Hommikul tõusin kell 8. Sain tunni jooksul juba EBÜ lehte uuendada ning AHHAA teaduskohvikut reklaamida, enne kui mulle äratuskõned tulid.
Enamik päevast möödus majaarvete ümberarvutamisele. Siin tuli arvestada mitmeid nüansse ja igat masti erindeid. Kui ma õhtul viimase paberarve allnaabrile ukse taha viisin, kuulsin ülanaabrit seal pahandamas, et temalt ikka 200 krooni nõutakse ning kuu lõpul veel uut arvet saata ähvardatakse. Tagatipuks pidin peaaegu rabanduse saama, kui ma järjekordselt sõiduõpetamisringilt naastes nägin, et koridoris olid kõik säästupirnid kustutatud. Lihtsalt masendav on võitlus väheharitud inimestega! Justkui ma ise need kulutused oleksin välja mõelnud!
Mõtlesin, et ehk peaksime majas kommunismi kuulutama — maksku kes soovib ja kui palju soovib. Igatahes suurem osa muid töid jäigi mul seetõttu tegemata. Ehkki ma liiga palju polnudki planeerinud.
Pidin ju tegema kokkuvõtte oma KMI muudatustest, kuna "309" on ammu sissekandeta. Aga eks paistab, kas ja kui palju ma jaksan. Tahtsin ju veel ka kirja panna oma uneajad, kuid see oleks vist juba liigne luksus. Hea, kui oma massidki kirja saan.
Dima teatas, et on saanud poole kohaga ajutiselt tööle ning end sisse seadnud Tallinnasse. Olevat teine kole masenduses. Püüdsin teda lohutada, et olen juba pikemat aega töötu, ehkki registreerimata. Ma ju ikka veel loodan tööd leida. Kui aga pole end töötuna kirja pannud, siis ei ole lootagi, et igal kuul mingi konkreetne sissetulek oleks. Pealegi arvutatakse vist seda töötusraha mingi perioodi viimase sissetuleku järgi, mis tuleks mul eriliselt hale.
Homme aga on suurem aktsioon. Robert läheb autoeksami teisele katsele. Kui tal see õnnestub, langeb minult vähemasti õppesõidu kohustus. Ehkki aeg-ajalt Robert ka üllatab. Näiteks tänagi päästis ta mind piinlikust situatsioonist, pakkudes 100 kr "ohkamise" vastast raha. Sellega sain osta endale ja Kassile supi, koogi ja joogi. Ligi 30 krooni jäi veel teisekski korraks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar