Ei ole sel tööinimese elul häda midagi, kui töö tegemiseks kodunt välja ei pea minema. Mul on õnne olnud seda kogemust mitu päeva järjest takendada. Minu tööandja jaoks on oluline, et töö tehtud oleks ning tulemus silmaga nähtav. Muu pole oluline. Et minu tööd segaks töö juures viibimine ning sealse möödunud sajandist pärineva masinaga jagelemine, siis kasutan meelsasti oma kodust Vistat.
Kui ma alustasingi oma tänast esmaspäeva vaid nelja ülesandega nimistus, siis ei kulunud kuigi palju aega, et nende suuremate ja pisemate ülesannete hulk kasvas 24-ni, ilma et mul oleks tulnud kasutada oma POT-nimistut. Sedaviisi hakkasin ma nimetama oma Pooleli olevate Tööde nimekirja.
Muidugi võib seda ka mõneti enesepettuseks nimetada. Et näe, kui kõva mees ja mis ma kõik ära tegin. Teisalt aga on see seesugune enese positiivne programmeerimine võidurõõmuks. Muidugi ei pane ma oma tööülesannete nimistusse näiteks kohvikeetmist või artikli lugemist lõikude kaupa ("esimene ülesanne - esimene lõik..."), küll aga näiteks mingisuguse kodulehe üksikud teemad, mis igaüks eraldi faile või nende süsteemi vajavad. Esiteks aitab see meeles pidada, mis kõik puha teha on vaja, teiseks aga silmaga näha, kuidas miinusmärkidest saavad plussid.
Olemas on ka seesuguseid ilmama suuri ülesandeid, milliste teostamine võib võtta päevi. Sellistel puhkudel olen tõepoolest jaotanud selle suurema ülesande mingisugusteks tinglikeks lõikudeks, milliste edenemist on võimalik jälgida.
Kõike seda võib ju nimetada teatavas mõttes robotiseerumiseks. Kuid samas pole see ju ometi mingi totaalobligatoorne nõue. Möödub ju päevi, kus üldse midagi tehtud ei saa. Kas selline plaanide tegemine on kasulik või kahjulik, mine sa võta kinni. Mulle igatahes mõjub.
Minu nukravõitu mälu ei lase mul mäletada, kust ma lugesin, et tavaliselt loetakse väga heaks, kui 60% päevaks võetud plaanidest täidetud saab. Ma pole küll statistikat teinud, kuid eelpoolmainitud 24 ülesandest jäi minust vaid üks paremat hetke ootama. Tähelepanuväärne on see, et eilsete ülesannete seis oli samuti edasilükatute kahjuks (1/13), kusjuures see üks tegemata töö saigi tõstetud tänasele, hiljem aga taas edasi tõugatud. Laupäevane seis oli 1/11, reedene 0/11 ja neljapävane 0/15. Et esmaspäev on juba pea tunnijagu teisipäevasse "sisse sõitnud", siis ei hakka ma hetkel edasi arvutama.
Jutuke sarjast "Ahh, küll ma olen tubli!
Muidugi võib seda ka mõneti enesepettuseks nimetada. Et näe, kui kõva mees ja mis ma kõik ära tegin. Teisalt aga on see seesugune enese positiivne programmeerimine võidurõõmuks. Muidugi ei pane ma oma tööülesannete nimistusse näiteks kohvikeetmist või artikli lugemist lõikude kaupa ("esimene ülesanne - esimene lõik..."), küll aga näiteks mingisuguse kodulehe üksikud teemad, mis igaüks eraldi faile või nende süsteemi vajavad. Esiteks aitab see meeles pidada, mis kõik puha teha on vaja, teiseks aga silmaga näha, kuidas miinusmärkidest saavad plussid.
Olemas on ka seesuguseid ilmama suuri ülesandeid, milliste teostamine võib võtta päevi. Sellistel puhkudel olen tõepoolest jaotanud selle suurema ülesande mingisugusteks tinglikeks lõikudeks, milliste edenemist on võimalik jälgida.
Kõike seda võib ju nimetada teatavas mõttes robotiseerumiseks. Kuid samas pole see ju ometi mingi totaalobligatoorne nõue. Möödub ju päevi, kus üldse midagi tehtud ei saa. Kas selline plaanide tegemine on kasulik või kahjulik, mine sa võta kinni. Mulle igatahes mõjub.
Minu nukravõitu mälu ei lase mul mäletada, kust ma lugesin, et tavaliselt loetakse väga heaks, kui 60% päevaks võetud plaanidest täidetud saab. Ma pole küll statistikat teinud, kuid eelpoolmainitud 24 ülesandest jäi minust vaid üks paremat hetke ootama. Tähelepanuväärne on see, et eilsete ülesannete seis oli samuti edasilükatute kahjuks (1/13), kusjuures see üks tegemata töö saigi tõstetud tänasele, hiljem aga taas edasi tõugatud. Laupäevane seis oli 1/11, reedene 0/11 ja neljapävane 0/15. Et esmaspäev on juba pea tunnijagu teisipäevasse "sisse sõitnud", siis ei hakka ma hetkel edasi arvutama.
Jutuke sarjast "Ahh, küll ma olen tubli!
4 kommentaari:
Webxani tublidus ja tööjõudlus on tõesti väljaspool igasugust kahtlust. Samuti väärib esiletõstmist tema rakendatav kaval enesemotivatsiooni ja positiivse tagasisidestamise tehnika. Ega's muud, kui samas vaimus edasi!
Pildil oleva roa seos jutuks olevaga jääb, tõsi, mõneti tabamatuks. Samas webxan ütles mulle MSNis, et seos olevat siiski olemas, tal vaid ununenud see ära mainida, ja takkajärgi ei viitsi täiendada ka.
Võibolla on tegemist kõigi nende suursaavutuste vahel ettevõetud õhtueinega?
Jätsin siiski pildi teiseks korraks. Asendasin sobivamaga.
Kui ma ka vaid viitsiksin ja oskaksin nii pikalt ning põhjalikult lihtsatest asjadest heietada. :D
Kui 1/24 ongi ehk lihtne, väljendades näiteks üht tundi ööpäevast vms, siis 0/15 või 1/13 pole sugugi enam nii lihtsad midagi.
Kassike ilmutas oma senitundmatut tahku - tagasihoidlikkus. Nii mina kui ka ilmselt propsis oleme teda näinud päris pikki, asjalikke ja põhjalikke lugulaule kirjutamas.
No ja kes keelab oma blogi aadressi avalikustada? Loeksime, imestaksime, kommiksime, võtaksime eeskuju... Mõned ei oska koha midagi asjalikku öelda ning siis nad lobisevadki niisama. Victor Hugo ütleb korra kuus mu stardilehel, et:
Sõnademäng on lendleva mõistuse sõnnik.
Postita kommentaar