Pärast vihmasahmakat veerand nelja paiku otsustas Jüri oma puhkeajast minna Maximasse. Ma soovitasin minna pigem Zeppelini kui Sõbrakeskusse, kuna esimene on XX (kahe iksiga) ning suurema valikuga. Kontrollisin linnaplaanilt oma oletust, et Zeppelin pole teisest kaugemal. Selgus koguni, et linnulennult võttes on see palju lähemal, koguni kuni kaks korda. Kuid Jüri arvas, et pigem ta ei hakka vormiga kesklinnas kõndima. Muidugi pole vorm häbiasi, kuid võimalik, et temalgi pole selle kandmiseks sajaprotsendilist õigust. Ka mina olen vaid tinglikult Kaitseliidu liige, kuna ma pole tegelikult sinna iial astunud ega vist astu ka, silmas pidades oma nigelat tervislikku olukorda.26.07 kella 12 paiku algas TV3 pealt kordussaade "Eesti nõiad", mida ma ei vaadanud küll ülipõhjalikult, kuid millest mul mõned mõtted tekkisid. See on omamoodi masendav, kuidas meedia inimesi mõjutab. Arvan, et inimesed vaataksid hea meelega ka õpetlikke saateid, näiteks kasvõi koolifüüskast, kuid millegipärast pakutakse neile nõidasid ja vampiire ja sporti ja muud sedasorti paska. Sport näikse olevat kaasaja levinuim ja rajaülene religioon ning selle vastu juba paljakäsi ei saa. Nõiasaadete ja muu sarnase joga kommentaarideta või ebapädevate saateautorite targutuste saatel esitamine peaks olema küll keelatud kui avalik suguühe alaealisega suudlevate tudengite purskkaevus. Ent samas on saadete vaatamine igaühele vabatahtlik ning kui on vaatajaid, pole ka mul mõtet end kõigetargema kohale positsioneerida.
Seekordne kangelane oli keegi Tiit, kellel olevat omal ajal keemiaõpingud tervislikel põhjustel pooleli jäänud, kelle naine on pühapäevakooli õpetja ning tütar füüsik.
Juhtusin kuulama sisuliselt kaht järjestikust mõtet, mis sealsamas koheselt vastuollu läksid. Jutt oli mehel tark, kuid selle sisu nagu Horoskoobil. Tiit ütles oma esimeses lauses, et realistid eitavad vaimumaailma olemasolu. Järgmises lauses aga, et füüsika vaimumaailma ei eita, kuid väidab, et olemasolevate meetoditega ei saa seda uurida. Terve aja, mil Tiit seletas, miks ja kuidas šamaanid oma trumme prõmmivad, juurdlesin selle üle, et kas siis füüsikud polegi realistid?
Ma suhtun horoskoopidesse kui lõbulugudesse, mille teemadel on hea ilkuda, kuid millel pole vähimatki seost tegelikkusega. Horoskoobid koostatakse nii, et neis on alati minimaalsemal juhul umbes 4...10 vastuolulist lauset, millest siis mingi osa kahtlemata täppi läheb. Samas ma ei eita siiski, et mõningane mõju on sünniajal inimese üldisele iseloomule. Kuid ilmselt on see siiski pigem juhuslikumat laadi. See on teema, mida võiks ju ajaviiteks pisut katsetamisi uurida.
Edasi seletas Tiit veel innustunult, et alateadvus on vägagi palju targem meie tavalisest teadvusest. Mul on tunne, et ka unenäod toimivad alateadlikul tasandil. Mõnikord püsivad unenäod ka meeles. Ma ei ütleks, et neis kuigi palju ratsionaalset on. Samas olen ma õppinud oma unenägusid juhtima, mida on eriti meeldiv teha siis, kui muid alternatiive pole. Näiteks võõra riigi hotellitoas, kui kohalikud keeled kuigi tuttavad pole ning ainsad inglisekeelsed saated on kas spordi-, masendavad uudiste- või igavad intervjuusaated. Muudkui viskan pikali, sulgen silmad ning näen und. Kõiki tegelasi ma sinna valida veel ei oska. Vähemasti mitte siis, kui olen sügavalt uinunud. Seesugused isejuhitud unenäod on tavaliselt hiljem ka küllaltki selgelt meeles.
Ka intuitsiooni võiks nimetada alateadlikuks. Ent sellega on ju tavaliselt nii, et kui see intuitiivne oletus täitub, siis me tunneme end suure sensitiivsete võimetega persoonina ning oleme valmis vaata et homne päev vastavaid teenuseid pakkuva kontori avama. Kuid kui pooltel või isegi enam kui pooltel juhtudel meie intuitsioon alt veab, siis me unustame selle kiiremini kui halva unenäo. Väga inimlik. Erinevalt teistest loomadest on inimesel lisaks muudele ürgvajadustele vajadus eneseteostusele.
Ikka tuleb ette kordi, kus me ise oma saba kergitame, kuna ülejäänud maailm tegeleb oma hännaga ega oska meie oma märgatagi. Muidugi ei oska ma midagi öelda hobuste, koerte, hdrade ega krabide eneseteostuse vajaduse kohta, kuid mulle kui inimesele meeldib uskuda, et on see inimese ainulaadne omadus. Selliste nähtuste uurimiseks on teadlased. Teadus peaks olemagi just selline inimeste tegevus, mille käigus uuritakse midagi inimesele seni tundmatut. Siit ka põhjus, miks inimese enesega ammu enne toimunud ning täpselt fikseerimata tegevuse jälgimine pole muud kui oletamine ehk et miks ajalugu ei ole teadus. Samamoodi pole eriline teadus ka filoloogia. See oleks samahea kui kemmergus oma juga juhtida ja siis imestada, kui kaunilt ja kõrgele see ikka purksab. Kui me aga nimetaksime keelereeglite koostajaid teadlasteks, siis ei tohiks ka liikluseeskirjade, turul kauplemise sisekorra, öise alkoholimüügi keelustamise ja muude sarnaste seaduste loojaid sugugi teadlasteks nimetamata jätta. Lõpuks oleks ka iga türann teadlane, kuna kehtestab oma reeglid. Maffia oma keeruka reeglistikuga oleks aga suisa teaduste akadeemia!
Nii nagu ma olen neid igasuguseid nõia- ja kummitusesaateid pidevalt kirunud tänu neis peidetud usupropagandale, ei saanud ka seekordne saade kergemini pääseda.
Tiit mainis elutargalt, et usk on üldse asi, mis aitab edasi, ükskõik mis alal. Niisiis on usk asi. Ja aitab veel ka edasi. Asjast olen ma varem rääkinud ning "asja" parema termini puudusel lahtiseks jätnud, ehkki antud juhul oleks sobinud kasutada sõna 'nähtus'. Sõna 'edasi' aga peaks minu meelest tähendama kas liikumist eesmise otsa suunas või, laiemalt, parema kvaliteedini. Ma ei saa sellise lausega nõustuda. Pigem võib usk aidata alal hoida, hirmudest ja teadmatusest üle saada. Kuid mis edasiminekust me räägime, kui usk peaks olema mingi irratsionaalne apelleerimine mingisugusele loojale?
Tiidu saates oli ka helgemaid momente. Näiteks seletas mees, et igaühel on sõrmede otsas piimvalged energiasambad. Nii osutus ta paha aimamata nohusalvitööstuse vaenlaste sekka. Kuna nendesamade energiasammastega ninas urgitsedes peaks Tiidu meelest igaüks suutma ise endal nohu ravida. Topid aga kummasegi ninasõõrmesse ühe sõrme ja muudkui kõhvitsed nonde piimvalgete energiasammastega, kuni kõik limaskestad on puhtad ja kambrikesed tatist vabad.
Nagu enamik millessegi sügavalt uskujaid on vähem või rohkem demagoogid, eriti aga usklikud, siis suutis ka Tiit "veenvalt" põhjendada, miks tuleb jumalasse uskuda. Tema sõnul moodustab meile nähtava universumi mass kõigest ühe kümnendiku kogu universumi massist, ülejäänud aga on nn must mass, kuid ometi me usume, et see universum on. Samamoodi peame me ka jumalat uskuma. Mõnusamat udulaulu oleks raske välja mõelda.
3 kommentaari:
Seesama saade lalises ka minu kuuldekauguses, kuid ma ei vaevunud seda kuulama ega vaatama. Kohe algul jättis see mulje kui reklaamfilmist. Üks eesti mees reklaamis oma majapidamist. Nii ma sellesse suhtusingi.
Le webxan, ära heida meelt: nõiasaadete kõrval jagub ka õpetlikke saateid koolifüüsikast jm. Õigupoolest, neid leidub rohkemgi, eriti kui omada mõnd digipaketti. Ehk tasuks asja vaadelda ka teisest rakursist: nõianduse huvilistele polnud enne toda nõiasaadet ju üldse mitte midagi tehtud.
Et siis webxan nõuab nõiasaatele "kommentaare"? Huvitav, kuidas need peaksid välja nägema? Kas nii, et all jookseb tiiter: "No küll ikka udutab see isehakanud nõiamoor, täiesti segi kamminud vist! [...] Ärge seda juttu küll uskuge, see on täielik nonsenss ja pseudoteadus! [...] See lause tõestas kindlalt, et meie tänane saatekülaline on vaimuhaige, soovitame edasist teksti mitte tõsiselt võtta."
Realistide all mõtles Tiit küllap laiemalt Le webxani ja La kassi sarnaseid, "kahe jalaga maa peal" püsivaid mõistuseinimesi. Selge see, et hoomamatu vaimumaailm ei kuulu selliste tublide ja agaralt maist elu edendavate kodanike huvisfääri. Füüsika ja kaasaegsete tippfüüsikutega on aga hoopis teine lugu - nemad peavad igapäevaselt tegelema tavarealistile ulmeliste ja üdini arusaamatutena tunduvate kontseptsioonidega. Olen korduvalt kuulnud ütelusi, mille kohaselt moodne tuuma- ja kvantfüüsika kompavat üha agaramalt mõistuspärasuse (inimliku adumisvõime) piire. Mine tea, mis neile selles hämaras tsoonis veel vastu võib juhtuda!
Sünniaja teatav mõju inimese iseloomule tundub ka mulle reaalse fenomenina. Samas suurest osast horoskoobindusest, eriti mis puudutab püüdlusi tulevikku ette näha, ma küll aru ei saa. Õigupoolest tundub taoline tegevus pesueht hämamisena. Mulle ei meenu viimastest aastatest küll ainustki juhtu, mil astroloogid oleksid mõne põrutava sündmuse enne selle toimumist adekvaatselt ette prognoosinud. Tagantjärele targutamistest, a la: "me aimasime midagi sellist juba aastaid, kuna augusti keskel oli sõjakal Pluutol pingeline kvadraat Merkuuriga ja Jupiter asus Tule majas" ei ole kellelgi küll vähimatki tolku. Hiljaaegu küll SLÕL kilkas, nagu oleks Igor Mang oma aastavahetuse aegu tehtud suurprognoosis ette näinud Gruusia sõda. Aga ka see väide seisab kanajalgadel, kuna Mang ei toonitanud üldsegi sõda, pigem vaid mingi ootamatu ja ehmatava sündmuse võimalikkust maailmas. Ning taoliseid jätkub ju üksjagu igasse kuusse. Olles juba aastaid huvipärast ülipopulaarsetel Mangi aastahoroskoopidel silma peal hoidnud, olen sunnitud kahetsusega nentima, et suvamulina juhusliku täppimineku tõenäosust need ennustused ületada ei suuda. Pigem peab märkima, et Mangi kalduvuse tõttu asju "üle soolata" (a la: demokraatiale tuleb lõpp, paljudes riikides kehtestatakse sõjaseisukord ja taastatakse monarhia, puhkevad uued ülemaailmsed epideemiad) kipub ennustuste realiseerumise protsent veelgi madalamaks jääma, kui see normaalsema udutamise korral olla võinuks. Aga vaatamata kasinale ennustusväärtusele seisneb Mangi lugude väärtus kaasnevas moraliseerimises ja filosofeerimises. Minu hinnangul rõhutab ta oma tekstides valdavalt õigeid asju ja puudutab olulisi probleeme.
Unenägudega jt alateadlike asjadega on see värk, et nood kalduvad reeglina olema sümbolistlikud. Ehk siis asju ei esitata enamasti mitte nii, nagu need meile ärkvel olles tunduvad, vaid kavalalt "ümber nurga", läbi arhetüüpide, metafooride jm kujundite. Teisalt, kui osata neid asju tõlgendada, võiks unenägija kohta ammutada palju enam infot kui tema teadvuse tavatasandit sondeerides. Kuuldavasti olnud näiteks isandad Freud ja Jung selle valdkonna kõrgprofid. Aga eks taolise kunsti omandamine ole muidugi vaeva- ja aeganõudev töö.
Selles see asi ongi. Mispärast peavad asjalike saadete soovijad eraldi pakettide eest maksma, samas kui igast paska voolab pooltasuta kanalitest kuhjaga.
Eks vaatame jah, mida see suur selgeltnägijate saade toob. Olen kaunikesti skeptiline ega looda sealt küll midagi tarka.
Postita kommentaar