Eelmine lõik lõppes kurvastava seigaga sellest, kuidas Einsteini püüti meile näidata paadunud usklikuna. Muidugi võib seda tema mõtet tõlgendada samahästi ka pilkena. Aga eks kellegi ammusurnud kaaskodaniku tsiteerimisega ole ikka nii, et meelevaldsuste eest vastutab üksnes tsiteerija. Kodanik ise end kaitsta ei saa. Isegi Leninile on läbi aegade omistatud mõte "õppida, õppida, õppida...". Samas pole Lenin iial midagi sellist kuskil öelnud, veelgi vähem kirjutanud. Need kolm sõna on 1920. aastal Üleliidulise kommunistliku noorsooühingu mingil pleenumil vms peetud kõne kolme suure lõigu esimesed sõnad. Aga selles kontekstis sobis seda just sedaviisi serveerida. Olgu, neelan minagi selle alla, et siis lõpuks filmi lõputiitriteni jõuda.
Varem mainitud rabi Adin parafraseeris piiblisõnu, et kõik saab alguse veest ja vees ka lõpeb. Kõikide rahvaste puhul on nii, et inimene peab saama puhtaks, enne kui astub jumala palge ette. Seega on igas maailma kultuuris vesi justkui inimese ja tema looja vahendaja. Tuuakse veel ka konkreetseid näiteid. Siis räägitakse erinevate usulahkude ristimistest, kuigi võrreldakse ka moslemite puhtusearmastamisega.
Kolmandat korda tuuakse meie ette erinevad helbed, mida on töödeldud vastavalt ristiusu, budismi ja moslemi palvussõnadega. Korratakse ka katset igat masti sõnadega, mis sedapuhku olid kirjutatud hieroglüüfides. Lisaks sõnadele olid ka nimed ema Theresa ja Hitler. Loomulult oli esimesel puhul korrapärane ja kaunis kristall, teisel aga käkk kujutatud.
Ma ei saa aru ka vastuolust, kuidas on võimalik näha "tigeda näoga" vett, kui see pidi faasivahetuse käigus kõik halva unustama? Ma ei saa aru paljudest asjades, paljudest vastuoludest. Kõik see paneb arvama, et reklaamfilmi kokkuklopsijad pole siiski sisuliselt kuigi suurt vaeva näinud ning neil endilgi on see Jumaliku Vee Teooria alles ebaselge.
Siis näidatakse taas kaadrit vees ujuvast elevandist, joast, kastmisest, tilkumisest jne. Igatahes filmi tehniline ning kompositsiooniline pool on kenasti harmoonilised ning tellivad paremini reklaami eesmärki kui saapapaelu pidi eskalaatori vahele jääv poiss Sprite'i reklaamis.
Lõputiitrite ajal lauldakse kiriklikku laulu, mille autorit ma kahjuks oma nõrga harituse tõttu selles vallas ära ei tunne.
Stsenaariumi autoriteks on Mihhail Vaiger ja Marina Dainvets, Andrei Medvedjevi ja Vsevolod Lisovski osalusel. Filmi režissööriks oli Anastassia Popova. Oli kaks operaatorit, 6 videooperaatorit ja 7 tõlkijat. Tiitrites tänati ka kõiki 21 tegelast, kes lühema või pikema kommentaariga filmis üles astusid. Projekti produtsendid olid Saida Medvedjeva ja Sergei Šumakov.
Ei, ma ei kahetsegi, et ma selle filmi ära vaatasin. Kuigi ma oleksin võinud sellega märksa pinnapealsemalt tegeleda. Kohati kippusin lausa lauselauselt tõlkima, et oma hämmingut jagada. Uskumatu, et seesugusest ebateadusest on võimalik vaimustuda! Võimalik muidugi, et pinnapealse jälgimise ning ebapiisava tõlke tõttu jäi sellest kurikavalast reklaamsoperdisest hoopis parem mulje. Teaduslikkusega on siin küll kaunis vähe pistmist. Jääb vaid ootama jääda innukaid vastuargumente.
Palju enam meeldiks mulle vaadata mitmeosalist seriaali, mille pealkirja ma kahjuks unustasin, ent mida hiljuti meie teleekraanidelt näha võis. Sattusin umbes kolmel korral katkendit vaatama. Idee oli selles, et mingid sellid olid kusagilt ja kuidagi moodi saanud mammutid ning kasvatasid neid ning hoolitsesid nende eest. Lisaks toodi kusagilt ka mitmesuguseid pisemaid ja suuremaid saurusi. Kõik loomad olid äärmiselt tõetruud ning inimesed mõjusid nende vahel kui orgaaniline osa tegelikust filmist. Jää või uskuma, nii tõetruu oli kõik! Kavatsen kindlasti selle sarja üles leida ja uurida, kas nemad ka lasid venelaste kombel filmi ilma igasuguse hoiatuseta ekraanile või märkisid ära, et tegu on siiski üliosava filmitrikiga.
Vaadatud "Voda" ei hiilanud just oma lavastusliku osavuse poolest. Küll aga oli see tüüpiline propaganda. Ainult vaata ja imesta ning, mis peamine — usu!
5 kommentaari:
Yuts, daw palagpat imo blog.
I could give my own opinion with your topic that is not boring for me.
Olen lõpuks kogu selle veeheietuse läbi lugenud. Webxani häiris filmi juures tema propagandistlik iseloom ja usuhullusele õhutamine. Süvenemata füüsika peensustesse tean minagi, et vesi on elektrijuht. Sellega seoses tulevad silme ette positiivsed ja negatiivsed ioonid, magnetväljad jne. Inimese mõtlemine polevatki midagi muud kui elektrilaengute sähvimine ajus. Nood laengud liiguvad mööda vett. Kaasaegseid metalljuhtmeid inimese aju ju ei sisalda :P Nn vee struktuuri uurimine jättis mind suht ükskõikseks. Korrapärase jäästruktuuri näidised olid ilmselgelt valitud selle sama kamaka seest, kus olid ka korrapäratud kooslused. Sedasi arvata on mul põhjust ühe ilmeka näite varal. Jutt oli kaladest, kes elasid magnetväljaga töödeldud vees ning webxan tuvastas kurja tõsiasja: filmitrikina kasutatakse siinpuhul taustaks kord värvilisi ja suureuimelisi isasgupisid, teinekord jälle ühevärvilisi ja kahvatuid emaseid (neljas piisk). Kui see väide on tõsi, siis minu jaoks on kogu filmi teaduslikuna näiva sisu väärtus alla nulli.
Seda ma ju siin seletada üritasingi. Filmis on olemas palju pilte, kaadreid, mis ei vasta ühelgi moel tegelikkusele. Valgusmikroskoobi abil ei ole võimalik lumehelbeid vaadata, kui need on lumehelbed. Helbed sulavad ära.
Kui siin on pildistatud jääkristalle, siis ma ei ole kindel, kas jää üldse niiviisi kristalle moodustabki. Veel ei saa aru, kui suur on suurendus ja mitu veemolekuli (või müstilist klastrit) on pildil. Või üldse, kuidas sellised pildid on saadud.
See Akimoto vms on tore kunstnik, kes oskab kauneid kristalle pildistada. Ma soovitaksin tal tollele kunstniku tasemele jäädagi. Pole mõtet mingisugust udujuttu ajada.
Absoluutselt puhas vesi ei juhi ka elektrit. See tähendab, et vette on alati lahustunud igasuguseid muid molekule või vähemalt aatomeid. Vesi on erakordselt hea lahusti!
Absoluutselt puhas vesi on seetõttu ka haruldane aine, haruldasem kui absoluutne piiritus. Viimane ehk saab olemas olla gaasilisel kujul.
Selle filmi juures on põhirõhk seatud ju mingile vee mälule, ainele omistatakse müstilised võimed.. Läbisegi räägitakse vastuolulisi lauseid ning vastavalt sobivusele minnakse vedelast faasist üle gaasilisse või tahkesse. Ikka kuidas parasjagu mugavam.
Kui filmiautorid suvatseksid "autoriteetide" jutustuste asemel näidata veenvamalt protsesse, suudaksid need serveerida selliselt, et seda vaadanud kodanik oskaks kogu uue paigutada oma senisesse süsteemi, siis võiks ju hoopis teise filmi saada.
Antud juhul minnakse aga inimkonna baasteadmiste kallale, ilma et selgitataks asju elementaartasandil. Selleks oli siin filmis täiesti seletamatuks jäänud uus mõõde - veeklaster.
Otseloomulikult on ka kõik ülejäänud planeedil Maa leiduvad ained omavahel seotud. Vesi kui kõige kogukam vedelas olekus aine toimetab ja töötleb teisi aineid. Pidev võnkumine toimub kõikjal.
Kui aga otsida vee seest mälu, siis jää sobib selleks ju suurepäraselt. Igikeltsa sees on tuhandete aastate mälu :D
Postita kommentaar