Kudina

9. detsember, teisipäev. Luua päev. Hommik oli talvine, ehkki astronoomilise talve saabumiseni on veel oma paar nädalat. Olin eelmisel õhtul hästi nutikas ning pihustasin teatavaid kemikaale oma auto akendele, mistõttu need polnud jääs. Vaatamata Maanteeameti hoiatusele ei olnud ka teed libedad ning ma jõudsin Luuale 15 minutit enne tunde.

Kuigi eelmisel õhtul teatas mulle kütusemõõdik, et veerand paaki peaks mul veel julgesti olema, vajus kohale jõudnult see osuti ohtlikult nulli. Tõsi, tühja paagi hoiatussignaal veel ei süttinud. Küsisin Ellelt nii järgmiste tundide kohta kui ka bensiinijaama kohta. Selgus rõõmustavalt, et sel neljapäeval mul tunde polegi, kuid järgmisel nädalal see-eest on nii teisipäeval kui ka neljapäeval, mõlemal puhul töökoja hoone audikas. Seal olevat statsionaarne kuvaheitur ja puha. Elle osutas, kuhu ma peaksin sõitma ja kus teda ootama ning lubas ise kohale tulla ja ruumi kätte näidata ja vajadusel uksedki avada. Lähim bensiinijaam olevat aga teiselpool Palamuset, pea Narva maantee ääres, Kudinal. Mõtlesin siis veel, et kas käia seal kohal või riskida tagasiteega. Kui see indikaator helendama hakkab, peaks ju paagis veel julge 5 liitrit olema, millega peaks saama sõita vähemalt 50 km. Tartussegi aga on kokku 35 km.

Esimesse tundi saabuti 5...15 minutit hiljem. See on Luual täiesti tavaline. Tunni algus venib, vaheaja lõpp venib. Varem aga algab tunni lõpp ja vaheaeg. Seega, kui on ette nähtud kaks korda 45 minutit, siis võib julgesti arvestada, et rohkem kui tundi õppetööle kulutada ei saa. Teine võimalus on muidugi ignoreerida hilinejaid ning suhtuda neisse, et vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Aga muidu on nad kõik ülitoredad. Peab siiski arvestama sedagi, et minu edastatav on nende jaoks mingisugune poolkohustuslik kolmanda järgu kõrvalaine, mida neil on ehk vaja üksnes üldise silmaringi huvides.

Täna näiteks rääkisin kolmele kursusele kultuurtaimedest ning peatusin põhjalikumalt kanepi ja tubaka kasvatamisel. Vaagisime sedagi, kumb neist kahest on kahjulikum. Kui tugineda kirjanduse andmetele, siis kanepist jäävat sõltuvusse vähem kui 10% katsealustest, samas kui tubakasõltlasi on üle 35%. Aga mitte kanepit ei plaaninud ma siinkohal reklaamida.

Seekord olin ma novaatorlik ning võtsin termosega kohvi kaasa. Päris mõnus rüübe. Ka suutsin ma oma uue mobiili sättida raadiot mängima, ehkki selle väljalülitamine on veel mõistatus. Kuulasin raadiot ka pool tagasisõiduteed, kuni sissehelistajad mu juhtme sõlme ajasid. Kõik fotokad olin ma aga maha unustanud ning midagi nii kole olulist ei olnud, et lausa mobiiliga pildistada. Seetõttu sisustasingi lõunapausi Kudinas käiguga. 4 km Palamuseni ja sealt 7 km Kudinasse. Ostsin paagi täis. Et mul oli kaasas vaid 250 kr kandis sularaha, siis oli suureks päästerõngaks kaardimakse võimalus. Terve paak maksis alla pooletuhande krooni, kuna liitri hind oli vaid 12.70.

Tagasi jõudnult toitsin end enam kui kilose koguse hea ja paremaga ning tukastasin paar tundi. Seda teleri ees ja vaatamata sellele, et oleksin tahtnud sealt tulevat seebikat ja uudiseid vaadata. Öö jäi 3,5-tunnise unega pisut lühikeseks.