16.1.09

Hea elu (IV)


Sellise hea eluga võiks ju muidu äragi harjuda, kui ikka ja jälle ning täiesti ootamatutest suundadest ei tilguks vedelat pigi sellesse suurde meetünni. Kõige rumalam seejuures on veel see, et ilmselt ei tea ka need pigitilgad isegi, kuhu ja miks nad tilguvad. See on neile muidugi teatavaks vabanduseks. Traditsiooniliselt alustangi tänastest pahupooltest, et siis mõned helgemadki hetked lisada. Tõsi, päev ei ole veel kaugeltki lõppenud, kuid et mul õnnestus selle plaanitud põhipunktid täita, mõtlesin Bodyguardi kõrvale ka kokkuvõtte kirjutada.

Pahupooled

- Ehkki päev algas positiivsete nootidega, köitis mu tähelepanu särisev seinakontakt, mis puudutamisel õige tuline oli. See on väga suur ohu märk, kuna kuuldavasti toimub suur osa tulekahjudest just tänu vananenud või katkistes elektrisüsteemides toimunud lühistest.

- Teine miinus on sisuliselt ka traditsiooniline. Hiljem meenus mulle, et on reede ning ka varem on sageli juhtunud, et RTQ koju ei tule. Muidugi ei saa ega taha ma ta käimisi eriti piirata, ent siiski on kurb, kui ta ei vaevu isegi mitte helistama ega koduseid oma plaanidest teavitama.

± Keemiainstituudi sekretärilt sain tänu korduspöördumisele lõpuks vastuse oma töölepingu lõpetamise asjus. Selles seisis lakooniliselt, et see on lõpetatud ning ma peaksin jätkamiseks pöörduma professori poole. No eks ma siis ka pöördun.

- Natukene morjendas mind Propsis. Kas tulenes see tema haigusest või millestki muust, igatahes raius ta kui rauda, et mu ähvarduskirjades on süüdi Marek. Kui ma vastu väitsin, et ühtegi konkreetset tõendit mul ju pole ning kõik see on vaid oletus, spekulatsioon, sai ta lausa nii pahaseks, et hakkas rumalusi rääkima. Umbes et võtku ma Marek enda juurde taas elama jne. Kui ma siis juba konkretiseerisin, et kuigi kõik esitatud kahtlustused on äärmiselt tõsised, ent neil siiski pole faktilist kinnitust, sain vastuseks, et mina ei sobivat detektiiviks. Meenutasin talle pisut piinlikke lugusid, kus olin tema juttu uskuma jäänud ning tõin kõige piinlikumat vältides näite hiljutisest sissekandest, kus ma Priidu problemaatikale mõneti kaasa elasin, selle vastu aga anonüümselt kommenteerijalt täpsustava õiendi pälvisin. Vähe sellest, et mu blogi lugejaid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, ei tea ilmselt keegi ka, kes on see Priit ning tagatipuks ei kirjutanud ma seal ju üldjoontes muust kui nüansist, mis minus pisut pahameelt tekitas. Ma ei teagi, kas eelnevast tulenevalt või täiesti omaette teemana hakkas Propsis aga ühtäkki nõudma, et ma kõik Priidu kohta käivad sõnad kustutaksin. See kõlas umbes samahästi kui kustutagu ma oma elust üks päev või loobugu oma paremast jalast. See avaldus tundus sedavõrd jabur, et ma pidasin targemaks teemat ignoreerida. Pealegi ei palunud mul seda rida oma mõttekäigust mitte kustutada asjaosaline ise, vaid Propsis. Mine tea, äkki muidu keegi veel viimati pahandab, võis ta mõelda, kinnitades mu sedalaadi kahtlust ka lisakommentaariga. Igatahes ta solvus ning lubas veebiavarustest lahkuda. Õnneks oli ta veidi aja pärast oma meelt muutnud ning pisut omaette purtsunud, naasis liinile.

Torepooled

+ Täna sain vajalikud paroolid ja aadressid Keveneti kodulehe edasiarendamiseks. Sellega peaks lausa eeloleval nädalavahetusel uuesti algust tegema.

+ Avastasin, et Gmail võimaldab küll mitte oma aadressiraamatut redigeerida, küll aga meililisti organiseerida. Plaanin seda lähemalt uurida, ilmselt sama käsu alt saab ka adressaatide nimesid ja aadresse muuta ning vajadusel kusutada. Tegelikult olen ma varem mõned neist kustutanudki, kuid enam ei mäleta, kuidas see käis.

+ Astusin poole päeva jooksul hoogsa sammu Chironi töö arendamisel. Nüüd jäid teha vaid kolm-neli teemat. Ma pole küll kindel, kas ma kõiki planeeritud asju suudan just homme ette võtta. Aga eks ülehommegi ole päev.

+ Sain ka AHHAA saidile pisikese uuenduse ning muutsin keeruliseks osutunud Q-küsimust.

1 kommentaar:

propsis ütles ...

Propsist puudutav osa on webxani vaatevinklist kahtlemata korrektne ja aus sündmuste & tundmuste subjektiivne kirjeldus. Minupoolne subjektiivne kirjeldus oleks täiesti teistsugune, aga seda ma blogis ei esita, kuna rääkisime loo autoriga asjad klaariks omavahelises veebivestluses. Täpsustusena pean siiski mainima, et ma ei nõudnud webxanilt tolle teksti kustutamist, vaid palusin talt seda.