Esi hinnast

Esi hinnast hommugu häräti
kikkalaulogaa...

Ma ei suuda kuidagi hakkama saada planeeritud ega planeerimatute kõrvalsopsatustega. Näiteks võtan juba tükimat aega hoogu ühe töö lõpetamiseks. Õigemini peaks see töö homseks valmis olema. Aga mis sa seda siin ikka lõpetad või oled, kui siiamaani pole olnud head võimalust selle alustamisekski.

Tegelikult on mul ju ka oma plaan. Et millal ärkan ja millal torkan. Aga sagelilugu tulevad plaani ootamatud korrektuurid. Siis läheb päevaplaan lonkesse ning tugerdab resoneeruvalt uude päeva. Täna logistasin oma kolm tundi ringi. Kuid pärast naasmist oli enne põhiplaani kallale asumist vaja veel selle eelkavandiga tegeleda. Seejärel andis mulle põhjust mu XP, milles on mingi hirmus programm, mis paneb aeg-ajalt veebi laagima. No tahaks kirja lugeda, aga ei saa kätte. Oota või mitu tundi.

Õnneks on olemas teler. Siis saab ju mõnd saadet jälgida. Ega ma ei olegi kuigi suur ja andnud telerivaataja, kuigi see käib mul praktiliselt 20 tundi ööpäevas. Taustaks hea. Aeg-ajalt lendlevad kõrvani igasugused uudistükid ja puha.

Tegelikult on mul siiski veel üks vabandus. Enda meelest sain ma kõnealusest tööst esimese osa valmis ning olen juba ka kaunis põhjalikult selle teise osa planeerinud. Sellesama teise, mis homseks valmis peaks olema. Aga kurvastav on see, et ma olen seni esimesegi kohta vaid pool tagasisidet saanud. See, kes peaks tagasisidet andma, on kohutav lobamokk. Talle meeldib hästi palju ja hästi kiiresti rääkida. Tänu talle reinstallisin oma mainasse isegi Skype'i. Kuid ilmselt on ta ka kohusetundlik ristiinimene, kes kogu püha jõuluaja ja aastavahetuse veel otsa tihedas pereringis veedab. Igatahes see tagasiside puudumine mind just ei innusta.

Kui see jutt siin nüüd ei kõlanud piisava vabandusena maha molutatud pühapäevast (tegelikult ma siiski tegin kahe veebipõhise kursuse kokkuvõtted ning andsin õppijaile tagasisidetki), siis võtan juba homsest ise ennast käsile.