Juhtusin tänagi hommikul vaatama «Terevisiooni».
«Terevisiooni» 27.10.2009 hommikuse saate lõik ajavampiiridest on alates 51'40"
Vaatamata sellele, et meessaatejuht Urmas Vaino meenutab mulle hirmsasti mu kunagist (5...8. kl) klassijuhatajat Madis Paidet, on see üks mu lemmikumaid ajaviite- ja uudissaateid juba mitme viimase aasta jooksul ning vaatamata sellele, et lõigu kangelast, ajaekspert Fred Kriegerit intervjueeris hoopis naissaatejuht Katrin Viirpalu, tekkis mul seda kuulates hea äratundmisrõõm. Ka mina ei salli mõttetuid kokkusaamisi, kus koosoleku teema pole varem ette teadagi või kõne alla tulevad peamiselt hoopis teised teemad, kui välja kuulutati.
Saates kõneldut ümber jutustamata tekkis mul siit aga hea otsus. Nimelt ei tahaks ma enam olla kintsukaapija rollis, kes emeriitprofessorile oma halakirju saadab ja töölerakendamist nuiab. Aasta algupoole (üks näide sellest on mitmed nn rindeteated) sai raisatud mitmeid tunde, isegi paar ööpäeva järjest, Suure Innove Projekti (SIP) kokkukirjutamiseks. Nii mina üksi kui ka koos Jaanusega, siis jälle Jaanus omaette ja mina täiendamas… Tagatipuks veel kaasasime Madis Linnamäe ja Ülle Kikase.
Küll lubas TT mulle projektijuhi kohta, küll eraldi töökabinetti uues Chemicumis, küll konkurentsivõimelist palka ja isegi doktorikraadi. Tenno lubas. Selline anekdoot on. Viimase lubadusena jäi kõlama minu töölerakendamine 1. oktoobrist. Projekt pidi käivituma 1. augusti. Tõsi, Innovest tuli vastus alles septembri algul. Kuid täna on oktoobri lõpp ning me ei ole ikka veel jõudnud kaugemale kurikuulsast lausest — me peame ikka ükskord maha istuma ja sellest rääkima... Veel oktoobri teisel nädalal oli üks kiireloomuline ümberarvutustöö, kus mul paluti asi kohe kohapeal ära teha. Härra istus ise minu kõrval laua peal ja aina arutas asja. Õigemini ei olnud ta rahul minu arvutustega. Võtsin siis töö koju kaasa ning tegin selle mõne tunniga valmis. Lihtne arvude kombineerimine.
Täna otsustasin, et ma ise omalt poolt enam samme ei astu. Kui peaks juhtuma ime, et Tenno mulle tiristab (kirjutamisoskuse näikse ta olevat minetanud), siis ma teen kindlasti juttu teemal, et ma ei kavatse tema heaks enam ühtki liigutust teha enne, kui LEPING on sõlmitud...
Sellesama lubaduse juurde käigu seegi, et ma ei tee kõnealusel teemal enam enne juttu, kui selles vallas ilmneb mingeidki uudiseid.
9 kommentaari:
Enamus fantastikalugusid on välja mõeldud ja rahva sekka paisatud ärilistel eesmärkidel või ka lihtsalt paanika tekitamiseks. Alati leidub neid, kes tagajärgi nautida saavad. Iga päevaga usun üha vähem seda idealismusega seonduvat ning püsin realismuse raames. Õndsusetunne tuleb ikka eelkõige aju hapnikuvaegusest, silme ette tekkivad sähvatused vererõhu kõikumisest ja muud nägemused on lihtsalt uni.
Olgugi eelnev kommentaar ilmselt mõeldud ühe teise loo alla, nendiksin siiski, et küllap ei ole "idealismus" (mida iganes see siis siinkohal ei tähenda) kass27 jaoks praeguses elu- ja arengujärgus lihtsalt aktuaalne. Seetõttu pole ta ka nähtavasti viitsinud lähemalt tutvuda vastava valdkonna kohta publitseeritud massiivse materjaliga, saati siis "idealistlikke praktikaid" omal nahal katsetanud. Nii on lihtsustatud, iroonilise käsitluse kujunemine igati loogiline. Mis samas ei tähenda, et see peakski nõnda jääma. Samas see meteoriidilugu nüüd küll "idealismust" ümber ei lükanud. Pigem oli kivi tavateaduse kapsaaeda, mille mitmed esindajad alguses petuloo õnge läksid. :P
Mina pole küll teadlane, kuid ei saa salata, et ei oleks ka iial uskunud, et tegemist võiks olla fabritseeringuga.
Aga eks allikas ilmselt puhus loo ka suuremaks kui asi väärt oli. Teisalt õpetab see meile ei midagi muud kui ettevaatlikku suhtumist igasugusesse meediakärasse.
Minu natuke nihu postitatud idealismuse kommentaar sobib suurepäraselt ka siinse jutu lootuste juurde :P Läti meteoriidi idealismus just selles seisnebki, et oleme harjunud iga kirjasõna puhta kullana võtma ega viitsi enam ise loogiliselt mõelda. Kogu see maassivne materjal maailma kirjanduses on sama väärtuslik, kui see meteoriit.
Viimase kommentaari keskmine lause on heal kass27-l küll väga kummastav, kuna ilmselt ei toimi kirjeldatud viisil ei selle blogi autor ega ka kumbki põhikommentaator. Just loogiline analüüs on minu puhul üheks oluliseks abimeheks terade ja sõkalde eristamisel. Kindlasti ei pea ma igat "põrutavat sõnumit" a priori tõeseks - kui kontrollida ei saa, siis panen lihtsalt kõrva taha, uute arengute ootuses
"Massiivse materjali" hulgas on kahtluseta palju küsitavat, eriti mis puutub nn psii-valdkonda, samas on väga lühinägelik arvata, et kogu tõendusmaterjal hetkel teaduse poolt tunnustamata fenomenide eksisteerimise kohta on "jama". Kui nii, siis võiks teaduse tegemisele joone alla tõmmata. Samas olen veendunud, et paarisaja aasta pärast (kui teaduse areng saab nii kaua jätkuda) on nii mõnedki praegu vankumatuteks dogmadeks loetavad seisukohad põhjalikult revideeritud ja paradigmad uutega asendatud.
Võtsin selle keskmisse lausesse pandud mõttetera ühest meteoriidiloo kommentaarist. Tundsin, et ka mina läksin selle looga kaasa ega vaevunud loogiliselt mõtlema. Alles siis, kui nägin fotosid nn kraatri põhjas kõndivatest inimestest, taipasin, et seal pole võimalik olla ju kuumuse tõttu, mille tekitanuks põlev meteoriit. Isegi meie naabrite põlenud maja hõõgus veel vähemalt kolm ööpäeva ning tuletõrje käis mitmeid kordi järelkustutustöödel.
Massiivse materjali pange löömisega tahtsin provotseerida Propsist mulle vastuargumentidega lajatama. Lajatus osutus väärikaks ja vaoshoituks. Ega ma ei kahtlegi, et inimkonna jätkudes jõutakse aastasadade jooksul veel paljude avastusteni. Kuid tänases päevas elades ei saa me oma elu raisata vaid psii-valdkonda kummardades.
Eks see meteoriidilugu oli kokkuvõttes üks päris positiivne sündmus, kuna ärgitas rahvast kainele, skeptilisele mõtlemisele. Samuti sai taas kinnitust, kui mõjutatav võib ühiskond olla meedia (ja sellega manipuleerijate) poolt, st kui lihtne on erisuguste provokatsioonide abil masse mobiliseerida soovitud suunas mõtlema.
Propsisel väga õige järeldus!
Postita kommentaar