Imeline päev!
Õnneks äratas Kass mind juba kella 10 paiku, kui olin saanud umbes kuus tundi magada. Esimene jutt MSNis toimus meil Maja teemadel. Mulle sai selgeks, miks Mariann ei soovi kuigi innukalt ühistuga tegeleda, kui Kass edastas lingi, millel oli näha üsnagi kõnekas pilt — http://shrt.st/2a2. Kui siia juurde lisada veel teade sellest, on tuba enam koosolekuruumiks ei sobi, kuna seal on elanikud, võis otsad kokku viia.Kass soovitas meil see osmik varisemisohtlikuks kuulutada ning linnaisad lasta oma varudest uued korterid anda. Ma vastasin, et vaatamata 111-aastasele eale on siiski suur osa kortereist siin euroremonditud ja vaevalt see plaan meil läbi läheks.
Üsna pea sain teada ka toreuudise, et maja juures olla tänaseks planeeritud prügikonteineri vahetus. Tegelikult see nii oligi juba juhtunud, aga see ilmama suur kuhi, millega elanikud plekk-konteineri kuhjasid, oli maha visatud. Eks ma siis ise ja isiklikult ronisin selle uue konteineri peal ja all ning imestasin, kellel küll meie majas veel kassid võiksid olla, kes neid Whiskasiga toidavad... Võimalik, et osa prügist pärines ka kõrvalmajast. Õnneks oli see plastmasskaas suhteliselt kerge, sest kui see mulle pähe kopsatas, ehmusin vaid.
Suurem osa päevast kuluski maja asjadele. Mitte et ma poleks tegelenud ka WebCT kahe kursusega, EBÜga ja muu kirjavahetusega. Näiteks sain loo nii kaugele, et viis kuuest elanikust on heaks kiitnud virtuaalse suhtlemise, ilmselt kiidab ka kuues. Kuus on küll 50% kõigist, kuna kortereid on siiski 12. Igatahes elektroonika ruulib!
Naljakas lugu juhtus ka. Enne kui Robertiga sõitma läksin, sain Tartu Veevärgist kirja ja kujutasin ette, et see oli meie veearve. Enne avamist nägin veel adressaati: majaomanik. Muigasin. Kuid õnneks sain pidama, kui avastasin, et tegelik adressaat oli Tervishoiu 17.
Selle peale kirjutasin Veevärgile kirja. Tere! Kas selleks, et teie asutus saadaks Lunini 17 KÜ arve elektroonselt, peaksin midagi muud tegema peale selle kirja kirjutamise? Paljudes asutustes on tavaks üleminek elektronkirjavahetusele. Senine Soola 3 peaks tegelikult tulema meie majja (aadressil Lunini 17), kuid mina ei usalda paberit. Näiteks tänagi oli minu postkastis (vist juba kolmandat korda) hoopis Tervishoiu 17 arve (seekord Tartu Veevärgilt). Samamoodi võivad kirjakandjad meie arved teab kuhu kanda...
Et mu käed said kaunis räpaseks, otsustasin enne Rehepappi sööma minekut käed ära pesta. Mind morjendas, et TASKU tualetis olid peeglitel olevad lambid katki ja kraan kõveraks painutatud, nagu pildilt näha.
Eile avastasin külmkapi pimenurgast sinna ammu ostetud heeringafilee õlis. Ma küll vaatasin, et põhjal seisis BB 03.11.07, kuid usaldasin siiski oma silmi — õlis ligunesid kaunikesti isuäratavad kalatükid. Kuid kui ma selle toote kaant ivikese paotasin, täitis mu elamist seesugune lehk, justkui oleks kõhunakkuste haigla kuivkäimla ümber läinud. See hais oli niivõrd võigas, et mul pidi süda pahaks minema. Ja seda veel vaatamata mu praktiliselt puuduvale haistmisele!
Ühepajatoit ajas asja ära. Selliseid analooge müüakse mitmes kulinaarias. Maxima pakub vist kapsaga ja kaalikata, Selveriga on lood vastupidised. Kui muidugi see osiste vahel olev seletamatu ollus püreeks keenud kapsas pole. Kõige toredam ühepajatoit olevat selline, kui kõik komponendid keedetakse erinevates anumates. Tõsi, seeläbi kannatab küll tugevasti toidu nimetus, kuid maitsel pole siiski viga.
Kuigi Robert kutsus mind ametlikult justkui ka sööma, lubades lõuna välja teha, oli ta raha maha unustanud. Alles pärast söömist käisime raha järel. Ma lasin endale sõiduõpetamise eest natuuras tasuda — ta ostis mulle kaks suitsuandurit. Need on vaja veel paigaldada. Tõsi, üks ja Falck valvega ühenduses olev, mul juba on.
Töökohtumine möödus soojas ja kõhtu täitvas õhkkonnas, igaüks ostis endale midagi meelepärast. Roberti piirdus 11-kroonise taldrikutäie keedetud tatrada, daam valis kalaprae, mina aga võtsin 37.50 eest seljankaks nimetatud maitsva sibulasupi ning krevetisalati.
Järgneb kronoloogiliselt pahupidine seeria peaaegu et ühistu esimehe tegemistest ümber uue prügikonteineri. Plaanisin sellest kena muuvi meisterdada, ent minu XP-ks maskeeritud Vista seda kahjuks siiski ei võimaldanud. Eks ma proovin millalgi veel.
Obama presidendiks pühitsemise tseremoonia ehk inauguratsioon ei olnud mulle isiklikult siiski sedavõrd oluline päevasündmus. Hoopis olulisem oli see, et vaatamata pinevil ootamisele ei laekunud mulle siiski sentigi. Saatsin Chironisse järelepärimise ja sain meeldivalt kiiresti vastuse, kuigi mitte raha. Kuid eks raha on visa tulema ka, kui palgatööd pole. Olin ju aasta lõpus ja uue algul oma 10 kohta kandideerinud, ent polnud mingit vastust saanud. Priit vähemasti kopis mulle MSNis kaks talle saadetud äraütlemistki.
Väiksed segadused toimusid AHHAA liinis. Kõigepealt saadeti listi kaks koosoleku aega. Vastasin neile, et nad võiksid ju teatada paar päeva varem, mitte paar tundi. Tagatipuks saatis Irina kirja, et pangu ma uus töötaja lehele... Andis üksnes nime, isegi pilti mitte. Hiljem ta veel nähvas mulle, et olla isegi saanud kl 11 teada. Ma ei hakanud vaidlema, et üks asi on seal koha peal töötada ja siis töö ajast koosolekut pidada, teine aga kodus töötada ja päevas korra postkasti vaadata. Kui ma poleks raha oodanud, poleks ma enne õhtut oma Outlooki avanudki. Väga positiivseks peab AHHAA oma kolimist Lõunakeskusse. Käisin neidki ruume tara tagant piilumas. Nüüd, kus suur näitustesaal saab olema kaubanduskeskuses, teine aga pealinna tähtsaima väljaku all, on üsna kindel, et varem väljakuulutatud suurehitus Tigutorni kõrvale tulemata jääb. Niigi kitsad ajad.
Positiivse ilminguna mõjus mu eilse listi-üleskutse jõudmine ka keemikute listi. Üks õpetaja registreerus sealt kaudu kindlasti. Võimalik, et neid on veelgi tulemas. On karta, et õpetajad ei loe iga päev oma listikirju. Hiljemalt homme-ülehomme plaanin alustada listis diskussioonide sarja. Saaks äkki õpetajate toe taha, nagu see mul EBO ajal oli. Käisin ettevaatlikult välja ka separatiivse kodulehe idee...
Lõunakeskuses ei tundnud ma kohe Tomast ära. Hiljem tuli ta salatileti juures mu juurde, pistis käe pihku ja teatas, et kolib pealinna, kuna oli seal tasuvama töö saanud. See seltab ka fakti, miks Dim kavatseb Tartust ära kolida. Üksi maksmiseks on sealne elamine kahtlemata liialt uhke ja kallis. Kurb vaid, et ma sellest nii kaudselt teada pidin saama.
1 kommentaar:
Kokkuvõttes jällegi üks toimekas päev, nagu webxanil kombeks.
Postita kommentaar