Hea elu (I)

No mida sa hing teed, kui ei oska sissekandele korralikku pealkirja panna. Pealegi ei sobi need suured valgetaustalised plussid ja miinused siia üldse, nagu eelmine sissekanne ilmekalt näitas.

Igatahes paar viimast päeva on olnud tavalised. Nii oma plusside kui ka miinustega. Nimetagem viimased siis teemakohaselt torinateks.

Näotud lood

Eilseks põhipuudulikuks teemaks oli Margo pereprobleem. Kahju kohe, et tal oma naisega midagi välja ei tulnud. Ja kui oma poega uskuda, siis pole tema milleski süüdi. Ma ei ole teist poolt iial ära kuulanud, mitte et too oleks ka iial mulle pihtima kippunud. Kurb, et nii läks. Igatahes on hetkel seis selline, et tema jäi oma ämma ja äia juurde elama, samas kui ta abikaasa läks ilma peale seiklusi otsima. Ta näib väga kannatavat ning lootvat, et olukord siiski veel pöördub. Võimalik, et see ongi armastus?

Teine eilne hoop puudutas teadet, mille kohaselt mu kunagine hea kolleeg, hilisem võitluskaaslane ja sõber, organisatsiooni juht, millesse minagi viimastel aastal kuulun, mees, keda ma ka korduvalt kirunud olen, teatas, et ta ei jaksa enam Tartus elada, kuna tal puudub töökoht. Seetõttu on tal tõsiselt plaanis ära kolida, näiteks Ida-Virumaale. Ju leiab sealt mõne tööotsagi. Kahju, et sisuliselt ei ole Tartu Ülikooli magistrikraadist mingit tolku, isegi kui tegemist on teadusmagistri kraadiga. Ei saa eitada, et minagi, sama kraadiga, aina otsin sobivat tööd. Koondamiste tuultes pole selle leidmine aga üldsegi mitte kerge. Tööotsimine ei ole kerge töö.

Ega tänanegi päev õnnelikumalt ei alanud. Kõigepealt sain teada, et minu tabelitöö oli suuresti tühja jooksnud, kuna mina olin selle planeerinud väljale 20×20, selgus aga, et juba varem jutuks olnud 12×12 suurust tabelil ikka naljalt ei muuda. Suurema osa päevast tegelesingi selle kala likvideerimisega.

Pisut südant valutama panevaks asjaoluks oli ka Raimo teadmatult pikk tööpostil viibimine, seda enam, et ta ka telefonile ei vastanud. Ootasin kõnet alates neljast õhtul, tema aga tuli alles tund enne südaööd. Ja homme minevat ta juba kl 4 tööle ning naasvat mitte oluliselt varem. Nüüd ma vähemasti tean ega muretse.

Pisut tuska tekitas ka Kass27 oma avaldusega, mille oleks küll võinud märksa varem ning õigel hetkel esitada. Järjekordne misunderstanding.

Üpris veider oli aga AHHAA teel tulnud pakkumine TASUTA! koolitusele. Selle edastas mulle juhataja isiklikult, kes oli sinna registreerudes suisa mind silmas pidanud. Koolitusele registreerumine on võimatult keerukaks tehtud. Igatahes tuleb täita teatavad väljad. Kui väljadele vastava persooni kirjeldus juhtub õige olema, siis enne täievoliliseks tasuta tarkusepaketi pälvinuks saamist tuleb oma asutust proovitööna reklaamida. Sain pusimise peale selle reklaamigi valmis, kus tuli spetsiaalselt tõestada, et suurtähed peavad mu reklaamis siiski esinema. Igatahes oli seiklusi päris palju... kuni kõik jäi mul pooleli lehele, kus hakati nõudma krediitkaardi numbrit. Esiteks pidanuks ma sinna kirjutama siiski asutuse kaardi numbri (kui selline kaart asutusel üldse esineb) ja teiseks polnud teist võimalustki (nt arvega tasumine vms). Kurtsin seda häda ka juhatajale ning nüüd ootan vastust. Pole üldse võimatu, et selle jama peale jääb sellel seminaril käimatagi.

Viimane vahva seik puudutas mu elektripliiti, mis ahju lammutusest saati oli paksu tolmuga kaetud. Praadimisrasv muidugi veel lisaks. Ma olin ju aegade jooksul endale mitmesuguste reklaamkampaaniate peale (peamiselt küll soodushindade tõttu) soetanud erinevaid puhastusvahendeid. Kõiki neid reklaamitakse kui parimaid. Ei mingit nühkimist, pihustad ainult pinnale ja... voalaa! Aga võta näpust! Ma nühkisin oma käed krampi, kuid päris puhtaks seda pliiti ikkagi ei saanud. Taas tuleb paratamatult ajukääru vahele lühis — reklaam = kinnimakstud vale. Hea kaup reklaamib end ise.

Näosed lood

Või kuidas teisiti saaks öeldagi vastandsõna "näotule"? Kõigepealt tulekski mainida, et vaatamata pahurale olukorrale pereliinis on Margo siiski suutnud end säilitada tasakaalukana. See on äärmiselt meeldiv ning tõotab asjade peatset paranemist mistahes viisil.

Päris vahva oli lugeda ka Roberti kevadest südames. Ta oli endale leidnud ühe daami, kellel küll on kaks last, aga kes ei ela juba ammu koos lätlasega, kes tal pärast lahutust oli olnud. Eks ma andsin jõudumööda nõu, kuigi lahutatud kodanikuna pole ma just kuigi usaldusväärne peresuhete nõustaja. Egas asjata öelda, et kõige viletsam anne on nõuanne.

Sain positiivse vastuse ka kohtutäiturilt, kes teatas, et Marek Malmi asi olla uuesti üles soojendatud ning tal niisama lihtsalt ikka minema lipsata ei lubata.

Positiivseks peab vist pidama ka seda, et ma siiski oma pliidi lõpuks puhtaks nühkisin, et Chironi tabelid ümber tegin ning et mul südaöö paiku ei olnud ei magusa- ega soolaseisu, seda siis kas tänu või vaatamata uutele preparaatidele, millest oli juttu eilses sissekandes.