Tegelikult on mu viimased päevad pärast madisepäeva olnud kole tihedat tegemist täis. Nii tihedat, et vaevu jagub sõrmi ülesseatud päevaülesannete täitmisele. Sellistel puhkudel ma parem ei hakka unise peaga muljetamagi.
Kuid ma võin etteruttavalt öelda, et vaatamata pisikestele tökatitilkadele meepotis on kogu see kiire aeg päris hästi kulgenud. Eks ma pajatan sellest ajast niipea, kui olen välja mõelnud, kas seda on nutikam teha ühe suure ja eklektilise jutuna või mitme erineva sopsatusena, milleks ma märkmikust näpuga järge ajanud olen.
2 kommentaari:
Siintoksija kuulub jätkuvalt ja katkematult webxani blogide lugejate ridadesse. Samas on viimasel ajal seis veidi kasinam olnud kommenteerimise osas, aga loodan ka ses vallas end taas käsile võtta. Igatahes saab webxani kestvat blogimisindu ainult tervitada, lootes, et sellest teinekord ka mõni meeldiv üllatus võrsub.
Aga kas siis pole pea igas sissekandes midagi positiivset? Või on neist jäänud mulje (eeskätt tänu blogi üldpealkirjale) kui lakkamatust hädaldamisest?
Postita kommentaar