Autojuhile tekitab talv enamasti negatiivseid assotsiatsioone. Vist pole mõtet mainidagi, kuidas see talv alati ootamatult saabub ning "plekimõlkimisteks" nimetatavate sündmuste arv mitmekordistub. Eks mõlgiti ju torejõulu ajal ka minu sõiduriista tagaosa. Siiamaani elasime lõbusasti, kuni tekkis tarvidus pagasnikut kasutada. Pelgalt selleks, et paari tänava jagu poja üüratut reisipagasit edasi transportida, kust see siis teisele sõidukile tõsteti ning Valgamaale sõidutati. Tagaluuk tuli hädaga lahti, kuid uuesti kinni korralikult ei läinudki.
Auto pardakompuuter teatas seepeale, et üks ustest on lahti. Sellest andis märku punane tuluke, mis armatuurlaual punaselt siras ega kustunud ka siis, kui mootor seisata ja sõiduk valve alla panna. Külmad talveööd sellele lisaks tegidki oma töö. Täna hommikuks oli aku tühi ning auto ei käivitunud.
Korraliku pedagoogina heitsin ma eile juba enda kohta ülivara teleri taha siruli, et vaadata 2002. aastal Jaapani ja USA ühistööna valminud õudusfilm "Ring". Õigupoolest on mul see film DVD-l olemas, kuigi ma olin seda vaadanud jaapanikeelsena. Et see algas umbes poole kümne paiku, ma aga tundsin end valmis olevat uinuma, panin teleri kinni ning uinusin. Ärkasin kell 2 ja leidsin, et minust oleks kaval juhust kasutades veel magada. Õige äratus oli pool kuus. Pakkisin asjad, ajasin habeme, riietusin. Sättisin siis sammud auto suunas, et alusada suuremat sorti rookimistöid, kuna lisaks pehmele kaunile lumevaibale olid aknad veel ka paksult jääs. Mulle tundus kaval käivitada selleks ajaks ka mootor, et salong seest soojemaks saaks ning akna sisemiste külgede jää sulaks. Mootor aga ei käivitunud. Kogu tööpaev!
Läksin tuppa tagasi, saatsin kooli kaks esitlust, et sekretärineiu saaks neid vähemasti demodagi. Seejärel alustasin sideseanssi autolammutustega ning jäin ootama normaalse tööpäeva algust. "Terevisiooni" saatel möödusid hommikutunnid kiiresti. Igatahes saan päeva veeta teisi töid tehes ning remondiasju ajades. Seega, mu esialgne plaan tegeleda Luua asjadega peamiselt veebi teel, kipub suisa saatuse iroonilisel tahtel isevoolu teel plaaniks muutuma.
Auto pardakompuuter teatas seepeale, et üks ustest on lahti. Sellest andis märku punane tuluke, mis armatuurlaual punaselt siras ega kustunud ka siis, kui mootor seisata ja sõiduk valve alla panna. Külmad talveööd sellele lisaks tegidki oma töö. Täna hommikuks oli aku tühi ning auto ei käivitunud.
Korraliku pedagoogina heitsin ma eile juba enda kohta ülivara teleri taha siruli, et vaadata 2002. aastal Jaapani ja USA ühistööna valminud õudusfilm "Ring". Õigupoolest on mul see film DVD-l olemas, kuigi ma olin seda vaadanud jaapanikeelsena. Et see algas umbes poole kümne paiku, ma aga tundsin end valmis olevat uinuma, panin teleri kinni ning uinusin. Ärkasin kell 2 ja leidsin, et minust oleks kaval juhust kasutades veel magada. Õige äratus oli pool kuus. Pakkisin asjad, ajasin habeme, riietusin. Sättisin siis sammud auto suunas, et alusada suuremat sorti rookimistöid, kuna lisaks pehmele kaunile lumevaibale olid aknad veel ka paksult jääs. Mulle tundus kaval käivitada selleks ajaks ka mootor, et salong seest soojemaks saaks ning akna sisemiste külgede jää sulaks. Mootor aga ei käivitunud. Kogu tööpaev!
Läksin tuppa tagasi, saatsin kooli kaks esitlust, et sekretärineiu saaks neid vähemasti demodagi. Seejärel alustasin sideseanssi autolammutustega ning jäin ootama normaalse tööpäeva algust. "Terevisiooni" saatel möödusid hommikutunnid kiiresti. Igatahes saan päeva veeta teisi töid tehes ning remondiasju ajades. Seega, mu esialgne plaan tegeleda Luua asjadega peamiselt veebi teel, kipub suisa saatuse iroonilisel tahtel isevoolu teel plaaniks muutuma.
4 kommentaari:
Talv paneb proovile ka parimad meist.
Selle peale meenub, et kui ma veel noor olin ja Johannes Pirita nimelises autokoolis käisin, siis keegi nendest õpetlastest seal soovis igale õppurile 'väikest kõksu', kuna sel on hindamatu õppetunniväärtus. Öeldakse ikka, et harjutamine teeb meistriks - antud juhul siis, kui ise enda peal on järgi proovitud, kuidas opereerib nii masin kui inimene teatud hetkedel, siis ehk annab edaspidi sellistes kriisiolukordades üllatusmomenti vähendada ja kontrollimomenti suurendada ning seeläbi kõige koledamaid lõpptulemusi vältida.
Tundub, et Su tänahommikust seiklust annab ka omamoodi ‚kõksuks’ lugeda – kindlasti esines kogu sündmuse käigus nii üllatushetki kui ka kontrollihaaramist. Sündmusel oli ilmselt ka lõpptulemus (moraalne-varaline-vaimne-füüsiline kahju - sobiv allajoonida) ning mõne (taas)avastuse tegid Sa kahtlemata ka nii enda kui oma POTiku kohta:)
Igal juhul, kui tuleb ette veel talviseid ja miinuskraadide juures 5.30seid ärkamisi, siis pakun, et võime katsetada, milliseid tulemusi annaks see, kui ‚varajase ärkamise meenutamisteenusele’ lisada ka 'eelmisel õhtul auto ülevaatuse meenutamise teenus';)
Jätkuvalt leian, et karmidel kliimatingimustel on vaieldamatult tähtis roll olnud soomlaste Nokia avastamisel-tootmisel-arendamisel – külm soosib sooja tootmiseks ja soojas laisklemiseks töötamist:D
1) Pisikesel KÕKSUL on siis väärtus, kui selle tegemise ajal juht (või praktiseerija) roolis istub,
2) Eelmisel õhtul auto ülevaatamisest pole sedalaadsetes jõuluoludes vähimatki kasu, kuna öösel võib vabalt mõni uus kõks ilmneda, rääkimata siis võimalusest, et aku voolab tühjaks just nimelt öö jooksul.
Võtab sõnatuks. Alternariivsete liikumisviiside puudumisel ka võimetuks :(
Lp Anonüümselt väga asjalik ja optimismi sisendav arutlus!
Tänahommikust seiklust kommenteerisin asjaosalisele juba MSNis, tagantjärele targutades võimaliku eilse remonditöökoja külastuse, vahepealse akuklemmide eraldamise ja muude taoliste preventiivsete sammude üle. Samas selgus, et ükski neist sammudest poleks siiski teostatav olnud. Eks siinpuhul tuleb sündmustikku vaadelda pikema ahelana, mida kaudselt mõjutavad muudki tegurid.
Hea anunüümiku viimast kommentaari laiendades võib öelda, et antropoloogid kahtlustavad suisa karmide kliima-olude positiivset mõju põhjapoolsete inimrasside vaimse võimekuse (nutikuse) arengule. Eriti keerukad on loodusolud olnud mongoliidse rassi asupaigas, aga ka meie esivanemate jaoks. Samas on selgunud, et keskmise IQ osas asvad liidrikohal mongoliidid, kellele väikese vahega järgnevad valged ja juba selgelt maha jäävad Aafrika mõnusaid olusid nautinud negriidid. (Tõsi, see on tõik, mida enamasti ei julgeta kõva häälega välja öelda. Lisaks esineb siinkohal mõistagi rohkelt erandeid, nüansse ja klausleid.)
Postita kommentaar