Susserdused

Reede, 23. jaanuar

Veel 20.01.09 ilmus postkasti teade ENTA põhikirja parandamise kohta, mille olulisse klauslisse lisatud kaks sõna muutsid minu kuulumise sellesse organisatsiooni jätkuvalt võimalikuks. Kui varasem tekst oli umbes: "ENTA liikmeteks võivad saada teovõimelised füüsilised isikud, kellel on omandatud kõrgharidus ja kes õpivad Eestis registreeritud kõrgkooli magistrantuuris või doktorantuuris," siis uus oli täienenud. ENTA liikmeteks võivad saada teovõimelised füüsilised isikud, kellel on omandatud kõrgharidus ja kes ENTA-sse astumisel õpivad Eestis registreeritud kõrgkooli magistrantuuris või doktorantuuris.
Üldkogul ma majanduslikel kaalutlustel ei osalenud, kuna oleksin sinna pidanud minema üksi. Juhataja, kellega koos ma plaanisin Tartust sinna ja tagasi sõita, oli juba varem pealinna läinud ning suundus sealt paariks nädalaks otse Bosniasse.
Mainitud protokollist võisin lugeda, et meile valiti uus revident. Kuid muus osas ma muudatusi ei märganud. Ütlemata põnev oli kodulehelt avastada, et mind oli juhatuse nimistust kõigi vaikival nõusolekul välja arvatud, mind ennast sellest teavitamata. Kindlasti andsid sellele sammule hoogu liikmetele laekunud laimukirjad ning mu enda suhtumine, kus ma ei pidanud otstarbekaks XXI sajandil, infoajastul ja kompuutritega varustatud ühiskonnas iga elementaarsematki otsust füüsilise allkirjaga paberilipakal tõestada.

Igatahes muudab see fakt koos mõne päeva eest Maksimarketis Tomaselt saadud infoga mõttetuks plaani ükskord koos Juhatajaga maha istuda ja nendel teemadel arutleda. Olen niigi endale vabatahtlikult võtnud PR ülesanded ELO liinis. Vägisi ma muid lisakohustusi ka ei võta. Kahetsusväärne on aga Juhataja ignorantne suhtumine, mis on seda enam süvenenud, mida enam ma olen sellest temaga rääkinud. ENTA liikmete nimekirja kusagil ei ole ning ma ei ole kindel, et ma sinna enam kuulungi. Saatsin endale prooviks ENTA aadressile kirja, kuid kätte seda ei saanudki. See on veel üks suhteliselt otsene vaikiv märk.

Mida me sellest õpime? Venelastel on selle kohta ütlus — tahtsin kuidagi paremini, aga välja kukkus nagu alati. Ma tõesti tahtsin, et ENTA oleks toimiv ja avatud süsteem, et PR kaudu saaks selle osakaalu ja isegi liikmeskonda tõsta. Kuid mu ettepanekud olid kui peaga vastu seina jooksmine, näiteka vastusena dokumentide elektroonse allkirjastamise ideele teatati, et pank soovib paberit. Justkui paberile ei tekiks märge "allkirjastatud digitaalselt". Ei, mind ei häirigi, et mind Noorte Akadeemikute hulgast tagaselja välja arvati. Ma pole enam noor ega ka akadeemiline. Kuid mul on kurb, et sellega kaasnes taas mingi tagaselja susserdamine.



Pärastlõunal käisime Kassiga pisut ringi ning õhtupooliku tegelesin erinevate töödega.

Pärast 20 kadus mul arvuti tagant O-ketas. No on ikka susserdis! Esimesed märgid sellest ilmusid, kui ilmnes, et eMule ei suuda ühel või teisel põhjusel alla laadida "Ohutsooni" mingit osa. Seejärel ei õnnestunud mul avada albumit vähendatud piltidega. Lõpuks ei õnnestunud teha restarti. Kettal on mul aga peale filmide ka umbes kolme viimase aastaga tehtud pildid. Sain masina tööle alles kolmandal katsel, seda vooluvõrgust väljutamise järel. Igatahes näitab see olukord selgesti, et midagi tuleb selles liinis ette võtta. Restardist jääb siin ilmselt väheks.