
Kolmapäevahommikune Terevisioon teadvustas mulle, et ka meediaturg olevat osa majandusest ning lisaks "Kalev Meedia" mõõnale ning 9 ajakirja hoobilt kinnipanekule olevat "Delfi" müügis. Ehkki Oliver Kruuda väljaanded olevat olnud meediaturul suhteliselt tühised. Igatahes ei teadvat keegi, kas mõõn jõuab põhja selle aasta lõpus või tulevastel aastatel. "Delfi" kuu reklaamikäive olla langenud alla 4 miljoni kuus, kuid täpseid teateid müügis olemisest polevat.
On-line meedias riisuvat kõige suurema koore turuliider. Meelelahutuslike uudisportaalide ehk tibiportaalide hulk on pöörane. Isegi Äripäev on märksa õhemaks muutunud, paljud ajakirjad on kadunud, kindlasti toimub muudatusi veel. Meie pisikese riigi kohta on niigi kole palju infot. Näiteks lisaks ajakirjadele ja ajalehtedele ning tohutule arvule portaalidele on meil veel ka 11 telekanalit. Intervjueeritud Meelis teatas, et "Õhtuleht" polevatki veel õige kollane leht, arenguruumi olevat veel kuhjaga.
Kui silmas pidada meie leibkonna seisukorda, siis ei ole võimatu, et siingi on veel kõvasti arenguruumi, seda muidugi mõlemas suunas. Näiteks läks noorem poiss pärast tööd ametlikult linna peale sõbraga kokku saama, et temalt laenuraha tagasi saada. Paraku sattus aga — oh seda imet — ühe piiga otsa, kellel ei olevat mitte kuskil ööbida ja kellega ta tahtvat koju tulla. Et sellisele ootamatule teatele ei eelnenud isegi mitte sanitaarpuhastust, rääkimata kapitaalremondist, siis ei saanud ma sellise ettepanekuga nõustuda, pealegi ei soovinud McQ, et tema naabersängis nagistatakse. Aga selgus, et asi oli ikka nii tõsine, et neiul ei olnud tõesti kuskile minna, mispeale pidi RTQ ise ka ööläbi kusagil ära olema. Saabus alles kella 6 paiku. Tavaliselt läheb ta sel ajal juba tööle. Eks ta pakkiski moonakoti ja pesi hambad, sahistas siia-sinna... ja keeras magama. Ilmselt ei tahtnud keegi talle teist korda järgi tulla. Et töötute tööhuviste müriaad ootab võimalust, nende firma on aga rahadega kaunis suures miinuses, pole üldse võimatu ka see uudis, et edaspidi jääb oodata vaid lõpparvet. Mis sa ikka ära teed nende paganama ürginstinktidega!
Mulle aga volksas postkasti kolmas äraütlev kiri: Lugupeetud kandideerija!
Täname Teid osalemast Kaitseressursside Ameti tugistruktuuride osakonna asjaajamisbüroo sekretär- referendi konkursil. Kahjuks peame teatama, et käesoleval konkursil ei osutunud Te valituks. Konkursil osales 147 kandidaati, kelledest CV-de põhjal valisime vestlusvooru kaksteist. Valiku tegemisel sai otsustavaks kandidaadi pikaajaline töökogemus valitsusasutuses, valitsusasutuste asjaajamissüsteemi ja meie asutuses kasutusel oleva dokumendihaldusprogrammi väga hea tundmine.
Teile edaspidiseks edu soovides,
A. P.
Kaitseressursside Amet
Jääb oodata veel umbes 20 äraütlemist, kui vahepeal just uusi pakkumisi ei tule ning ma uusi kandidatuure üles ei sea.

2 kommentaari:
Vahepeal võib siiski tulla hoopiski kutse töövestlusele, või koguni ametipostile. Nimelt on webxani CV igati tähelepanuväärne, viidates võimekale ja laia profiiliga isikule.
Samas loos kirjeldatud noormehe teguviis on aga küll ülimalt kummastav, silmas pidades praegust olukorda tööturul. Kui tal oleks eluaastaid poole vähem praegusest, siis vääriks selline käitumine ravitsemist vähemalt urvaplaastritega, aga ehk koguni issi püksirihmaga. Kahjuks praeguses eas ei jää üle loota muud, kui et noormehele ehk spontaanselt aruke alakehast pähe siirdub, enne kui hilja.
Mis puutub meediaturu küllastumisse, siis (tibi)portaale on viimasel ajal tõesti võrsunud kui seeni pärast prisket läänetsüklonit. Samas ähvardab reklaamirahade kokkukuivamine need vesivõsud sama ruttu ka närvutada. Õhtuleht aga jätkab samas kõigutamatult uute kollaste horisontide poole pürgimist, misa kinnitab ka tänase väljaande suur esikaane-pealkiri:
Tissi-Maarjan: 300 krooni öö eest on liiga vähe!
Mida täpsustab samaväärne alapealkiri:
Playboy kaanestaar:
Ega ma mingi maakas ole!
Postita kommentaar