Eelmise lõigu lõppu peaks siiski täpsustuse lisama. Jutustaja teatas, et just nimelt vesi omistas looja mõtted. Seega, veel kord võime rõhutada vee ülemvõimu, seda isegi kõikide jumalate üle, rääkimata viletsast inimesest.
Siiski, teistkordsel läbivaatamisel selgus, et onu teadlane rääkis inglise keeles siiski midagi heeliksist, mille kuju võtvat ka veemolekul. Lihtsalt jutustaja tõlkis selle vene keeles spiraaliks. Eks selle keelekasutuse ja tõlgetega ole nagu sellega on. Äärmiselt huvitava (naelapea pihta käiva) loo leidsin 30. aprillil 2008 Eesti Päevalehest, kus Tõnu Viik lakoonilisel moel pajatas kummastavatest keelenditest. Eriti vinge tundus talle see, kui mingi õnnetuse eest tänatakse — tänu roolijoodiku tekitatud avariile hukkus seitse inimest või midagi veel hullemat. Ent see ei puuduta meie suurt veeteemat, millesse ma olen algusest peale skeptiliselt suhtunud ning mille tähelepanelik vaatamine olukorda mitte paremaks ei tee.
Veel enne kui teaduste doktor Aleksander Solodilov hakkas jutustama, et nad mõjutasid vett nõrga magnetväjaga, loeti meile ette mingist vanast ürikust pärit mõte, mille kohaselt mingid lambasarnased loomad tulid ükspäev vee äärde jooma ning tänu millele osa nende järglastest muutus triibuliseks, osa vöödiliseks ja osa laiguliseks. Kas pole see ilmne vihje darvinistliku evolutsiooniteooria mõttetusele? Igatahes need magnetimpulsid, millega vett laboris mõjutati, olevat kümneid tuhandeid kordi madalamad Maa looduslikust magnetväljast. Kuidas viimane aga katse ajaks elimineeriti, jääb saladuseks. Igatahes möönas see doktor äärmiselt tülpinud moel, et mõjutamiseks kasutatud impulsid olid kaduvväikesed teaduse seisukohast. Ja siinjuures polnud tekst tõlgitud, kuna kõneleja rääkis emakeeles. Igatahes selliselt töödeldud vette lasti kalad, kellel peagi tekkisid järglased. Tegu on nn eluspoegijate gupidega, nagu juuresolevalt pildilt paistis. Jutustaja seletas edasi, et selles töödeldud vees "sündinud" kalad olid üksteisele sarnased nagu teisikud, kuid erinesid kardinaalselt oma looduslikest sugulastest. Filmitrikina kasutatakse siinpuhul taustaks kord värvilisi ja suureuimelisi isasgupisid, teinekord jälle ühevärvilisi ja kahvatuid emaseid. Sedasorti "teadus" kõlab minu silmadele küll pigem kui antipropaganda. Õigemini on tegemist tüüpilise varjatud propagandaga, kus ülistatakse Tema Kõrgeausust Vett ning naerdakse välja praktiliselt kõik traditsioonilise teaduse aastasadade pikkused saavutused. Tõsi, edasi seletab doktor fenotüüpilisi muutusi emaskalade piltidel, kõneldes, et isaste kalade külgedele ilmuvad hallid triibud ja värvilised tähnid. Iseäranis oluliseks pidas see mitte just kuigi entusiastlik teadlane fakti, et need tunnused ei ilmu mitte üksikutele, vaid kõikidele isenditele korraga. Ja seda ikka tänu supernõrga magnetimpulsiga töödeldud veele! Aga see ei ole veel kõik! Lisaks tekkis "töödeldud" isenditele ka kollektiivne mõistus, kuna ei muutunud üksnes kalakeste välimus, vaid ka käitumine. Taustal näidatakse kolme kala sarnast liikumist. Sellist kuriooset avastust ei tohtivat tähelepanuta jätta.
Meeleoluka vahetrikina, et jutustus Tõelise Vee Imest ikka kinnistuks, tuuakse kõrvalpõige 1932. aasta avastusele, enne mida ei teatud midagi nn raske vee olemasolust. T2O olevat olnud vesinikpommi põhiline komponent. Ja nüüdseks teab igaüks, nagu jätkab jutustaja, millise toimega on aatompommi radioaktiivne kiirgus. Veestruktuuri muutus aga olla palju suuremate tagajärgedega... Igatahes ilmub ekraanile uus venelane, kes toonitab veelkord, et kõik joovad vett. Seesugune vee, vesiniku ja raske vee võrdlemine aatompommiga ning manipuleerimine vaatajate tähelepanuga tundub mulle suisa kuritahtlik. Muidugi teenib see kõik eesmärki. Jätan kommenteerimise mõneks ajaks katki [25:00].
2 kommentaari:
Vee ülemvõim jumalate üle on küll ilmne utreering, ja kardetavasti ka webxani-poolne vääritimõistmine. Puudub igasugune alus eeldada, et Õigeusu kirik sooviks teha veest mingit ebajumalat, keda Jumala / Kristuse asemel kummardama tuleks asuda. Pigem serveeritakse vett ikka Looja kavala tööriistana vms, et vaataja Jumalausku edendada.
Veemolekul ei saa kindlasti võtta mingit heeliksi kuju, kuna omab juba konkreetset kuju, mis on ära toodud igas hästivarustatud keemiaõpikus. Samas ei saa ma jätkuvalt aru, mis otsustav vahe on heeliksil ja spiraalil (v.a asjaolu, et heeliks on ilmtingimata ruumiline struktuur).
Eks Maa looduslikku magnetvälja, nagu ka igat muud elektri- või magnetvälja annab laboris elimineerida sobivaid varjestusviise pruukides. Füüsikud on ses osas kahtlemata minust targemad.
Mis puutub kalamaimude välimuse kindlasuunalisele muutusele magnetiliselt mõjustatud vesikeskkonna toimel, siis on ju ka teada keskkonna keerukad mõjud inimloote kujunemisele ja arenemisele. Uuemate andmete kohaselt pidi loodet mõjutama isegi vanemate tülitsemine raseduse ajal, rääkimata siis veel mitmesugustest ema poolt manustatavatest mürkainetest või teda mõjutavast radioatiivsest kiirgusest. Samas see osundatud kalakatse vajaks muidugi lähemat tutvumist, enne kui selle kohta miskit asjalikku saaks kosta.
Väide, et veestruktuuri muutus on hullem kui vesinikpommi plahvatus, kõlab tõesti demagoogilise hirmutamistaktikana.
Ma sain küll aru, et filmi loojaks ei ole mitte "õigeusu" kirik. Kuid filmitiim on tahtnud küll teha Veest TEMA KÕRGEAUSUSE...
Selles erinevus ongi, et heeliks on ruumiline, spiraal aga tasapinnaline. Viimasel on ringid pidevas suurenemises või vähenemisest, olenevalt vaatenurgast. Heeliksi läbimõõt võib ka ühtlane olla kogu selle pikkuses.
Minuga pole mõtet üldse vaielda, kuna mina vaid kommenteerisin seda, mida mulle filmis näidati. Mulle ei näidatud midagi muud kui kalakesi vees. Kõik asjad vajaksid lähemat tutvustamist, enne kui haritud inimeste ette sellise filmiga minna.
Ma kujutan ette, et sedalaadi film (info) tekitaks ohhoo-efekti ehk põhikooli haridusega inimestes.
Demagoogiast kubiseb see filmike aga otsast lõpuni, pealegi veel vastukäivatele "faktidele" tuginevast.
Postita kommentaar