Supereelarvamuslikult

Superstaarisaade on minu jaoks üks nii olulisi, mille toimumisaegu ma lausa oma kalendrissegi olen märkinud. Eeloleval pühapäeval on esimene finaalsaade, kust edaspidi hakkab ükshaaval neid vahvaid noori pudenema. Muidugi pole ma ainus, kes loodab, et ehk sel aastal saab superstaariks mõni noormees.

Igatahes arutasime Raimoga ka neid konkurentide võimalusi. Ma alustasin sellest, kes esimestena välja võiksid kukkuda, kuid lõpuks saime kokku kaks eraldi nimekirja, mis hilisemal uurimisel osutusid identseiks. Kui finaal poole peal, peaks meie meelest alles olema Birgit, Anis, Getter, Andrei ja Ott.

MSNi vahendusel arutasime asja ka Propsisega. Tema pakkus välja kolm viimast: Ott, Marten ja Birgit. Minu esitrio erines veidi: Birgit, Anis ja Ott. Isegi kui ma oleksin Mareni poolt, püüdsin ma selle ennustuse hetkel mõelda televaatajana. Samas peab kindlasti silmas pidama, et minu muusikaeelistused ja isegi muusika tähendus on hoopis erinevad kui keskmisel inimesel. Kahtlemata osutub superkandidaadi valikul ülimalt oluliseks esitatav pala. Kui ikka laul mulle üldse ei meeldi, siis on ütlemata keeruline selle esitaja poolt hääletada.

Minu meelest tasuks noortel endale valida just seesugune laul, mis demonstreerib kõige paremini nende häälevalitsemist ja -ulatust. Saade ei otsi ju modelli ega trummarit, vaid parimat vokalisti. Aga detailselt allpool.

Ott

Ott Lepland tundub olevat Superstaariotsingute kolmanda hooaja üks kindlaid favoriite.

Meesterahva puhul pole see välimus muidugi esmatähtis, kuid siiski peab arvestama, et superstaar ei salvesta oma laule üksnes plaatidele ning peab nii mõnigi kord ka publiku silma rõõmustama. Püüdes nüüd hinnata noormehe välimust, pean kostma, et Ott jätab esmapilgul pisut õnnetu mulje. Ent sellele vaatamata pole tema juures midagi häirivat. Niipea kui ta oma suu avab, kostub sealt meeldiv tämber.

Noormees on ise enda blogis kirjutanud, et pärineb Jürilt. Laulnud on ta lapsest saati ja poisieas ilmus tal ka neli lastelauludega kassetti. Praegu õpib ta Otsa koolis popjazzlaulu ning käib WAF (tantsu- ja laulustuudio «We are the family») laulukoolis. Ott on kümme aastat ka klaverit õppinud.

Silmas pidades Oti seniseid laulmisi ning tema lauluvalikut eelseisvaks võistluseks, võiksin öelda, et see on tal üks ütlemata kena valik. Ott kavatseb esitada «Everybody Hurts» (REM). See laul võimaldab häält demonstreerida küll. Soovin selleks talle edu ja hoian pöialt.

---

Marten

Marten Kuningas kirjutab oma blogis: «Olen lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse. Laulan, komponeerin ja mängin kitarri bändis Leegitsev Sidrun. Olen MC ja kaasautor hiphop grupis Doktor Normal. Muusikas peab olema groove, muusika peab puudutama ja ühendama.»

Marten laulab hästi, kuid kipub minu meelest natuke liiga palju improviseerima. Kohe esimesest korrast alates hämmastas mind tema sarnasus Vaiko Eplikuga. Ja mina ei olnud ainuke, kes seda märkas. Ka kohtunikud Maarja-Liis ja hiljem Mihkli asemele asunud Jüri lausa rõhutasid seda seika. Martini puhul kardan ma pisikest ülepingutamist oma häälevigurdustega, mistõttu ta ei pruugi lõpuni jõuda. Ma ise arvasin suisa, et ta on esimese viie väljalangeja hulgas. Tubli tundub ta kummatigi ning mul poleks kahju, kui ma eksin.

Esimese lõppvoorusaate valikuks on Martenil «Song 2» (Blur). Tegemist on kaunis tuntud rokilooga, kus instrumentide osakaal on märksa suurem vokaalist. Paari noodi hõiskamine ei tohiks Martenile vähimatki raskust valmistada. Järelikult osutub oluliseimaks see, kui ehedalt saatev orkerster (ansambel) ja taustalauljad pala esitavad. Aga Martini puhul ei peaks imeks panema sedagi, kui ta hoopis mingi aranžeeninguga üllatab. Eks paistab.

---

Kene

Kene on minu hinnangulgi kõige fotogeenilisem võistleja. Oli tore kuulda, et ka Mihkel arvas sedasi. Et Kene on mu poja klassiõde ning sobiks meie mõlema meelest välimuse poolest kenasti lavale, siis andsime talle kumbki mitu häält. Arvasime, et hea oleks teda ikka lõppvoorus ka võistlemas näha. Meie pettumus oli suur, kui ta valiti lõppvooru konkursiväliselt. Igatahes laulab tema tütarlastest kõige kehvemini. Pole tal õieti lauluhäält ega rütmitunnet. Taktitunnet tal siiski on, kui meenutada intervjuusid, mis ta andnud on.

Kahtlemata on Kene kena inimene ning vääris omapärase isiksusena lõppvooru pääsemist. Pealegi oleks ju uhke näha hiigelsuuri afišše nimega KENE. Eriti huvitav on tema taust. Ta kirjutab oma blogis järgmist: «Töötan Tartu Psühhiatriakliiniku Unekeskuses unetehnikuna ja laulan elektroonilise muusika kollektiivis Mimicry. Minus on jõudu näidata rahvale, et lisaks popmuusikale on teisigi häid muusikastiile.»

Pühapäevaks on ta valinud ülituntud laulu «Wicked Game» (Chris Isaak), mille tunneb ära juba esimesest helindist, nagu Propsis tabavalt märkis. Tõsi, Kene suudab selle oma madala häälega ehk isegi ära laulda. Ent mulle tundub, et samahästi võib ta olla üks esimesi väljalangejaid, eriti kui rütmist välja langeb või vokaaliga vigurdab. Ma pole iial varem kuulnud, et keegi naisterahvas seda laulu esitaks. Aga eks paistab.

---

Jaanus

Jaanus Saago on Suislepa poiss. Propsis on oma nimekaimu ja samakandimehe pärast talle poolehoidu avaldanud. Mina olen aga aasinud, et kui üks sorakil juustega mulk kavatseb hiidstaadionil oma kontserti korraldada, siis peab ta seda ilmselt üksi tegema. Kujutage nüüd ette suurt silti: JAANUS. Kuidagi kodukootud ju. Ei mingeid võõrtähti ega midagi. Tõsi, ega MADONNA nimes ka võõrtähti just pole. Aasimine aasimiseks, aga Jaanus pälviks minu meelest edu vaid siis, kui ta oma soenguga midagi ette võtaks. Samas, lauluhääl on temast jätnud meeldiva mulje.

Jaanus on oma blogisse kirjutanud, et õpib H. Elleri nim Tartu Muusikakoolis rütmimuusikat. Teeb popjazzi viljelevat sooloprojekti ning laulab thrashmetal bändis Crucial Attack. Lisaks mängib ta veel trumme, kitarri, klaverit ja suupilli. Nii et mitmekülgne noormees, isegi kui kõik need küljed peaksid olema seotud üksnes muusikaga.

Võistluslauluks valitud «Black Hole Sun» (Soundgarden) on aga just selline pala, mis algupoole on suhteliselt kerge ja rahulik, edasi aga modifitseerub muusikariistade võimsuse demonstreerimiseks, mida mina eriti muusikaks ei kvalifitseeriks. Ilmselt "laksu all" kirjutatud ja esitatud pala. Ka video on tiba haigepoolne. Kõige kurvem on see, et esitusele tulevas palas pole vokaali selle refrääniosas eriti ollagi, kuigi algus on paljulubav. Eks nüüd oleneb väga palju ka sellest, kas saateformaat võimaldab ette kande kogu pala või vaid kuni 3 minutit. Sellise valiku tõttu võiks Jaanus olla minu meelest esimene, kes saatest välja kukub. Ehkki mine neid noorte eelistusi tea. Keegi ei palu neil ju superstaarikandidaadi poolt hääletades oma valikut põhjendada. Kui selline stiil istub, ei ole esitaja olulinegi. Aga eks me näe pühapäeval.

Kui lugu tervikuna esitlusele tuleb, muudaks see tulemuse hoopis Jaanuse kasuks. Paraku on varasemad hooajad näidanud, et võistlejad saavad ära laulda vaid ühe salmi ja refrääni. Nii et jääb loota, et Jaanus sellega edukalt toime tuleb.

---

Getter

Getter kirjutab oma blogi ilmselt esimest korda. Ometi saame sealt teada, et ta lõpetas Kristiine Gümnaasiumis põhihariduse ja õpib hetkel Tallinna Tööstushariduskoolis rätsep-stilisti eriala. Lavalise julguse on ta saanud Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolist.

Getter kuulub minu meelest nende hulka, kes peaks võistlejate hulka alles jääma ka veel pärast viiendat saadet. Tal on lihtsalt väga hea hääl. Oma hääle demonstreerimiseks on ta valinud võistlemiseks eestikeelse «Iseendale» (Ines), mis minu meelest on väga nutikas valik.

---

Birgit

Ehkki just kähisev või käre hääl on see, mis mulle kohe mitte laulja juures ei meeldi, peab samas möönma ka huvitavaid erandeid. Just Birgit on mulle algusest peale meeldinud. Ta meenutab mulle segu Tina Turnerist ja Anastaciast ning laulab lihtsalt imeliselt.

Enda kohta on Birgit oma blogis kirjutanud «Olen laulnud 15 aastat. Praegu laulan bändis The Stor, kus esitan ka endakirjutatud lugusid. Erinen kindlasti oma muusikalise maitse ja hääletämbri poolest. Eesti lihtsalt vajab üht head naisrocklauljat.» Noor daam pärineb Sangastest.

Tema valik pühapäevaks on kaunis asjakohane — «Crying» (Aerosmith). Ma ei näe vähimatki põhjust, miks ta peaks põruma.

---

Anne

Anne on veidi kandilise olemuse ja hea häälega neiu. Ja ei maksa minult küsida, mis tähendab "kandiline". Arvan, et ei midagi halba.
Enda kohta on Anne kirjutanud: «Õpin Viljandi Kultuuriakadeemias jazzlaulu. Minu hääles on power'it ning omanäolisi nüansse. Olen valmis aastate jooksul kogutud oskusi rakendades pakkuma rahvale tükikest endast ja oma muusikast.»

Lauluvalik «With Or Without You» (U2) on sugestiivne ning peaks igati abistama end avaldada. Iseasi, et originaali oleme siiski harjunud kuulma meeshääle esituses.

---

Anis

Anise blogis on kirjas: «Kogu minu aeg kulub muusikale. Möödunud aastal liitusin bändiga Ignorance, kus olen solist, mängin basskitarri ja kirjutan ka lugusid. Olen kaheksa aastat tegelenud ka võistlustantsuga.» Varasemates saateintervjuudes on Anis enda kohta lasnud jätta mulje tagasihoidlikust inimesest, kes ei tavatse olla midagi enamat kui normaalne. Paraku aga veab teda geneetika alt, kuna lõunamaise verega emast on ka temas piisavalt palju sellist hõngu, mis jätavad temast mulje kui tõelisest EMO-poisist. See on lihtsalt looduse kingitus, et ta ei pea oma välimuse kallal vaeva nägema.

Välimuse järgi otsustades võiks ju arvata, et neidude seas tal lööki on. Seda on korduvalt ka saatejuhid vihjanud. Ega asjata ei valitud tedagi otse lõppvooru. Kõiges selles ei saa aga teda süüdistada. Mulle meeldib, et tal on hea hääl ning et ta eelistab pisut vanemaid laule kui need kõige kaasaegsemad, kus esikohal on sõnum, mitte meloodia.

Esinemiseks valitud «Can't Take My Eyes Off You» (Frankie Valli) on väga vana laul. Ma loodan, et Anis suudab selle originaalist paremaks laulda. Vähemasti kujutan seda vaimusilmas ette.

---

Eliisa

Eliisa on oma blogis enda kohta märkinud: «Õpin Tartu Ülikoolis sotsioloogiat, sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat. Laulsin kuus aastat Ursel Oja laulustuudios, samuti olen õppinud klaverit ning kirjutanud ka natuke muusikat.» Eliisa puhul on kindlasti rolli mängiv tema õde. Ehkki Mihkel mainis, et kohati olevat ta oma õest Kerlist ülegi. Mina esialgu nii ei ütleks. Olemuselt on Eliisa hoopis jõulisem, nii-öelda jämeda kondiga. Eelvoorusaade, kus ta valida jäetud lauludest eelistas õe laulule teist, ei olnud mu meelest kuigi särav esitus. Mul on meeles, et ma lausa imestasin, kui edasipääsejaks valiti teda. Eriti irooniliselt kõlas Reinu suust sõna "loomulikult".

Valitud «They Don’t Really Care About Us» (Michael Jackson) on Eliisal suhteliselt pretensioonikas. Jacksoni lauludes on olulisel kohal just pausid ja rütm, rääkimata kehakeelest ja masside kaasamisest. Mulle tundub, et Eliisa valis endale pisut liiga tõsise pähkli, mida ta ei suuda välja kanda, kuid eks paistab.

---

Andrei

Ise kirjutab Andrei enda kohta järgmist: «Lõpetasin Tallinna Ühisgümnaasiumi, praegu töötan Elionis. Olen õppinud klaverit, aga mängin ka kitarri ja trumme. 2004...2007 tegutsesin trummarina ansamblis Ursula, andsime sadu kontserte ja ilmus kaks albumit.»

Andrei on seni laval silma paistnud eelkõige enesekindluse ja naeratusega. Võimalik, et see mulje on ekslik, ent nii ta minu teleekraanilt on paistnud. Aga tämber on tal meeldiv.

Andrei valitud «Elevation» (U2) on kuulus lugu, kuid mitte kuigi vokaalirikas. Vähemasti peaks olema seda lihtne laulda. Väga suur roll saab olema taustalauljatel.

---

Eks nende tuntud laulude esitamisega olegi enamasti see häda, et kui seda ei tehta originaalist paremini, oodatakse vähemasti viimase jäljendamist. Kohtunikud aga ootavad midagi isikupärast. Kerge võistlejatel ei saa igatahes olema.

Ka arutasime me Propsisega, kes muide need noorte valitud laulud neljapäevase saate järgi YouTube'st üles otsis ning seega suurt tänu pälvib, et Maikeni hääleseade ei pruugi kõikide peal ühtviisi hästi toimida. Kindlasti vajaksid nad ka vähemasti teist poolt. Näiteks olen ma äärmiselt tänulik juhusele, et minu hääleseadjaiks on olnud nii tenorist Väino Karo kui ka baritonist Taisto Noor, lisaks veel alt Vivian Laane. Kui saade meeldivaid elamusi pakub ning vähegi mahti on, püüan ka edaspidi oma muljeid siia ajaveebi lisada.