Fokuseerime ja fookustame

Teleri vaatamise käigus ärritab mind pidevalt ühest küljest minu vaimunõtrus, kuna ma vist ei tea poolte sõnade õiget või kaasajastatud tähendust, teisest küljest aga kõnelejate totrus, kes mulle kindlalt teada olevaid sõnu minu meelest vales kontekstis kasutavad. Sellised sõnakasutused võib hästi laias laastus jaotada kahte lehte, ühed on sellised, mis on teadmata põhjustel meie keelde juurdunud ning laialt kasutusel, teised aga sellised, mida kasutatakse üksikutel puhkudel ekslikult valesti.

Seekord algas kõik Mati Kose (meeskokk, kelle parasiitsõnaks on 'kenasti') köögisaatest, kus valmistati rooga, mille nimeks oleks pidanud olema salat grillkanaga, kindlasti mitte aga 'grillkana salat', nagu ekraanil näidati. Eriti kui silmas pidada, et kana oli vaid üks komponent roast ning moodustas maksimaalselt viiendiku. Peaks olema suisa mingi seadus, mis keelaks avalikus meedias, poelettidel, bussipeatustes jms vale keelekasutuse. Ja mina ei tea, miks just mind see peab häirima!

Igatahes häirib mind keelekasutus sedavõrd, et ma pole oma tööga (eelmisel valvekorral pooleli jäänud õpetajaraamatu redigeerimine) lehekülgegi edenenud. Otsustasin seekord välja kirjutada valiku sõnu ning anda neile omapoolse seletuse. Hiljem, kui netti pääsen, saaks ehk juurde otsida definitsioonid või muul moel kokku lepitud tähendused.

Marinaad on minu meelest mingisugust hapet sisaldav vedelik, mis lõhub lihaskiude ning muudab seeläbi nii kulinaarselt töödeldava liha struktuuri kui ka maitset. Mati Kose aga valmistas segu inglise sinepist ja hapukoorest ning pintseldas sellega grillitavat lihatükke, öeldes, et marineerib. Mul on tunne, et seesuguse teo nimetamine marineerimiseks on samahea kui ühekordset põsemusi nimetada kurameerimiseks. >>> Selgus, et EKI andis vaste: mari.naad [tüüpsõna: paks]: -naadi, -.naadi> marineerimisvedelik. Igatahes siiski vedelik! Enamik veebis olevaid viiteid räägib samuti marinaadist just selles tähenduses, ent veebipõhises kokaraamatus tuleb juttu ka kuivast marinaadist, nii et tegemist on sõnatähenduse uuendatud kasutusega.


Järgnes mingisugune suvise buduaari saade, kus välimust muutnud neiu soenguga seoses kõneldi mingisugusest juustemaskist. Minu senised teadmised pidasid maskiks näo ette selle tegeliku välimuse varjamiseks pandud eset. Tõsi, on räägitud maskist ka IKT valdkonnas, kus see ei tähenda küll otseselt variaadressi, aga midagi sinnakanti. Kas juuste naturaalsust varjav geel on samuti mask? Kas sellisel juhul on inimese varjunimi, kasutajanimi või muud tüüpi alias samuti pigem mask? Või, tagatipuks, kas anšoovise pähe müüdavatel õlisse uputatud ja liigsoolatud kilufileedel pole sel juhul samuti mitte seost maskiga? >>> EKI andiski mulle meelepärase tulemuse, mas'k [tüüpsõna: paks]: mas'ki, .mas'ki>. ▪ Rebib v kisub lipitsejalt maski maha ülek näitab lipitseja tõelist olemust. Gaasi+, hapniku+, karnevali+, teatri+, suri+, kips+, marli+mask. Iluravi+maskid: pärmi+, toite+mask. Maski+ball, +kostüüm, +teater. Heal juhul saaks juuksemaski käsitleda kui toitemaski. Maski kohta on keeruline leida eestikeelset definitsiooni. Wikipediast loeme aga: A mask is an artefact normally worn on the face, typically for protection, concealment, performance, or amusement. Masks have been used since antiquity for both ceremonial and practical purposes. They are usually worn on the face, although they may also be positioned for effect elsewhere on the wearer's body, so in parts of Australasia giant totem masks cover the body, whilst Inuit women use finger masks during storytelling and dancing.

Hetkel mul rohkem kirjas polegi. Ehk peaks sarnaselt La propsise Vanasõnasõelale avama mingisuguse omasoodu arutelu sõnade tähenduse teemal?

Igatahes EKI andmetel selgus, et mina olin õigesti mõelnud. Kaks paksu [tüüpkonnast] sõna olid just sellised, nagu ma arvasin.