Asun hetkel Postil. Kell on 15:00 ja mul juba suur töö tehtud. Plaanisin end kohale vedada kell 12, et siis olla valmis kohtumiseks kellegi Priiduga. Selleks plaanisin ärgata varavalges, et enda lõug üle käia ja muud toretoimingud korraldada. Viimaste hulka kuulub obligatoorselt virgumine. Magasin aga rahumeeli 12-ni ning ärkasin selle peale, et ridiküli küljekotti unustatud tiriseja vait jäi.
Siiski neelasin kiiruga alla pool tassi oma hommikukohvist ning pildusin selga värskema moega rõivad. Et meil kodus käib juba pikemat aega suurkorrastus, siis asuvad kõik asjad väljaspool riidekappe hiigelhunnikutes või pesunööridel, kapid aga seisavad tühjadena. Minu kohta ahvikiirusel sain asjad niikaugele, et Postile jõuda.
Parkisin POTi juba umbes poole ühe paiku Jakobi mäele ning pildistasin õitsvat toomingat. Seejärel tisitasin TT-le, kes küsis minult kella ning teatas, et peaks ka ikka 15 minuti jooksul saabuma. Kohtumine pidi aset leidma kell 13.
Ja tõepoolest, umbes 13:15 oli TT ka kohal ning kamandas mind esimesele korrusele, et ma valvelauast 436. ruumi võtme tooksin. Sealt aga öeldi, et neil seda võtit pole. Võti olevat vaid Annel ja Marjul. Küsisin siis Anne ruumist, kust sain teada, et tegelikult on võti TT-l. Karinilt sain teada, et TT olla selle võtme aga koju unustanud. Pisikese siblimise peale leidsime 430. audika võtme ning meenutasime uksekoodi. Aega oli juba üksjagu möödunud. Kui sisse saime, siis selgus, et arvuti saime küll tööle, kuna superkeeruline parool oli kõigile avalikult sahtlisse jäetud, raskusi valmistas aga algul kuvaheituri käivitamine, hiljem läpaka liitmine tollesse süsteemi. Priit nimelt soovis üht-teist demonstreerida.
Kuvaheituri sain ma tööle selliselt, et suutsin püsida sedavõrd nutikas ja puldi sisse ka paar patareid lisada. Juba umbes pool tundi pärast kokkusaamise algusaega sai Priit oma ideid tutvustada. Ta rääkis sellest, kuidas nad teevad koostööd AHHAAga ning kuidas too kavatsed veebipõhise õpetamisega tegelema hakata, lisaks veel kõiki soovijaid koha peal koolitama, seda muuhulgas veel koolitatavatele täiesti tasuta ning tasuks vaid Innove projekti rahad...
Priit küsis vähemasti veerandsada korda mitmeid konkreetseid küsimusi, muuhulgas ka selliseid, mis uurisid, millisel moel tal oleks võimalik Polleni tehtut enda huvides ära kasutada. Iga kord sai ta vastuseks totaalselt teisest mastist teksti, mis ei vastanud küsimusele ning tekitas isegi mitte "ahhaa"-, vaid "möhh"-efekti.
TT selgitas, et Polleni projekt on üles ehitatud selliselt, et iga tund baseerub eelmisele ning igas avastatakse midagi uut. Ka lisas ta, et lapse areng kestab umbes 12. eluaastani, eriti kiirelt aga kuni 7. eluaastani. Ja et kui selle aja jooksul pole last õpetatud mõtlema, on hiljem see väga raske.
Priidu põhiideeks oli saada projektile partnereid, seega konkreetselt kahe kuu pärast oma tegevuse lõpetavat Pollenit või vähemasti kõike seda, mis sellest kasulikku järele jäänud on. TT vastas selle peale, et Pollen kujutab endast suunatud uurimuslikku õpet, mitte palju propageeritud avatud uurimuslikku õpet, nagu waldorfkoolides.
Priit soovis uurimusi selle kohta, kuidas seesugune suunatud õpe ameerika lapsi arendanud on, TT aga vastas, et Californias on olemas üks tehnoloogiainstituut, kus töötavad enamasti akadeemikud...
Korduvalt püüdis Priit oma jutus vapralt tagasi tulla oma põhieesmärgi juurde ja aina korrutas, et kuidas ta saaks pildi sellest, mis Polleni raames juba tehtud on, et ei peaks hakkama jalgratast leiutama. Ta rõhutas ka korduvalt, et Innove projekti esitamise tähtaeg on juba 27.05 ja aega on kole vähe. TT vastas lõpuks, et Ameerikas võideldakse selle õppesuuna vastu, et tegemist oleks süsteemitu avatud õppega, mis ei andvat oodatudi tagajärgi. TT suutis ka korduvalt rõhutada, kui mitmetel konverentsidel ta sellest kõigest rääkinud on ja kuhu teda kõik puha veel kutsutud on.
Lõpuks küsis Priit: "Millal ma võin tutvuda teie projekti saavutustega?" TT vastas selle peale kaunis konkreetselt: "Meil on praegu maru kiire...," mispeale tuli pikk päästev telefonikõne. Kell oli 14:07.
Priit rääkis pärast kõnet veel, et Innove projekti juures olevat tähtis see, et ta ei dubleeriks analoogseid ning et küsida saab kõigest 2 miljonit. See fakt oli mu koosolekujärgses vestluses olulisel kohal, et rõhutada projekti kirjutamise alustamise lootusetut hilinemist. TT küsimusele, kes võiks olla projektil partneriks, ei osanud ma midagi vastata. Siis pakkus ta välja, et see võiks ju olla mõni kool... Tõsi, ma ise mõtlesin, et sellisest projektist oleks kindlasti saanud suurepärase tulemuse, kui vaid selle koostamiseks poleks taas loetud päevad.
Priit küsis veel, et kas tal on realistlik loota homseks vastuseid oma esitatud küsimustele, mispeale TT vastas, et see on meil toortõlge ning see tuleb tingimata spetsialistidel üle vaadata. Üldjoontes ei haaranud TT just rõõmuga kinni võimalusest oma aastatepikkuse töö vilju niisama laiali jagada. Ehkki Pollen kipub paari kuu pärast läbi saama, tuleb asja siiski jätkata. Mul endal on siiralt kahju, et mind kaasati taas nii kole hilja. Oleks ma paar-kolm kuud varem sellest teadlik olnud, oleks ju saanud ehk sellest projektist asjagi. Hetkel, kui see isegi kiiruga esitada, võiks parim tulemus olla see, et Innove annab nii meile kui Priidule projekti tagasi ja soovitab omavahel koostööd teha.
Karin otsis meeleheitlikult taga mingeid Viljandi märtsikoolituse pabereid, mis TT teadmata kausta oli pistnud. Neilegi koolitatutele oleks tarvis olnud tõendid väljastada. Kui asi tundus juba täiesti lootusetu, leidis ta need ootamatust kohast. Lisaks tulid päevavalgele veel mitmed ammu unustatud tähtsad paberid, nagu ikka...
Poole nelja paiku helistas RTQ ja kutsus endale vastu. Tema enda masin pole veel tema nimel ning kindlustuski tegemata. Seetõttu otsustas ta täna minna tööautoga. Too aga ei too igakord tagasi. Otsustasin enne lahkumist TT-lt küsida oma lepingu seisu üle, ent kõikide materjalide väljaprintimine ja allkirjastamine võttis veel ligi veerand tundi, mistõttu ma sekretäri ootama ei jäänud. Ta oli ukse lahti jätnud ja ise kuskile kadunud. Panin paki enda pabereid talle toolile, ehk leiab.
Seejärel tõin RTQ koju ning asusin tõendeid vormistama. Lubasin ka homseks vaadata, kas sellest Innove projektist saab asja. Loodan selles osas väga Propsise peale, kes omab juba projektide koostamise kogemusi.
11 kommentaari:
Minu lootusetuna tundunud ponnistused helistada kandsid lõpuks siiski vilja :P Tegin viimase (vähemalt kümnenda) tirina umbes kell 11:50 Viimsist, olles ise teel tööpostile. Hiljem enam ei üritanud. Eks ma olin enne seda ka MSN-i kaudu kõvasti sõimu edastanud :D Miks peaksin mina tõmblema, kui asjaosaline ise keerab rahumeeli magama ega tunnegi huvi, kas äratamine ikka vedu võtab. Sellise tukunuia äratamiseks peab ehitama aparaadi. Soovitavalt suurde plekist ja kolisevasse pesukaussi panna mobla, mis on eelnevalt juhtme otsas korralikult laetud, sätitud helisemise ajale ning millele on sisse lülitatud vibra. See mölin, mis kausist kostub, peab äratama ka koolnu :P
Oma arvamuse kirjeldatud projekti kohta olen ma ammugi välja öelnud. Nüüd ilmneb, et seal kallal pole tööd tehtudki. Selle nimel vaid lobisemas käidud. Teadus või asi. Uue projekti käivitumisest tahaks siiski asja loota, olgugi aega vähe. Liiga suuri eesmärke ei või vaid püstitada. Kindlasti on taotlejaid palju nind raha saamine pole sugugi 100 prossa kindel. Igal juhul tahaksin olla asjadega kursis :)
Esiteks tänan Kassi tiristamast ja muretsemast, muidugi unustasin ma ise ilmaaegu oma mobla taas kotti.
Teiseks võib kindel olla, et ainus asi, mis mind äratab, on mingi üllatus. Näiteks värske kohvilõhn. Kolinad-tirinad-plärinad olen ma suuteline edukalt oma unenäosse siduma. Olen meister nägema ka und, kus ma juba ammu ärganud olen, aga ei saa millegipärast vedama...
Kolmandaks, mis on väga oluline, ei tohi TT oskamatust oma suurt tööd presenteerida tõlgendada selliselt, justkui tööd polekski. Polleniga on tehtud väga palju ja äärmiselt tänuväärset tööd.
Paraku pole võimalik 200km kauguselt mõõda interneti kanaleid kohvilõhna edastada. Küll aga peaks asjaosaline igal õhtul enne voodisse viskumist ise hea seisma, et kõik kanalid äratamiseks töökorras oleksid :))
Niipalju, kui mina selle polleniga kursis olen, jääb mulle küll mulje, et töö seal on üsna lünklik. Keegi kuskil võiks asja sisu ikka avaldada ka. Tundub, et sedagi pole tehtud. Vähemalt ei osanud suur ülemus kellelegi viidata, kes asjaga sügavuti tegelenud on.
Aga suur ülemus ise ju ongi ainsana asjaga seni tegelenud, koos meeskonnaga muidugi.
Ei saa eitada, et "raamatupidamine" on seal kaunikesti sassis ning vajalikke dokumente tuleb "prügihunnikutest" otsida. Paraku on see ilmselt seletatav asjaoluga, et tegemist on juhi jaoks kõrvalise projektiga, mille ideestikust ta väga vaimustatud on, kuid mida ta ise juhtida ei jaksa.
Projektide koostamise koha pealt oleks nüüd vajalik suurem hulk näidiseid kokku kraapida :)
Minu veendumuse kohaselt pole projektitaotluse koostamine iseenesest mingi ületamatu raskus. Eelmises ametis juhiabina sai neid kahasse ülemusega tehtud terve trobikond, ja enamvähem kõik leidsid ka rahastamist. Tõsi, mina tegelesin sisuosaga ja eelarve jäi ülemuse hooleks, aga küll saame tollegi kokku ühisel nõul ja jõul. Hoopis olulisem on aga paika seada realistlik tegevusplaan, ajakava ja meeskond, kes on valmis asja ellu viima. Selles osas on tarvis õige kiireid arenguid.
Kirjeldatava loo peale ei oska samas arvata muud, kui et TT lihtsalt ei soovinud saladusi tolle Priiduga jagada. Sest see, mis toimus, oli ülimalt osav ja külmkõhtne põiklemine ning keerutamine! :)
Aga webxani ärkamise & äratamise temaatika moodustab täiesti omaette ooperi, mis vääriks suisa teaduslikku käsitlust. Ma ei tea teist kodanikku, kellele ärkamine taolisi vaevusi põhjustaks.
Kõik koletargad asjaosalise dvõiks nüüd kärmelt selle tabelitehunniku ära täita. Ma tahask ka lõpuks teada, millne üks tõsine eurotaotlus välja näeb. Kõik senised minuni jõudnud või koos minuga koostatud taotlused on olnud lapsemäng võrreldes selle põhumahuga :D Isegi naabrinaise skaudilaagri taolus Euroopa Noorte fondist polnud nii keerukas.
Samas tahan rõhutada, et kogu selle põhumajandue korralik täitmine on oluline. Sealt peaks kõlama jääma soovitud tegevuste uudsus, omanäolisus ja jätkusuutlikkus.
Sooviks mõnd vahepala sellest, kuidas trobikonna projektitaotluste kogemuse juures käesoleva taotluse komponeerimine edeneda võiks :D Aega on ju näruselt vähe. Praegu peaks käima juba eelarve osa viimistlemine.
Esmalt on tarvis üheselt otsustada, kes, mida ja millal tegema hakkavad. Küll siis annab igasuguseid ilu-heietusi tekitada asja ärapõhjendamiseks. Loodetavasti tänane koosolek heidab asjale rohkem valgust.
Kogu selle loo juures ongi kõige kurioossem see asjaolu, et mees (TT), kes kõige enam selle ellutõukamist susib, soovib ennast kõikidest toimingutest taandada.
Teised kõik tehku ja olgu, tema on nõus vaid "oponeerima", nagu ta kogemata ütles.
Postita kommentaar