Hea elu (XV)

Eile ja täna olid ka tegusad päevad. Eriti eile, kui olin kõrvuni süvenenud EBÜ Talvepäevade kogumiku toimetamisse, nimesiltide, osalejate nimekirja ja esitluste valmistamisse. Sellele vaatamata käisin lõpuks ka Maksu- ja Tolliametis (MTA), et üle anda korteriühistu aastaaruanne. Juhiks oli mõlemal päeval McQ.

Aga MTA-s on on ju tulude deklareerimise aeg. Juba sinna sissepääs polnud just mitte kõige lihtsam. Olen seal varem käinud paaril korral ENTA asjus, kusjuures varasemate aastate "aastaaruanded" saatsin eelmisel korral digiallkirjastatult e-posti teel.

Seekord aga nii ei lubatud. Ma ei teagi, miks. Küll aga vihastas mind juba algul, et järjekorraaparaadis puudus täiesti nupp, mis oleks mulle andnud järjekorranumbri asjus, miks mina sinna minna suvatsesin. Märkasin, et ka Maie Toom istus seal, kellegi teise vanema daamiga jutustades.

Igatahes võtsin ma siis üldise infonumbri 738 ning igaks juhuks ka juriidilise isiku tuludeklaratsiooni järjekorra numbri 605. Siis seisin. Seisin laua juurde, kus õnneks selg sattus parasjagu vastu tolle serva, mistõttu mul õnnestus kogu seismise aja end mõnusasti kõhvitseda. Õigemini ma masseerisin selga, mispeale see ei asunudki valutama. Kokku sain ma seista umbes 45 minutit, kuna üsna usinasti vahetusid 1 ja 2 algavad numbrid, mitte aga suuremad. Kokku oli letil 6 teeninduskohta ning lisaks veel 5 individuaalboksi. Vaatamata kiiretele aegadele töötas kahjuks vaid kolm letti. Ja ühe leti teenindaja käis tihtilugu ka eemal, kas siis paljundamas või kedagi arvuti juurde kutsumas. Missugune teenus: kui arvutit pole kodus, siis tule maksuametisse ja deklareeri otse sealse arvuti taga!

Paljud kirjutasid ka koha peal ja käsitsi oma deklaratsioone. Ma ei saa küll aru, miks. Õigemini ei saa ma aru, miks nad pidid seda tegema nüüd, kui on üldteada, et tulumaksu tagastamine toimub eelisjärjekorras neile, kes on tellinud elektroonse maamaksuteatise ning deklareerivad arvuti kaudu.

Muide, mulle laekuski täna pisike tagastussumma. Sirje, kes veel enne mind, juba 15.02 deklareeris ning kellele lubati 21.02 raha tagastada, pole seda vist veel saanud, vastasel korral oleks pidanud minu arvele laekuma ka temalt mingi summa abi eest lõputöö juures.

Kui järjekord lõpuks minuni jõudis, kulus mul teenindajaga suhtlemisele umbes 2 sekundit. Natukene ebaproportsionaalne, kas pole. Ma veel tahtsin küsida, et miks neile ei saa elektrooniliselt neid aastaaruandeid saata, aga tema vajutas juba uut inimest kutsuvale nupule.

Peab mainima, et Asta jõudis mind oma pideva tiristamisega totaalselt ära tüüdata. No palju lihtsam oleks olnud arendada asünkroonset suhtlust, kus mul poleks olnud tarvidust märkmeid teha, vaid olemasolevatel järge ajada. Aga igaühele ei meeldi toksimine ja nad eelistavad lobisemist.

Igatahes nende lobisemiste ja kõnede peale ei imestaks ma sugugi, kui kahest lõppversioonist läks käiku hoopiski too vigasem, kus mõned lüngad sees. Eks homme paistab.

Täna aga sain välja pressitud kõik vajalikud andmed ning koostatud ühistu hooldutasuteatised. Ilmselt sokutan need veel homme varavalges või täna öösel postkastidesse neile, kes seda elektroonselt vastu võtta ei saa. Meeldiv on see, et pea kõik arvud tulid eelmistest pisemad. Väljaarvatud üldelekter. Kui eelmisel kuul maksime detsembri elektrit, siis seekord olin ma usin ning sain mitu arvet, nii jaanuari kui ka veebruari kohta. Ja ilmselt köetakse mingis WC-s elektriradikaga, kuna koondarve tuli üle 1000 krooni. Aga ehk neelavad naabrid ka selle alla. Oma viga.

Loomulikult oli minu jaoks eilseks suursündmuseks seegi, et lasin lõpuks endalegi veearvestid monteerida. Et mulle tuleb elamisse kaks veeliini, lasin paigutada ka kaks mõõturit. Tõsi, töötasu osutus kardetust veelgi soolasemaks, 600 krooni. Lisaks maksid mõõdikud ja muud detailid kokku 875 krooni. Kuid see-eest ei pea ma enam iial maksma teiste kulutatud vett. Varem ju virisesin siin, kuidas mõned aina kümblevad ja mina vee poest pean ostma. Seejärel aga jaotatakse vesi ruutmeetritele ning tulemus ei olnud just minule kasulik.

Toredusi oli teisigi. Näiteks rõõmustasin ma eile selle üle, et suutsin öösel käsi üle hulga aja pea kohale tõsta. Huvitav, kas siin on midagi seost ka ühe salajase projektiga, millest oskab paremini pajatada ehk Propsis?

Veel sain ma eile maailmama suure üllatuse osaliseks, kui "projekt 309" raames jälgisin sissesöödava toidu kalorsust. Ma ju olin alati mõelnud, et söön viineri kõrvale ka veidi saia, et see lihane osa liialt ülekaalukaks ei kujuneks. Ega rasvaseks. Ehkki paljukese seda liha selles viineris ikka on, peamiselt ikka tärklis ja maitse- ning lõhnaained. Kuid mu üllatus oli suur, kui võrdlesin nende produktide kalorsusi. Segus, et kui Rakvere pereviineris on energiat 221 kcal, siis Isa saias koguni 260 kcal.