Üheksas piisk

Toodagu mulle või sadu vastupidiseid näiteid, aga vot mina ei saa võtta tänapäevases kontekstis tõsiselt teadlasi, kes usuvad jumalaid või ülistavad palvetamise jõudu. See on pehmelt öeldes absurd! Jah, terve müriaad varemaid maailmakuulsaid teadlasi olla olnud usklikud, kuid ma siiski kahtlen nende usus. Nad olid ilmselt samapalju usklikud kui mina kommunist.

Usklikule polevat midagi võimatut, teatas metropoliit Kirill. Umbes et võta sinepiseeme ja käsi tal mäge liigutada, siis ka mägi liigub. Lisaks ta küll möönis, et see olevat antud juhul metafoor. Konstantin Korotkov omavat ka kindlaid tõendeid, et palvetamine ravivat haigusi. Veel mingi alkohooliku fenotüübiga valges kitlis mees (Vlail Kaznachejev) korrutas üle, et pühitsetud veega ravitud loomad ja surmasuus taimed taastuvad, mis olevat fakt ja mida mingi füüsika ega keemia mõista ei suutvat.

18. jaanuar, õigeusklike ristimise püha eelõhtu, teadustas jutustaja [58:25] kraanist täissoditud kolbi voolata lastud vee taustal. Tavalise kraaniveega täideti suisa kaks kolbi. Üks neist asetati varahommikul kirikusse tolle nõu kõrvale, milles asus pühitsetud vesi. Siis näidati rahvamasse, kes aastast aastasse 19. jaanuaril käivat kirikus, selleks, et ammutada suurte pottidega pühitsetud vett... Tegelikult on nende toimingute detailne kirjeldamine üleliigne. Piisab, kui väita: kõik on meie ette manatud ikka ja ainult selleks, et meil ei tekiks kahtlusti jutustaja jutus... Vesi on praktiliselt kõikvõimas! Eriti võimas peab aga olema usk Temasse. Teise kolvi asukohta meile ei avaldatud, kuid pärast teenistust viidi mõlemad laborisse uuringutele. Taas vana tuntud metoodika: külmutamine krüogeenkambris... pildistamine mikroskoobi all. Kuidas küll külmutatud veekamakat mikrskoobis näha, selle üle olen ma juba varem imestanud. Korraks vilksas kaadris [59:10] termomeetri näit -73 °C ning meie näidati tavalise valgusmikroskoobi alla pandavaid objekte. Need olid umbes 10-sentimeetrise diameetri ja pea 2 cm paksusega jääkettad. Huvitav, kuidas seesugused kettad saadi? Kui Petri tassis, siis vähemasti ei purustatud jääd lõigates selle struktuuri. Kuidas aga on võimalik valgusmikroskoobiga seesugust objekti vaadelda, on iseasi. Ja kuidas on võimalik, et toatemperatuuril see ketas ei sulanud ning kuidas uurija suutis paljaste kätega sedavõrd külma objekti hoida? Sedalaadi küsimusi tekib teisigi.

Tulemus oli ette selge. Vesi, mis ei seisnud kirikus, oli mikroskoobis kui kägar, samas kui teine võttis ideaalse ja korrapärase kuju. Ütlemata saladuslik on veel seegi, mismoodi võluti ühest üüratult suurest jääkamakast mikroskoobi vaatevälja vaid üks helves või üks mingi ühik vett. Filmitrikid vääriksid mu meelest vähemati pronksgloobust, kui seesuguseid jagataks. Või siis hõberisti.


Pühitsetud veel on muuhulgas filmi sõnumi kohaselt tugev ja püsiv struktuur. Kohe sedavõrd tugev, et kui sellist vett tilgutada vaid 10 grammi 60-liitrisesse emaileeritud pesukeedupotti, muutub kogu vesi potis kui võluväel pühitsetuks. Seega on pühitsetud vesi võimeline oma omadusi edasi andma. See on sisuliselt omamoodi perpetum mobile ja kui see nähtus tõeliselt aset leiaks, oleks meil kõik maailma kriisid samahästi kui lahendatud — tarvitseb üksnes uskuda!

Järgnevalt alustas Kirill ülbitsemist, et ehk teadlased kunagi suudavad öelda, misasi on palve ja mis toimub inimloomusega palvetades.

Filmi lõpuni jäi veel 20 minutit.