohelda ja kuhu nad paigutada. Kes saab tasuta, kes maksab arvega, kellelt kooritakse sularaha, andes vastu kviitung. Siis tuli välja, et 12 paiku tuleb saunad kütte panna. Saunad on elektriküttel ja täisautomaatsed. Need pidid käima kuidagi nupust ja kütme kolm tundi jutti. Just hiljuti oli sellel teemal suur skandaal, kuna saunad küll soojenevad kenasti kolme tunniga, ent jahtumisele kulub neil vist vaevalt pool tundi. Mingi vahetus oli unustanud seda küdemise aega pikendada, mispeale tollele järgnevas vahetuses olnud mees sai kaunis ropult sõimata. Igatahes läks asi seletuskirjadeni ja puha.
Aga kadettide elu on siin küll peen. Soovitan kõigile, kel õppimiseks targemat ideed pole. Võtamegi kasvõi selle igale korrusele jaotatava Saku vee, mitte et kraanivesi juua ei sünniks. Mina kasutan viimasel ajal lausa juhust ega ootagi, kuni pliidil või kiirkeedukannus vesi soojeneb. Panen lahustuva kohvipuru tassi — mul on selleks otstarbeks kaasa võetud suisa Loksa koolist kingitud purunematust klaasjast materjalist tassike — ja lasen Saku balloonist tulist vett peale.
Pärast seda, kui mu läpats ühe toreda mehe juures "remontida" oli, on sellel kaunis suur kettaruum ja kiire protsessor, üksnes ükski lisaseade ei tööta ning kõik varasemad programmid läksid kaduma. Vahetult enne Küprosele minekut oli mul vaja Office peale installida, kuna vastasel korral oleks dokumentide tõlkimine olnud teataval määral raskendatud. Sain 2003. aasta eestikeelse versiooni. Mina, kes ma muidu kirun seda kogu elu ja õppetöö ingliskeelseks pööramist, pean siinkohal küll vastupidist kiruma: ma nimelt ei oska eestikeelseid programme kasutada! Poolteist tundi otsisin tuimalt Wordi redaktsiooniprogrammi, mis end lõpuks peitis varjunime all "jälita muudatusi".
Päris karm värk. Ja selle peale ma avasingi Mari Karmi kaastöö, mida siis püüdsin tasapisi redigeerida. Valisin endale tänaseks vaetuse, kus ma suurema osa ajast ühikas olen, et siis hommikusse patrulli kaasa saaks. Ma nimelt polegi veel Luunjas ja sealkandis patrullis käinud. Puhkeaeg on sellel vahetusel kl 1...7, mis on ülimalt soodne aeg normaalseks uneks. Kui seda tarvis peaks minema. Haarasin ohvitseride puhkeruumis olnud teleri tagant ju antennijuhtme ja viisin selle valvurite puhkeruumi. Nii töötab vähemasti üks teler. Ohvitseride teler tundis mitte töötavat ka antenniga. Kui aga midagi asjalikku teleris pole ning kaastööde jms redigeerimise isu pole, ei keela keegi ka duši alla minna või suisa magada. Selle hetkeni on kell alles 11 ja töövahetuse lõpuni äänud veel 22 tundi. Eks paistab.
Pool tundi enne keskpäeva sain võimaluse esimest korda minna värsket õhku hingama. Selle juures avanes mule ka võimalus uurida muidu nii puutumatutele ustele kleebitud sildikesi, millel olid kirjas orienteerumisvõistlusel osalejate nimekirjad. Number 100 all stardib sideinstruktor Severin Israel.
Mistahes uude töökohta sattudes olen alati pidanud kogema suurt avastamisrõõmu. Kui ülemused asju paremini ei korralda — ja seni pole mulle sattunud ainustki mind selles küsimuses rahuldavat ülemust — siis jääb tagasihoidlikum inimene suisa hätta. Ja mina pole seejuures üldsegi veel mitte kõige tagasihoidlikum, pigem vastupidi. Egas keegi ei taha ju ka tolvanina näida ega julge öeldagi, et ei saa aru, mida iseenesestmõistetavalt kasutatavad sõnad tähendavad, taipamata sedagi, kas tegemist on lühendi, pärisnime või hüüdnimega. Näiteks kui mind meelitati tööle ülikooli juurde, pidin päris kaua aega nuputama, enne kui sain aru, mida tähendavad tümri, ümpi, ustav, heinaru, maimets, lote, saiens, peda jne. Tõsi, kui nimetus meenutab kellegi nime, saab ju "koosseisudest" järele vaadata.
Aga hästi vilus nurgas näitab termomeeter +22 kraadi Celsiuse järgi.
6 kommentaari:
Ohoh, Luunjas patrullis??
Samas näikse, et kõigis ametites ja töökohtades on kasutusel valik spetsiifilist "argood", mille "läbihammustamine" igal kollanokal teatud aja võtab ning millepuhune segadus algul kogenumatele kolleegidele palju lõbu ja aasimist võimaldab. Ega siin muu ei aitagi, kui salapärasused kohe kuulmisjärgselt märkmikku kribada ja paluda mõnel sõbralikumal kolleegil need maakeelde dešifreerida.
Jessuke kuidas see kirjatükk kubiseb kirjavigadest :P Sisu on muidugi paljuseletav ja asjalik.
Ma olen elu aeg pidanud läpakate klaviatuuri üheks elumõttetuks leiutiseks. Olemas on mikrofonid ja tekstiredaktorid: no kas ei saaks siis nii, et ma ütlen... ja ongi?
Suutsin kolm esimest lõiku läbi lugeda ega avastanud ainustki viga. Neljandas oleksin hea viitsimise korral ehk ühele NINGile koma ette pannud. Järelikult peab vigadest kubisema loo viimane pool. Eks ma millalgi uurin.
Tšekkasin spetsiaalselt ja leidsin tekstist 5 toksimisapsu (täheviga). Samuti esines mõõdukalt sõnakordusi ning üksikuid lauseehituse konarusi. Lisaks oli ülakomata kirjutatud lühendvorm ega's, pluss veel webxani enda avastatud komaviga 4. lõigus. Kui tegu oleks jutustava kirjandiga, jääks selle hinne kuhugi "4" ja "3" vahele. Kiirkorras palavas ruumis läpakaga valmistoksitud blogiloo puhul on aga taoline tase täiesti piisav ja aktseptaabel.
Vot kui nüüd nende kirjavigade pärast poleks seesugune poleemika tekkinud, siis võinuks need ju äragi parandada, hetkel aga tekib suisa tunne, et need on sedavõrd rariteetsed, et ei tasugi enam surkida.
Propsis luges kokku 5 näpukat. Lühendit "ega siis" kirjutan ma sihilikult ülakomata, kuna see ülakoma pole meie keelele kohane ning sõna on oma sisult ka selleta täiesti arusaadav. Sõnakorduste vastu peaks edaspidi muidugi midagi ette võtma.
Kindlasti aitaks sellistel puhkudel see, kui ise oma teksti viitsiks teist korda läbi lugeda.
Postita kommentaar