Igatahes saame filmist teada [52. min], et vesi omab ka erakordset fotograafilist mälu. Pisut arusaamatuks küll jäi, miks üks Vesi jaotati kahte kolbi ja ühele kolvile näidati mingeid slaide, teisele justkui mitte. Aga ka teise kolvi vesi olla omandanud sama struktuuri ja koostise. Tähelepanelikult jälgimisel võiks ju suisa protesteerida: kui too teine pool Veest teises kolvis omandas sama struktuuri ja koostise, siis mis paneb "uurijaid" arvama, et esimesele poolele üldse just need slaidid mõjusid? Veel jääb mulle sügavalt arusaamatuks, kus on selle Vee KEHA, mida poolitati ning miks see keha ei ole üks tervel planeedil.
Paneme tähele, et läbivalt räägitakse siin mitte üksnes mingist müstilisest struktuurist, vaid just nimelt ka koostisest! Sõnum on sedavõrd ühene, et igasugused lisaspekulatsioonid pole mõeldavadki. Muide, füüsikalisest seisukohast on näiteks pudelis olev limonaad keha. Pudel on omaette keha ja limonaad omaette. Kuid kui see limonaad kahte klaasi valada, saame ikka kaks eelmisest pisemat keha, mitte ühe keha kaks poolt.
Rustum Roi võtab filmis korduvalt sõna. Eelmis lõiguga seotult siis sellises kontekstis, et "isegi kuni 10 tuhande kilomeetri kaugusele" võib Vesi oma teist poolt mõjutada. Kui sedalaadi veidrusi ei põhjendata ning räägitakse tõsise näoga, tekib paratamatult tunne, et seda tehakse kas suure raha eest või see ongi tsirkus.
Igatahes oli seda vee distantsmõjutuse hüpoteesi professor Vjatšeslav Zvonnikov koos kolleegidega 2005. aasta veebruaris suisa eksperimentaalselt püüdnud kas kinnitada või ümber lükata. See kõlab teaduslikult! Kaks inimest paigutati teineteisest 15 tuhande kilomeetri kaugusele: Moskvasse ja Lõuna-Ameerika põhjaosas Santa Jelena lähistel. Siis visati vaatajate ette mingisugune "eksperimendi virtuaalne aju". 15 minuti jooksul polevat mingit sidet olnud, kuigi fikseeritud väikseimadki emotsioonide, pulsi, hingamissageduse ja pooside muutused ning üles tähendatakse kardiogramm ja entsefalogramm. Kuid siis äkki olevat mingil moel need kaks suurel distantsil paiknevat inimest hakanud tööle "ühel lainel" [53:30]. Igatahes ühest sellisest juhuslikust sarnasusest piisas, et Zvonnikov ei oskaksi asjaolu teisiti seletada kui vedelikuga peas. Kohe tuuakse appi ka USA professor Effi Chau, kes kiidab takka, et need inimese vedelikud ei mõjuta mitte üksnes seda inimest ennast, vaid ka teisi inimesi üle kogu Universumi...
Minu jaoks jäi sellest katsest siiski kahjuks väheks. Juba kasvõi seetõttu, et kahe suurel distantsil oleva katsealuse ajupildid olid toodud ühele ekraanile, seda tänu mingitele kummalistele luttidele peas. Ajupilti tänapäevase tehnikaga nii ei saada. Seda esiteks, teiseks aga, seesugust sünkroonset pilti oleks võimalik saavutada üksnes ülivõimsa tehnikaga, mis kasutaks suurt energiat ja satelliite. Siin polnud katsealused isegi mitte laboris, vaid kuskil mäekünka peal selili. Võimas tehnika oleks eeldanud aga võimast finantseeringut, kuid pole küll kuulda olnud, et venelased seesugust raha omaksid või sedalaadi katseid teostaksid. Lühidalt: see sünkroonlamamine oli järjekordne bluff.
Järgneb taas mingi müüt kellestki Cin Ble Bannist (nimi muudetud), kes olla korduvalt kokku saanud Chingis khaaniga (nime kirjutamise viis tundmatu)... Mingi järjekordne muinasjutt haigustest, palvetamisest ja tervenemisest. Põhiideeks aga &mdash palvetamine – see pole asi, peamine on usk! Selle jutustaja mõttetera peale kordab Roi korduvalt, et just nii see ongi ning et peamised on kavatsused, mille talletavat vesi ja mis levivat kaugustesse... täpselt nagu ka palvetamise puhul. Ja seletus väga lihtne: kuna just palve salvestuvat vees. Mitte et see seisukoht poleks vastuolus võrreldes varasemaga, mille kohaselt vesi pidavat salvestama nii kiituse kui ka sõimu. Huvitav, mida vesi võtaks ette spordivõistluste tulemuste, statistikaga istmktundide või kaugliinibussi läbitud kilometraaži kohta... Sellel teemal tasuks mõelda.
10 kommentaari:
To the author of this blog,I appreciate your effort in this topic.
Katon, Goukakyu no jutsu.
I agree with you about these. Well someday Ill create a blog to compete you! lolz.
Its ok if the appearance of your blog is not good. The important thing is the topic or the content of your blog.
Thanks to the blog owner. What a blog! nice idea.
Seda lugu on spämmirobot hoolega jälginud :P
Minu meelest ei ole päris asjakohane kritiseerida teaduslikke uurimusi vaid nende äärmiselt lühida ja "rahvapärastatud" tutvustuse alusel. Adekvaatse hinnangu andmiseks oleks tarvilik vastavatesse teadustöödesse märksa põhjalikumalt süüvida. Nähtavasti ei olnud filmi autoriteks teadlased ega teadusliku mõtteviisiga isikud, nii saidki küllap osa sealseid serveeringuid ebatäpsed. Või siis on tsitaate kontekstist pisut meelevaldselt välja võetud.
Kui kogu tulemus on puhas pask, siis mille pagana pärast on vaja sellise autoritele sadu õigustusi otsida?
Minu meelest oleksid nad küll pigem võinud selle rahaga midagi nutikamat ette võtta. Näiteks kullanud oma kirikutorni rist ära!
Mulle lihtsalt sümpatiseeris filmi autorite lähenemisnurk - konkreetne vee temaatika põimiti päris edukalt laiemasse uue ajastu vaimsuse konteksti. Filmi põhisõnum sai seega tavavaatajat moraalselt-hingeliselt "tõstev". Edaspidi loodaks sarnastelt filmidelt muidugi suuremat teaduslikku akuraatsust, palgaku kasvõi mõni webxani-sugune skeptik eel-irisema, et ilmseid eksimusi vältida.
Minule paistis asi siiski teisiti. See oli eelkõige massidele mõeldud film, tendeerides šokiteaduslikkusele. Küllap mõni filoloog või vähem haritud persoon seda selle pilguga ka vaatas, et näedsa, mis kõik selgub...
Usupropaganda oli suhteliselt oskuslikult peidetud ning ilmnes vaid suurpommide (venelastele kahtlemata samatähtis kui too Rooma paavst) arvamuse esiletoomisega, kes samuti udjasid justnagu "teadust" sekka. Paraku oli aga enamik väiteid puhas pask.
Postita kommentaar