Traffic (2)

Kuulasin täna teist korda Eesti eurolauluvalikut, seekord tagantpoolt ettepoole. Kui nüüd meenutada, et ma kuulan raadiot kole harva, samas aga olen Laura "Destiny" kuulnud juba päris mitmel korral, oma senist lemmikut aga mitte kordagi, siis ilmselt on see ka kindel favoriit.

Laura laul on hea elektroonilise taustaga ning üpris mõnusa saundiga. Meloodiline ja meeldejääv, ainult pisut lühike, ehkki seda vist reglementeerib võistluslaulu mingi kriteerium. Olen oma lemmikut kuulanud vahepeal mitmeid kordi, sõnad välja kirjutanud ning oma viis korda oma kaasajorisemist koguni ka salvestanud, kuid pole veel iial toda raadiost kuulma trehvanud. Laul #10 jääb aga kahtlemata "sõelale".

Ithaka Maria One Last Dance on samuti sugereeriva saundiga, tugeva tibilik-hitiliku vokaaliga laul. Mulle see erilist muljet ei jäta, kuid ilmselt võib siingi tegemist olla tüütu hitiga, mis korduval kuulamisel ehk meeldimagi hakkab. Meloodia on sel siiski liialt monotoonne ja suurt rõhku näib olevat pandud tümpsule. Alles hetk enne ootamatut lõppu laseb kidremürin vokaalist lahti. Pärast teise laulu ärakuulamist on #10 esimesel ja #9 teisel kohal.

Ehkki mul on #8 juba samahästi kui peas, kuulasin siiski veel korra ka Stig Rästa ja Fred Kriegeri laulu See päev. Madalalt sugereeriv basskitarr ning laulja meeldivalt selge hääl koos "vigurdavate" stroofilõppudega pole siiski ainsad võluvad momendid. Kindlasti on ütlemata hea ka vaikne taustalaul ning muusikaline puhang, mis kohati küll kipub vokaali varjutama. Omaette võluv on laulu eestikeelne esitus. Kolmas laul muudab minu eelistuste järjekorra seekord siiski ümber, jäädes ise esikohale.

Rolf Roosalu ja Maian-Anna Kärmase laul on oma elektroonilise sisina ja stereofooniliste trummidega kahtlemata hitiks kirjutatud. Ka ei saa midagi ette heita Rolfi vokaalile. Ometi jätab Fre:dom mulle kunstliku mulje, refrääniosa veel eriti, meenutades hambapasta reklaami. Tegelikult on tegemist segu Two Quiq Starti ja mustereurolaulu seguga. Hetkel jääb see neljandale kohale. Seega, edetabel pärast neljandat laulu: #8; #10; #9; #7.

Viienda lauluna kuulasin Üürnikku, mis on samuti eestikeelne laul. Selles laulus on tegu ilmselt mingi uue stiiliga, mis on hiphopist edasi arenenud. Kaire Vilgats peaks ju laulda küll oskama, paraku luges ta eellugejaga sarnaselt rütmilist ühiskonnasarkastilist luuletust. Muusikat ei olnud, rütm oli. Ma ei nimetakski rütmikat muusikaks, ehkki, meloodia ilma rütmita ka just eriline muusika pole. Kahju, et ma pole muusikakriitik, et tabavaid võrdlusi tuua. Küll aga olen ma lugude valija, kes paigutab julgesti selle esituse viimasele kohale. Tekib küsimus, kas kõik ülejäänud olid veelgi hullemad või siis esitatigi niivõrd vähe lugusid. Eesti senist strateegiat silmas pidades ei kukuks ma muidugi ka pikali, kui just see lugu eurolaulule saadetaks. See aga ei muudaks midagi, kuna ma olen siin endale lubanud, et hakkan tolle suursündmuse vastu huvi tundma alles siis, kui #8 (või vähemalt #10) ettekandele tuleb.

Chalice "Nelikümmend" sobiks suurepäraselt mingi isetehtud nukufilmi taustameloodiaks. Kaunis sarnane eelmisele, lihtsalt meloodilisem. Eestikeelsus on siin siiski peaaegu et ainsaks plussiks. Eelmist see sterofooniline tinin siiski viimaselt kohalt välja ei tõrju. Mulle tundub, et see lugu on sedavõrd vigurlik, et võib paljukordse kuulamise peale hakata ajudele mõjuma nagu möödunud aastal HU? "Absoluutselt". Pingerida seega: #8; #10; #9; #7; #5; #6. Aga neli laulu on veel hinnata.

Olgu vahemärkusena mainitud, et seekord kuulasin laule segmatult, klappidega, ning kirjutasin muljed üles vastava laulu kuulamise käigus.

Urban Symphony esitab Sven Lõhmuse laulu Rändajad, mis on veel üks eestikeelne laul. Väga meeldivalt palju eestikeelseid laule. Huvitaval kombel on see laul märksa asjalikum kui esimesel kuulamisel. Sobiks filmimuusikaks, näiteks algus- ja lõpptiitritesse. Väga erilist arendust loo käigus ei ole. Kuid olemas on mõõdukas tümps ja sugereeriv meloodia. Ma üllatan end, et esimesel korral see laul mul esimese viie hulka ei pääsenud. Jah, arengut pole, kuid on ühe teo läbimõtlemine. Olgu selleks teoks siis kasvõi rännak. Uus pingerida kujuneb siit: #8; #10; #4; #9; #7; #5; #6.

SteroChemistry on järjekordne monstero-ansamblo-nimetus. Kuid siiski vist veidi etem kui omal ajal "Vanilla Ninja". Holger Tilga Öösiti kõndides on samuti eestikeelne. Kuid ilmselt siiski üks nõrgemaid laule ses valikus. Tõsi, olemas on meloodia, olemas on rütm, kuid vokaal puudub. Selle laulu esitaja poleks Superstaarisaates vist kuigi kaugele jõudnud. Saab eelviimasele kohale: #8; #10; #4; #9; #7; #5; #3; #6.

Janne Saare loost tegin eelmisel korral juttu. Selle kuulamiseks peab üritama unustada tolle räige kiimadaami video ning süvenema saundi. Laulja on selle laulu loomisel kaasanud ka Vahur Valgmaa ning nende I Am Too Good For You on kahtlemata spetsiaalselt eurolauluks kirjutatudki. On olemas tegelikult ju hea vokaal, ütlemata hea hääldus, muusikalise pala arendus ja... üldse tipp-topp lugu. Lausa kahju, et sellele niisugune ülikole video on loodud. Kuigi, ka too on sisule vastav ning ilmselt meeldib laiale vaatajaskonnale. Laul kandideerib kolmandale kohale. Et end veenda, pean üle kuulama #4. Ei, siiski on Rändajad märksa enam nahka mööda. Kui nüüd aga võrrelda neljandaga, siis olen hetkel täiesti hädas. #9 ja #2 on kaunis võrdväärsed. Siiski, #9 on ehk ivikese umbsem ning vokaal närivalt teravam. Otsus: #8; #10; #4; #2; #9; #7; #5; #3; #6.

Lauri Pihlap pole veel oma puberteedist üle saanud ning leidnud endale kena esitajanime — Lowry. Meesterahva jaoks on puberteedi lõpp samahea kui maailma lõpp. Mis mees on üks mees, kui ta enam poisike ei mõista olla! Kadunud mees! Tema You Ain't What I Need algab pihta kaunis honolulupäraselt. On rütm, on meloodia, on sugereeringut. Kahjuks on kogu laul üles arendatud praktiliselt kolmele noodile, kui veidi utreerida. Samas kui mulle meeldis väga Soul Militia mõne aasta eest esitatud "ropp laul" (vist My Place), jätab seekordne tublisti soovida. Sel moel saavutab see minu pingereas ühe peramistest kohtadest: #8; #10; #4; #2; #9; #7; #5; #1; #3; #6. Isegi Chalice'i vigurdus on märksa etem.