Ei teagi nüüd, kas vaatamata või just tänu kõiksugustele toresoovidele ning valdavalt silmakirjalikele* soovidele uueks aastaks jätkub minu olmelis-somaatiline allakäik. Paraku ei ripu see üldse mingitest tulevärkidest, tanguvorsti ega seaprae söömisest. Algas vist kõik juba veel enne seda, kui keegi uljaspea tänaval kurvi sälja ei võtnud ning mu POTi tagaosa sodiks sõitis. Enne seda olid "soodsad" ettevalmistused faktide näol, et neil veerandkohalistel ametikohtadel figureerimine sisustab küll kõik hetked ning tekitab ajadefitsiidi, samas kui sissetulekud kippusid igas artiklis jääma oodatust väiksemaks. Leidku siis nüüd ma nipp, kuidas efektiivselt ja ratsionaalselt oma sõiduk korda saada...
Pisiplussina tuleb märgata ka fakti, et politsei võttis lahkesti oma valdusse sündmuskohalt leitud Volkswagen Golfi udutule. Võimalik, et seegi on pluss, et need mõned ringsõidud, mis ma teha olen julgenud, pole keegi neist politseinikest mind kinni nabinud ega valgustamata sõidukiga paarutamise eest trahvi määranud. Need puruks sõidetud tuled ju ei tööta ka.
Eelmise aasta lõpus otsustas mu poja äi (minia isa) midagi ette võtta mu nn radikuliidiga ning soolas mu saunalaval sisse. Ei aidanud seegi, et leili ei visatud ning leiliruumi ukski lahti hoiti... ära pidin ma sinna siiski kõrbema. Nüüdseks peab mainima mõningaid positiivseid nihkeid. Parema õlapiirkonna nihestuselaadne tunne on kolinud paremasse jalga. Seljavalu aga pähe. Võimalik, et migreenilaadne aisting lihtsalt varjutab hetkel seljavalu. Igatahes on tunne selline, justkui oleks natuke liiga palju viina, šampust (tegelikult vahuveini), õlut ja võimalik, et ka likööri, vaheldumisi joodud. Või tuleb see lihtsalt pisemat sorti üleväsimusest, mis võis tekkida teleri liigtarvitamisest.
Uue aasta puhul sain ka toreteate, et viimaks ometi on moodustatud LOTE. Olen poliitikast kaugel seisev persoon ega tea tegelikult ka ainustki ülikooli töötajat, kellele selle hüperkonstrumendi loomisest kasu oli. Kardetavasti oli see sarnane viga sellele "3+2" tuimale ülevõtmisele. Rektoraadi tase sai sellega end kahtlemata kehtestada. Igatahes pole enam bioloogia-geograafiateaduskonda, kus ma 12 aastat lektor-didaktikuna töötasin, ega füüsika-keemiateaduskonda, kus mul õnnestus 3 kuud olla haridustehnoloog. Uues konstruktis mulle kohta ei ole. Ega sellest 0,25 kohast enesest nii väga kahju pole, kuna sealgi ettevõetav oli siiski suuresti ajamahukas, kuigi aperioodiline. Kuid paarituhande krooni võrra madalam koondsissetulek nüüd ka just meelt rõõmsaks ei tee.
Nüüd oleks siis põnev uurida seda sinusoidi, mis pidi näitama elutee tõuse ja mõõnasid. Igatahes pole see mu elus küll kaugeltki mitte esimene kord, kus head soovid ei täitu. Mitte et ma samas oleksin ka just halba soovinud. Tihti poleks osanud selliseid ebameeldivusi mitte kartagi. Nüüd tuleb sellest raskest puhkeperioodist kiirelt kosuda ning end normaalsesse elurütmi saada.
*Silmakirjalikkusest tuleks ükspäev kirjutada ilmselt eraldi peatükk.
Pisiplussina tuleb märgata ka fakti, et politsei võttis lahkesti oma valdusse sündmuskohalt leitud Volkswagen Golfi udutule. Võimalik, et seegi on pluss, et need mõned ringsõidud, mis ma teha olen julgenud, pole keegi neist politseinikest mind kinni nabinud ega valgustamata sõidukiga paarutamise eest trahvi määranud. Need puruks sõidetud tuled ju ei tööta ka.
Eelmise aasta lõpus otsustas mu poja äi (minia isa) midagi ette võtta mu nn radikuliidiga ning soolas mu saunalaval sisse. Ei aidanud seegi, et leili ei visatud ning leiliruumi ukski lahti hoiti... ära pidin ma sinna siiski kõrbema. Nüüdseks peab mainima mõningaid positiivseid nihkeid. Parema õlapiirkonna nihestuselaadne tunne on kolinud paremasse jalga. Seljavalu aga pähe. Võimalik, et migreenilaadne aisting lihtsalt varjutab hetkel seljavalu. Igatahes on tunne selline, justkui oleks natuke liiga palju viina, šampust (tegelikult vahuveini), õlut ja võimalik, et ka likööri, vaheldumisi joodud. Või tuleb see lihtsalt pisemat sorti üleväsimusest, mis võis tekkida teleri liigtarvitamisest.
Uue aasta puhul sain ka toreteate, et viimaks ometi on moodustatud LOTE. Olen poliitikast kaugel seisev persoon ega tea tegelikult ka ainustki ülikooli töötajat, kellele selle hüperkonstrumendi loomisest kasu oli. Kardetavasti oli see sarnane viga sellele "3+2" tuimale ülevõtmisele. Rektoraadi tase sai sellega end kahtlemata kehtestada. Igatahes pole enam bioloogia-geograafiateaduskonda, kus ma 12 aastat lektor-didaktikuna töötasin, ega füüsika-keemiateaduskonda, kus mul õnnestus 3 kuud olla haridustehnoloog. Uues konstruktis mulle kohta ei ole. Ega sellest 0,25 kohast enesest nii väga kahju pole, kuna sealgi ettevõetav oli siiski suuresti ajamahukas, kuigi aperioodiline. Kuid paarituhande krooni võrra madalam koondsissetulek nüüd ka just meelt rõõmsaks ei tee.
Nüüd oleks siis põnev uurida seda sinusoidi, mis pidi näitama elutee tõuse ja mõõnasid. Igatahes pole see mu elus küll kaugeltki mitte esimene kord, kus head soovid ei täitu. Mitte et ma samas oleksin ka just halba soovinud. Tihti poleks osanud selliseid ebameeldivusi mitte kartagi. Nüüd tuleb sellest raskest puhkeperioodist kiirelt kosuda ning end normaalsesse elurütmi saada.
*Silmakirjalikkusest tuleks ükspäev kirjutada ilmselt eraldi peatükk.
12 kommentaari:
Eks alustame seda 2008. aastat siis uutmoodi. Olen kambas :D
Minu häid soove ei maksaks webxani hetke mõõnaseisus küll süüdistada, nagu ka nende puhul rääkida silmakirjalikkusest. Nimelt soovingi täpselt seda, mis kirja sai. Üks klausel on siin küll ka: vahel võib väiksem paha saada aluseks või tõukejõuks suurema hea saavutamisel. Samas aiman, et tegu oli vihjega 'ärasõnumise' fenomenile.
Miks webxani head soovid ei näi sageli "lugevat? Olen talle juba iidamast-aadamast soovitanud teadlikult tegeleda enda mõtete korrastamisega - negatiivsete väljajuurimise ja positiivsete juurutamisega. Nimelt tundub mulle (andestust, kui eksin), et ta toidab pisut ülemäära palju just negatiivseid mõttekujundeid. Ei oska ka praegu midagi kavalamat soovitada. Või nagu Monty Pythoni filmis lauldi: Always look on the bright side of life! :)
Valuga kipub neuroloogia aspektist pigem olema nii, et tugevam valu blokeerib ära nõrgema.
Aga et minu uusaastasoovid on suunatud terve 2008 peale, siis küll need sinusoidid jõuavad veel ülesmäge käänduda! ;)
Samas jään huviga ootama webxani silmakirjalikkuse-alast torinat. (Mitte et võibolla poleks kavalam musta torinablogi asemel püsti panna lumivalge TOREDUSTE-BLOGI) ;)
Esiteks ei pea propsis mitte arvama, et minu siinne sissekanne oli mingilgi määral ajendatud tema soovidest (tagatipuks on see vist koguni varem heisatud kui tema soovid).
Teiseks pole siin ainustki vihjet "ärasõnumisele", kuid hea, et see jutuks tuli. Võiks ju siduda küll.
Kolmandaks, propsisel on kinnisidee, et mina ei tee muud, kui mõtlen ainult halba. Nii see kindlasti ei ole. Ma oleksin pidanud olema nupust nikastanud, kui oleksin soovinud (või ka kartnud), et mu tee veerde pargitud autole selga sõidetakse. Siiski, pisut ka seda silmas pidades, ei pargi ma autot mitte suure tee veerde, vaid kõrvaltänavasse.
Neljas, see valu ümberlokaliseerumise aspekt, on kahtlemata õige ning sellele ma ju ka vihjata üritasin.
Viiendaks, inimestel on ju sajanditepikkune kogemus, et soovid iseeneset ei maksa midagi. Küll aga aitavad vast meeleolu tõsta ja hoida. Mõtete korrastamine (ehkki äärmiselt ebamäärane terminina) ei loe siin ka midagi. Küsin otse: millise minu (negatiivse) mõttega seoses siis see Volkswagen mu Toyotat rammis?
Küllap ma kirjutan ka silmakirjalikkusest, mis iseenesest juba ei sobi "toreduste" blogisse! Küll aga "toriseja toredustesse". Muu hulgas olgu vihjatud, et see sõna - torisemine - pole mulle olnud loomuomane ning selle on mu mistahes lausungitele külge pookinud hoopis kass27. Mõned naised tavatsevad seda ka vingumiseks nimetada.
Lõpuks ometi on ka vähemalt üks minu saavutus (webxani torisejaks tembeldamine) ära märgitud :P
Ühinen propsise jõupingutustega ning soovitan (olen soovitanud juba mitu aastat) samuti webxanile positiivsemat nõtlemist. Eriti ammumöödunud sigaduste andestamist ning nende unustamist. Kõik vanad abikaasad, elukaaslased, sugulased, töökaaslased jt kadugu koos oma pahategudega unustusehõlma. Elagu tänane ja õitsegu homne ;)
Lisandiks: webxan on tunnistanud, et ta toriseb ka meeldivate asjade kallal. Jätab meelega välja näitamata kõik selle, mis talle tegelikult mokkamööda on ;)))
(Peffi läheme koos, millalgi suvel ja sooja ilmaga :P )
Mina tunnen webxani aastast 2002, kass27 ilmselt mitte lühemat aega. Mõlemad oleme teineteisest sõltumatult jõudnud samale järeldusele ja soovitusele.
Meie soovitus webxanile teadlikult tegeleda oma mõtlemise muutmisega ei ole sugugi ebarealistlik ega ülbe. Sellele saaks tuua ka trobikonna täiesti teaduslikke õigustusi. Negatiivsed mõtted põhjustavad muuhulgas nn stressihormoonide nõristumist verre, mis tõstavad vererõhku ja põhjustavad muid eri tasanditel stressi tekitavaid nähtusi. On ka leitud seoseid psühholoogilise stressi ja immuunsüsteemi seisundi vahel (psühhosomaatika). Positiivsed mõtted samas soodustavad lõõgastumist, heaolutunnet ja muid organismi edukat rekreatsiooni tagavaid ilminguid.
Alati ei õnnestu paraku suunata elu väliseid asjaolusid, aga oma mõtete kontrollimine ja suunamine ON iga vaimselt terve inimese kui eneseteadliku olevuse võimuses. Meie hinnang IGALE ASJALE meie elus on meie enda teha. See on minu meelest üks inimese tähtsamaid vabadusi, mida tuleks targalt kasutada. Mõtete muutmiseks on olemas lai valik edukalt praktiseeritavad tehnikad - küllap ka webxan leiaks nende seast endale sobiva, kui peaks otsustama meie nõuannet kuulda võtta. ;)
Samas on selge, et ka negatiivsel mõtlemisel (hõlmab muuhulgas rõhutatult elu varjukülgede märkamist ja väljatoomist, küünilisust ja sarkasmi, enesehaletsust, pessimismi, vimmapidamist, kadestamist, kibestumist jne) on vaatamata ilmselgele kahjulikule mõjule omad võlud - miks muidu seda nii laialdaselt harrastatakse. Mul on tunne, et lähiajal kirjutan sel teemal pikemalt Mõttesahvris.
Ajaloolise tõe huvides: see postitus ilmus webxanil 1. jaanuari päeval - seega kahtlemata pärast minu soovide lugemist.
Mul ei ole kinnisideed, nagu mõtleks webxan AINULT halba. Sellist inimest pole olemas! Samas siiski, minu hinnangul on webxani mõttelaad pisut liialt KALDU negatiivses suunas.
Kui püüda otsida autorammimise juures mingit webxani endaga seotud ratsionaalset tegurit, siis võib-olla tõesti ei olnud auto parkimiskoht ristmiku lähistel kõige kavalamalt valitud, samuti võinuks ehk rohkem "investeerida" suhetesse naabritega, et leida vastastikku sobivaid võimalusi auto parkimiseks maja õuele, kus "juhuslike" kokkupõrgete oht märksa väiksem on.
Samas, Webxani auto rammimise seletamine tema mõtetega väljub juba ratsionaalsete teaduslike argumentide raamidest. Nii annan talle kahtlemata võimaluse taoline nõrk argument rünnaku alla seada, mis viiks jutu sujuvalt kõrvale minu ja kass27 põhipointilt.
Rääkides mõtete mõjust pealtnäha isikust sõltumatutele sündmustele, siis ma tõesti ei tea, kas üldse, ja kui jah, siis milliste nähtamatute mehhanismide kaudu see "töötab". Samas mulle lihtsalt TUNDUB, et negatiivsusse kalduja kuidagi "tõmbab" endale ligi selliseid asju, mida ta enda jaoks negatiivsetena tõlgendab ja mida kardab. Veidi kirjutasin sellest ka sinusoidide loo kommentaaris.
Tegelikult webxan itsitab habemesse ja naudib situatiooni, kuidas nood kaks kergemeelset üritavad teda positiivsuse usku keerata :P
Muidugi võiks see rõõmsam pool webxanist rohkem välja paista küll ;)
Eks see enesemuutmine ole ikka ainult ja üksinda igamehe sisemise valiku ja tahte küsimus. Muude asjapulkade võimuses on peamiselt peegeldada seda, kuidas asjad eemalt paistavad (enda kõrvu ju peeglita ei näe). :P
Siiski, sõbrana saab tutvustada või meenutada ka mõningaid teadaolevaid võimalusi, kui peaks vaja minema...
Webxan oskab mõnusaid hetki nautida küll. Olen seda suisa näinud ;) Jutt siin netikanalites on reeglina ikka torisev :D
Seda minagi ju muudkui vihjan, et webxanis peitub pirakas positiivne potentsiaal. :D
Miks ma muidu selle teemaga jändaksin nii visalt? ;)
Postita kommentaar