Rosolje

Selle loo pealkiri võib viia nii mõnegi eksiteele, kui ta lootis siit lugeda mõne salati retsepti. Ma arvan, et sõna "rosolje" võib olla tulnud läbi vene keele ning tähendab midagi roosat ja soolast. Ei tea, igatahes netist ma selle sõna tuletust põgusal surfamisel ei leidnud. Aga ega ma sellest ei tahtnudki rääkida. Nii nagu rosoljes on segiläbi peet ja kurgid ja heeringas, nii ka mu tänases (s.o küll 6.03.09) päevas jagus toredusi mitmest vallast. Kõiki ei jõua kindlasti üles lugedagi.

Hommikul vastasin jaatavalt toreda Nõo õpetaja mõlemale pakkumisele ning plaanin esineda nii ELO kui ka AHHAAD tutvustava sõnavõtuga maakonna ainenõukogus, aga ka mõni päev hiljem esineda õpilastele teemal vesi meie kehas. Või midagi sinnapoole.

Veel enne, kui oma kodulehtede kallal nokitsemisega ühele poole sain, käis mu ukse taga krt 8 omanik ja nõudis selgitust suure elektriarve kohta. Varsti helistas ka Helgi, kes uuris, kas tema majahoidjatööga ollakse rahul ning soovis liiva. Panin rattad veerema. Eesti Energia ei vastanud mulle midagi, ehk tuleb vastus esmaspäeval. AS Tartumaa Teed esindaja aga vastas nipsakalt, et nemad müüvad liiva küll ainult kogustes, mida kopaga saab tõsta ning vähim kogus on 0,8 tonni. No tänan. Järelikult tuleb liiv kusagilt ehitustarvete poest osta ning selles osas lubasid mind poisid veidi aidata. Isegi kui vähim müüdav kogus on 30 kg, on seda minu selja jaoks liiga palju, et korraga tõsta. Püüdsin ka lepingu asjus Helgiga kokku saada ning kasutasin juhust, et ta enda poole kutsus, kuid kummalgi korral ei olnud kedagi kodus. Lõpuks jätsin lepingu ukse taha.


Just kui olin oma blogisse lisatud kõhkluse, et kas Sirje mulle üldse midagi maksab või näole annab, saabus ta õige varsti MSNi ja nõudis minult konto numbrit. Ta vähenadas mu võlga panga ees terve tuhande krooni võrra.

Seejärel jõudsin rõõmustada selle üle, et EBÜ asepresident oli praktiliselt ära organiseerinud tulevased suvepäevad. Sedakorda Pärnumaal. Lubas mulle saata täpsustused, kui asi päris küps ja kindel.

Seejärel ma avastasin, et selle oma Photo Resizeriga ei saa mitte üksnes et pilte vähendada, vaid ka ümber nimetada. Seda enam, et nimetusse saab lisada näiteks kellaaja ja kuupäeva (vastavalt pildi tegemise hetkele). Varem võimaldas ka Fotoalbum pilte sedamoodi laadida, et need ajalises järjestuses ilmusid. Enam mitte. Lootsin, et minu ja Kassi piltidega juhtub sama, kuid unustasin oma kaamera aja paika sättida ning midagi head sellest ei tulnud. Ikkagi tulid albumisse algul minu ja seejärel Kassi pildid. Kusjuures neid sai pärast väga hoolikat valimist üle 800 ja need laadusid pea hommikuni.

Albumi tegemiseks kasutasin jAlbumit, millel võisin veel enne tööle asumist uuendada versiooni 8.0.9 uue vastu, 8.2.3.


Kassiga oma lemmik-Rehepapis käies saime ka Propsise kaasata. Paraku seiklused temaga jäid lühikeseks, kuna otsustasime, et uus päev on ka päev. Iseasi, kas siis Propsis enam Tartus on.

Õhtu suursündmusena saime aga RTQ-ga nii kaugele, et ta vist sai aru, et pole mõistlik alaealiste või värskelt meheikka saanud noortega nädalavahetuseks pidutsema minna ja suurt summat raha enese organismi kahjustamisele kulutada, eriti veel, kui ta on meie leibkonnas hetkel ainus, kes raha teenib. Tulgu paremad ajad, saagu ka teised tööle, siis ehk lõbutseme.

Selle peale kandideerisin tesitkordselt tööinspektro-uurijaks, vaatamata sellele, et mulle see koht ära öeldi. CV järgi polevat ma sobiv. Kuid CV-Online'is oli see koht taas pakkumisel. Huvi pärast viskasin pilgu ka TÜ tööpakkumistele, et näha, kas mu Pedagogicumi koht on veel ülal. Ei olnud. See-eest oli seal aga koht, millele ma nelja aasta eest kandideerimast keeldusin, võimaldades senisel lektoril rahus edasi töötada. Seekord ma aga loodusteaduste- ja keskkonnahariduse didaktika lektori ametikohale kandideerida ei häbenenud. Pealegi tõusis just see pakkumine kõigist pakkumistest mulle sobivuselt esikohale. Mul on tunne, et ma peaksin selle koha saama.