Nagu juuresolevatelt joonistelt selgub, peaksid kõik sinusoidid olema pigem tõusuteel. Seega jääb üle ainult imetada, kuidas need nii kenasti kokku klapivad ning ühest suust totaalset jama kuulutavad. Täiesti arusaamatu on, kuidas saab olla inimesi, kes sellist hiromantiat usuvad.
Oleks siis, et tegu üksnes ihuväliste juhtumistega. Ma ei saaks üldse mitte kiitmata jätta, et mu vana kere on ka paremaid aegu tundnud. Kuigi, jah, hullemaks saab ju alati minna.
Alati võib ei tea mida või keda tänada selle eest, et sul kõik jäsemed otsas on ning toit laual... Sest alati võib minna veelgi hullemini...
Lühidalt, peab vist siiski jääma reaalsesse dimensiooni ning tõdema ammutuntud tarkust: iga mees on oma saatuse sepp. Kuid ka mitte alati. Lisaks sellele omaplaneeritud "saatusele" lisandub veel kolossaalne kogus juhuslikkust.
Oleks siis, et tegu üksnes ihuväliste juhtumistega. Ma ei saaks üldse mitte kiitmata jätta, et mu vana kere on ka paremaid aegu tundnud. Kuigi, jah, hullemaks saab ju alati minna.
Alati võib ei tea mida või keda tänada selle eest, et sul kõik jäsemed otsas on ning toit laual... Sest alati võib minna veelgi hullemini...
Lühidalt, peab vist siiski jääma reaalsesse dimensiooni ning tõdema ammutuntud tarkust: iga mees on oma saatuse sepp. Kuid ka mitte alati. Lisaks sellele omaplaneeritud "saatusele" lisandub veel kolossaalne kogus juhuslikkust.
20 kommentaari:
says:
tead mis
says:
homme püsi kodus ja ära üldse välja mine
says:
biorütmide kolmiknullpunkt tuleb
Samas, eks teravsilm võiks ju märgata FÜÜSIKALISE seisu süvamõõnapunkti just POTi rammimise ajal. Kuigi ma ei suudaks kuidagi seostada enda füüsilist seisundit (mis tol ajal ei lasnud end üldse mitte kurta) tee veeres seisnud sõiduki olukorraga.
Biorütmide kolmikpunkt on alles 5. kuupäeval, pealegi tugevasti positiivses paigas. Vat kui kõik sinusoidid oleksid nullis, võiks küll jääpurikat oodata, mis räästast pähe partsatab :P
Täitsa kamakaks, mida need biorütmid näitavad :P Kunagi ajasin ka joont taga. Füüsilise nulli ajal käisin korra kooli trepil käpuli. Mingit muud olulist ei mäleta :D
See biorütmindus tundub olema huvitav ja teadusliku tagapõhjaga teooria - peaksin end ka asjaga kurssi viima. Üks raamat "Biorütmid" on ka eesti keeles välja antud hiljuti.
Juhustesse mina ei usu - arvan, et igal sündmusel on põhjus. Kui me tollest aru ei saa, on mugav öelda, et tegu oli juhusega. Oma saatuse sepistamisse usun küll.
Rohkem kui biorütmide teaduslikku tagapõhja usun ma, et igal inimesel on oma bioväli. See väli olevat mõõdetav ning selle raadius on vist 54 cm (täpselt ei mäleta). Selle väljaga me mõjutame üksteist ja asju enda ümber. Kas need mõjud ka mingile valemile alluvad? Kas on üldse mõtet seda valemit taga ajada? Oma eluolust pole ma veel avastanud ühtki korrapära.
Milline haruldane demagoogia!
Loomulikult on ka JUHUSEL põhjus.
Kuid seda põhjust ei pea ettemääratuseks, üleloomulike jõudude sepitsuseks või kättemaksuks palvete mittelugemise eest pidama. Põhjuse leiab alati!
Samuti on täiesti vastavuses ka tänapäeva teadusega fakt, et bioväli on olemas. Väljad on päris paljudel asjadel. Moesõnaks on meil täna energia. Eks väli allu ka energia jäävuse seadustele.
Bioväli ehk aura on ilmselt seotud rakusiseste elektrilaengutega, mida muuhulgas pidi genereerima DNA molekul. Vene teadlastel on leiutatud suisa kavalad seadmed biovälja analüüsimiseks, ja sellele tugineb ka diagnostika. Mu ema lasi endaga ka vastava uuringu toimetada, tulemuseks olid infrapuna-fotode sarnased väljatrükid, mis siis näitasid erinevate organite ja elundkondade seisundit. Asi pidas paika küll ema sõnutsi. Lisaks uuritakse biovälja Kirliani fotograafia ja muudegi nippide abil. Rääkimata sensitiividest, kes suudavad enda väitel aurat visuaalselt või muul moel tajuda. Aura tugevus ja ulatus olla väidetavalt isikuti üpris erinev.
"Juhuste" põhjuseks on minu hinnangul otseselt või kaudselt meie endi tegevus.
Sellega, et juhuse põhjus on üksnes meie endi tegevus, ka nõustuda ei saa.
Ikka tagasi tulles auto rammimise juurde olid juhused: 1) ristiusust sünnitatud pühad, mida tähistatakse täisjoomisega, 2) purjuspäi autorooli istumine, 3) kliimaoludest tingitud ootamatu lumekibe, mis tee libedaks muutis, 4) juhi ebaõige käitumine roolis, 5) minu oma sõiduki parkimine libedat kurvi mitte välja võtnud sõiduki trajektoorile, 6) hiline aeg, kus pealtnägijaidki polnud, 7) minu laiskus mitte käia igapäevselt oma sõiduki olukorda kontrollimas (millise peale koputamata peaga ei tulekski!).
Nagu näeme, pole siiski mitte kõik juhuslikkuse aspektid (milliseid võiks siin loetleda vähemasti teist samapalju) tingitud meie enda tegevusest.
Sinusoidid ja aura peaksid puudutama siiski vaid persooni (subjekti) ennast, mitte aga kanduma mitmesugustele fenomenidele, eriti kui tegevused ei toimu subjekti süül. Teisalt, kui neist biorütmidest mõjutatud subjekt on tegevuses, mõjutavad need kaunis ilmselt tema samme ja otsuseid.
Inimesed on kole tihti seotud jõrmjate kinnisideedega. Näitena sobiks mind telefonitsi uue aasta puhul õnnnitlenud suure G manitsused. Kuulnud, et mu autole tagant sisse sõideti, ei kuulanudki ta lause lõppu, vaid hakkas mind süüdistama kole viletsates sõiduoskustes ning oskamatuses valida pikivahet. Kui olin selle tänitamise lõpuni kuulanud ning sain sõna sekka poetada, et mind polnud ju rooliski, järgnes kohmetu "ahah" ning küsimus, et millal ma siis tema juurde Jürisse sõidan. Siis sain võimaluse jutu vahele mainida, et seesuguse tehniliselt mittekorras autoga ei tohi ringi sõitagi. Järgnes taas umbes niisugune lause - "ah nii, aga millal sa siis ikkagi tuled?"
Inimesed on teiste murede suhtes suhteliselt pealiskaudsed. Tundub, et nii siin blogides kui ka neile järgnevates kommentaarides on terav puudus emoticonidest.
Õnnetu suur G peab nüüd kannatlikult ootama, mil webxan auto korda saab :((
Antud autoloos on kõige olulisem põhjus see, et webxan üldse autot omab :P
Kass27 tabas kahtlemata naelapea pihta. :D Poleks autot - poleks ka probleemi!
Sinusoidide kandumine subjektivälistele ilmingutele on tõesti teadusliku tavakäsitluse abil raskelt põhjendatav. Ent ehk on ilmaasjad omavahel seotud ka meile seni veel tabamatute "niitide" kaudu?
Usun (rangelt võttes täiesti irratsionaalselt, aga see lihtsalt TUNDUB MULLE ÕIGE OLEVAT), et igal inimesega juhtuval asjal on teatav selle isiku endaga seonduv põhjus. Jättes kõrvale ilmselged ja proosalised seosed, võiks püüda seda seletada tema eelneva tegevuse (mõtted, sõnad, teod), eluplaani või saatuse, karma, jumala juhtimise või millega iganes - siinkohal enam ei tahaks spekuleerida. Igatahes peab füüsilisel tsandil mittejälgitava põhjuslikkuse ahela korral see mõju toimima mingil varjatud reaalsuse tasandil. See uskumus on tihedalt seotud mu usuga külgetõmbe seaduse toimesse. Ühtlasi usun, et positiivne mõtlemine ja heade sündmuste kujustamine aitab kaasa "soodsate juhuste" sagenemisele ja vastupidi.
Neil põhjustel usun ka, et webxani autolugu ei olnud pelgalt täbar juhus, vaid pidigi temaga (ning ka POTile otsapõrutajaga) mingil põhjusel juhtuma, olles "energeetiliselt programmeeritud" juba mõni aeg enne tegelikku matsu. Teatud ebasoodsad eeldused ja mõjud leidsid materiaalse väljundi - ja kõmaki! Palun ainult mitte valesti aru saada - ma ei väida üldse, nagu oleks minu meelest webxan selles loos SÜÜDI.
Ja üleüldse on see mul üks naeruväärne ja ebateaduslik uskumus, kas pole? :D
Kinnisideed ja eelarvamused on tõesti inimsoo suur nuhtlus ja paljude heade asjade takistus. :(
Pealiskaudne hoiak teiste murede suhtes väljendub ilmekalt eesti vanasõnas: Oma särk on ihule kõige lähemal. Mis parata tõesti! Igatahes, olgem seda tänulikumad neile haruldastele inimestele, kes tahavad/suudavad enda omade kõrval ka meie muresid mõista ja nendega arvestada. Empaatia kuulub kahtlemata inimese parimate omaduste hulka, muutes elu tunduvalt elamisväärsemaks.
Olen ka kunagi üritanud end lohutada, et kõik elus toimuv on mingis seoses. Aga mida vanemaks saan, seda rohkem tekitab tüdimust ja tülpimust kogu see jama, mis takistab elu edenemist. Eriti selgepiiriliselt kerkivad esile teatud isiksused, kes iga hinna eest (kasutades võimu ametiredelil või füüsilist vastupanu kodus) takistavad minu tegemisi. Teatavatel võimukatel inimestel on hirm, et olen neist targem ja löön paremini läbi.
Muide, lähivõitluses ei aita miski positiivne mõtlemine. Väga ratsionaalselt tuleb oma jõud ja mõistus kokku võtta ning ähvardajale lajatada. Ja kui ei lajata, siis oleksin ise jalge alla tallatud. Empaaria tuleb hoopis kõrvale heita.
Võimalik, et suurel G-l on elus tulnud palju tapelda ja ta on minetanud igasuguse empaatia. Ega see pidev ringitormamine hästi ei mõju küll. Igaüks peab ka enda jaoks aega leidma ;)
Olen kass27-ga väga päri üldise positiivse mõtlemise taustal tuleb vahel ka enda eest võidelda, st välja tuua endas peituv "kiskjakuju". Seda siis, kui hea ja veenmine enam ei aita mõne tegelase puhul. Nimetagem seda näiteks pahalaste vastu rakendatavaks šokiteraapiaks, et asjale ikka positiivselt läheneda. :P
Aga minu arvates tuleks vastulöök või -löögid anda kuidagi nii konkreetselt ja kiusaja võtetest nii erinevalt, et õnnestuks tema negatiivne käitumismuster katkestada. (Mitte lihtsalt samaga tagasi mõõta, mis ajendab teda järgmisel korral sulle veelgi vingemalt ära panema. Ehk siis ülioluline on siin õige relva valik. Iseäranis vinge oleks, kui õnnestuks kurinahk lisaks su rahulejätmisele sundida ka oma pahategude üle järele mõtlema, halbadest mudelitest lahti raputada. Muidugi eks see ole juba kõrgem pilotaaž, ma ka pigem teoreetiliselt targutan praegu. Tegelikult mul polegi veel olnud ühtki nii tõsist "vaenlast", kelle peal oma "võitluskunste" arendada.
Ega igaüks polegi võimeline järele mõtlema. Meeste puhul matab sugutung ja võimuiha kõik võimalikud mõttearendused. Kehtib valem: iga hinna eest mina ise. Kõige kindlam viis sellistele midagi selgeks teha on lihtsalt endal areenilt kaduda. Kui kõik (töö- või elu-)kaaslased korraga selja keeravad, siis pole enam kellegi kallal seda ülevõimu rakendada. Seega kaob negatiivne käitumismuster iseenesest :D
See ka võimalus jah :)
Ehkki alati ei saa ju taanduda ka, kui pahalast kaasav asi enda jaoks tähtis on.
Postita kommentaar