Juulikuu esimesel ööl juhtus minuga lugu, mille ma siia hiljem kirja panen, veelgi hiljem aga detaile täpsustan.
Vahepeal oli siis propsis jõudnud veendunult kommenteerida, et tegemist oli kahtlemata jalgratturiga, kes — nagu MSNis selgus — veel koguni sõiduteed pidi kulges. Tänan eelkommenteerimast. Kuid nüüd on käes see hetk, kus ma kogu loo faktid kirja panen. Etteruttavalt peab mainima, et tol teelõigul on ühesuunaline liiklus ning selleks, et vastassuunas sõitmisega riskida (ka öisel tühjal teel), oleks jalgrattur pidanud veelgi kaugemal teel sõitma, kuna sõidutee servas pargivad vastasmaja elanikud oma sõidukeid.
Kellaaeg – 1:58
Kuupäev – 1.07.2008
Sündmuskoht – Tartu, Võru tn
Olin tol ööl valves ja vaatasin telerit, mis paikneb kenasti samal laual enamiku monitoridega, mida mu tööülesanne näeb ette jälgida. Vaatasin Kanal2 pealt vahvat seriaali Sõbrad, nagu sel kellaajal tavaliselt ikka. Ametirutiinist tulenevalt jälgisin silmanurgast ka kõiki teisi kuvareid, eriti aga tõkkepuud, mida on otstarbekas avada, kui mõni musta numbrimärgiga ning Riiklikus Autoregistrikeskuses arvel olemata sõiduk siseneda püüab. Tõkkepuud jälgib Cam5, mis teistest paremini kohandub öövaatele ning kus hea tahtmise (ja nägemise) korral on võimalik auto numbrimärk nii öösel kui päeval tuvastada.
Ühtäkki ma märkasin kahe kummalise kuju liikumist üle ekraani. Üks oli pikem, teine lühem. Need liikusid üle ekraani aeglasemalt kui inimene kõnniks, kuid olid kui udukogud, mille jätnuks ülikiiresti kihutav objekt. Mõtlesin siis kohe, et oleks ju võinud haarata fotoaparaadi ning pilti teha. Heitsin igaks juhuks pilgu ka järgmise kaamera monitorile, kuid Cam6 ei näidanud midagi.
Hommikul, kui propsis liinile tuli ja mina juba kodus olin, rääkisin muuhulgas ka sellest nähtusest. Pealegi oli veel hiljem ust valvavas kaameras mingi kuldne objekt, mida ma pidasin mingiks objektiivi ees siplevaks ämblikupojaks. Käisin isegi kolm korda kaamerat uurimas, ilma et oleksin seda ämblikku näinud. Kuid las too kuldne vaim jääda seekordsest loost kõrvale. Mõtlesin ise, et ju ma olin end alateadlikult häälestanud kummituste-vaimude lainele, oskamata muul moel sedasorti irratsionaalsetele fenomenidele seletust leida.
Kuid see asi jäi mind siiski kummitama, seda enam, et olin propsisele lubanud asja lähemalt uurida. Nüüd siis avaneski mul võimalus jälgida kaamerate salvestusi. Need säilivad vähemalt paar kuud, nii et uurimine võib veel jätkuda. Sain juurdepääsu salvestustele väga elegantsel moel, tänu eelmises loos kirjeldatud mõrvale. Bioloogist kolleeg näitas mulle tõestust sellest, et tuvi ründajaks oli hallvares. Paraku aga salvestub Cam5 pilt pealauda. 11. juulil vastu 12. olin aga osa ajast pealauas ning sain siintoodud salvestuse ümber võtta.
Uurisin ka Cam4, mis näitab tõkkepuu suunas teiselt poolt. Hämmastav, kuid samal ajal liikus selle vaateväljas üks heleda mütsi ja siniste teksadega turjakas mees, kellel oli seljas must T-särk, mille seljapoolel valges ruudus mingid kirjad. Vaadanud veelkord Cam5 salvestust samast ajast, ei paistnud seda kodanikku enam kuskil. Võimalik, et sisenes hoonesse.
Igatahes on praegused lood sellised:
Igatahes hakkas see asi mind nüüd kummitama ja mul on plaanis need kaamerasalvestised veel kord üle vaadata, kõik kolm. Inimesed on kaamerate vaateväljas tavaliselt väga hästi tuvastatavad. Ära tunneb isegi siili, varblase ja lendlevad ööliblikad.
Väikese lahendusena võiks loota, et kaamerate sünkroniseerimises on viga. Selle probleemi saan lahendada nii, et leian igast kaamera vaateväljast kindlalt tuvastatavad liikumised ning jälgin salvestuse aegu.
Kui siit viga ei ilmne, jääb üle mõelda veel kahele võimalusele. Üks on veel üks kaamera, mis pole otseselt minu halduses, kuid milleni ehk hea tahtmise korral siiski pääseks. Teine on mingisugune Doppleri efekti sarnane fenomen, mille järgi mingi kindla kiirusega liikuv objekt jääbki sellises sageduses töötavatele kaameratele nähtamatuks. Igal juhul on asi seda väärt, et lõpuni selgitada.
9 kommentaari:
Kärsitult kommenteerimisega juba enne webxani algust tehes pean nentima, et jalgrattur oli see kohe kindlasti. Aga kuidagi kahtlaselt õhuline (loe: eeterlik) tundus teine, võrreldes läheduses paiknevate muude objektidega. Eks ole jalgrattureid meie teede-tänavate põrgukeerises otsa saanud tosinate kaupa, nii et kummitav rattur ei mõjuks üldse üllatavalt. Siiski, esmalt oleks võrdluse korras tarvilik ära näha jäädvustus garanteeritult ihulikust ratturist sama kaamera eest läbi vuhisemas, hea lausa, kui mitmesugustel kiirustel ja siinnähtuga identsetes valgusoludes.
Psii-teooria seab samas tõsise löögi alla tõik, et objektil näikse vari olema. (Mitte et varju heitmine astraalolendite puhul kindlalt välistatud oleks - pigem kuulub vastav arusaam stereotüüpide valda.)
Vat vari jah. On küll vari. Samas näikse see vari vaata et intensiivsemgi olema kui objekt ise. Objekti ilmumise esimestel sekundimurdosadel võiks justkui aimata ümarat ratta kujutist.
OK, usun, et kodarad pole mu kaameras kiirel liikumisel eristatavad... aga muu?
Vast olidki algselt nähtud 2 varjukuju rattur ja tolle vari? Samas jääb jätkuvalt selgusetuks, miks too rattur nii õhulise mulje jättis (küllaltki korraliku tänavavalgustuse tingimustes).
Tundub, et ma siiski pean leidma võimaluse siin ära näidata ka inimest kaameras... Pidevalt jääb mulje, justkui inimesed peaksidki olema sellised õhulised, mitte ainult NII ÕHULISED. Iga normaalne objekt paistab ekraanilt siiski kui fotokaga pildistatud.
Selgus, et ma olen mingi valemiga end juba homseks tööle nihverdanud, nii et loodame parimat.
Vaatasin praegu seda klippi niiumbes korda 7 järjest. Ühel korral (neljandal)liikus see nn jalgrattur täitsa käbedalt edasi. Proovisin seda käbedat liikumist uuesti esile kutsuda, aga ei õnnestunud.
Samas tekitab minus kummastust kogu see udune pilt seal kaadris. Tänavavalgustus oleks nagu päikese paistetus. Puude vahelt tee peale langevad valguslaigud nagu miski teise valguse peegeldus. Ka tänav ise, kus peaks olema suht ühtlane valgustatus, on imelikult laiguline. Oleks veel siis digilaiguline :P Pakun, et see peegelduv valgus ajas kaamera ajud sassi. Tume kogu hakkas värelema ja muutus nähtamatuks nagu sebra savanni kuuma õhu sees.
Kell 9:35 (14.07), vaadanud üle Cam5 ja Cam6 [eespool ei pruugi numbrid olla õiged], peaks järeldama, et justkui ikka seesama kirjeldatud mustas T-särgis mees pidi teise kaamera vaateväljas nähtamatuks muutuma. Ehk et optiline efekt saab see olla.
Hiljem, kui võimalik, kontrollin ka järgmist kaamerat.
Tundub igati jalgrattur. Aga kust see mees vahepeal jalgratta sai?
Ma pean meelde tuletama, kuidas seda efekti nimetatakse, mis akustikas Doppleri efekti nime kannab.
Doppleri efekti kohta on veidi juttu siin. Ratturi hägususega videoekraanil ei tohiks sellel efektil loogiliselt võttes küll asja olla. Muude võimalike füüsikaliste mõjurite osas võiks pärida mõnelt optika-gurult. Henn Voolaidki ehk oskaks avitada, kes pealegi on avatud mõttelaadiga, uudishimulik ja lahkeloomuline isik.
Kas saan õigesti aru, et kaamerad 4 ja 6 näitavad tänavat kahel pool kaamera 5 vaatevälja? St iga objekt, mis kulgeb ühtlaselt piki Võru tn, peaks järjest ilmuma kõigisse kolme kaamerasse?
Ja kas need kolm kaamerat katavad tsooni täielikult, või on nende vahel ka "pime ala", kus kulgeja võiks nt märkamatult teise tänavasse käänata?
Igatahes jääme põnevusega ootama lubatud sünkroniseerimis-katsete tulemusi - hetkel kõlab kangesti sedamoodi, et need kaamerad ei ole kellaajalises sünkroonis. Kui aga on, siis muutub asi juba õige kummituslikuks - lisaks fantoomratturile astub mängu ka fantoom-mees mustas!
Postita kommentaar