Esimene kole tüütu punkt mu päevaplaanis oli koosolek. Marge võttis ka MSNis sõna ning pakkus mulle välja geniaalse idee, et ehk on see koosolek mõeldud veebipõhine, näiteks Skype'iga. Kuidas ma ise selle peale ei tulnud! Kirjutasin kiiresti Askole ning jäin lootusrikkalt vastust ootama. Vastus oli kahjuks negatiivne. Ikka kohale tuli minna. See tähendanuks hea mineku korral korrektselt riidesse panekut, habemeajamist jne. Otsustasin need kõik tegemata jätta, kuna muudki tegemist oli.
Ja siis mine sinna kohale, riski parkimistrahviga või otsi mõni tasuta parkla. Bensiinijaamas ei tohi parkida, viivad minema. Parkisin eelmisel korral kino juurde. Seekord märkasin aga ka seal silti, et parkimine olla lubatud üksnes lubadega. Mul sellist luba küll polnud, kuid ma lootsin, et pooleteise tunniga, mis välja kuulutati, ei juhtu midagi. Läks kaks.
Asko tundub olevat hästi tore inimene. Kuid selles osas meie mõtted üldse ei ühti. Ma ei saanud aru, miks tal oli vaja minuga kokku saada. Seda enam, et päev varem oli ta mul palunud Skype'i installida, mis pidi olema neil vaata et põhitöövahend. MSNi nad samas ei kasutavatki.
Ta rääkis palju ja kole kiiresti. Midagi uut ma siiski teada ei saanud. Ma ei tea, kas see tuli ülemagamisest või madalast õhurõhust, igatahes ma tukastasin tema jutu ajal mitu peatäit. Loodetavasti ma ei norsanud.
Kuid veel enne ärasõitu avastasin, et lisaks kõveraks painutatud antennile oli nüüd keegi mu autol ka ilukilbi ära napsanud. Ma ei tea, mis häda on pidevalt mu auto kallal susserdada. Lausa pahaseks teeb!
Ja pidevalt segas mu plaane veel ka Margo soov kuskile sõita, millele järgnes tööde kuhjumine. Õigupoolest tööd, mis ma oleksin pidanud eile valmis tegema... Homsed tunnid nimelt.
Ja niipea, kui koju jõudsin, oligi Chironist kiri koos ülesandega. Mõtlesin, et teen kiiresti ära Habsoti lehe, mille kohta ma lõpuks info sain. Kuid tollega läks kole palju aega. Lisaks sellele, et mustand on alati vigane, puuduvad sel vähimadki illustratsiooniviited. Õnneks aitas Jaanus nende otsimisel. Kuid see nokitsemine võttis sellele vaatamata kolossaalse aja.
Ja siis ei saanud Gunnar mulle vaatamata 3-4-kordsele küsimisele parooli uuesti saadetud. Rääkimata sellest, et ta saadab oma kirjad mulle endiselt vanale aadressile, kuigi ma saadan talle kirju ammu uuelt. Parool on säilinud mu Fox-masinas, mistõttu ma pidin pulga otsas kogu info teise masinasse tõstma. Kohalik võrk pole mul installitud. See on isegi kasulik, et kasvõi massilist printimist ära hoida. Uus mälupulk vanas arvutis ei tööta. Tuli info ringi tõsta vanemale pulgale. Siis ei olnud vanal arvuti ühtki vaba USB auku, tuli klaviatuur küljest kaksata... Tagatipuks, kui failid serverisse said, ei töötanud enamik pilte. Põhjus lihtne, see mu FTP programm on vana ning nimetab väiketähelised failid suurtähelisteks... Eks ma siis panin klaviatuuri masina külge tagasi ning muutsin serveris nimed ükshaaval ümber. Sai kah midagi...
Samal ajal trummeldas endiselt peas "kiirus" Luua pärast. Kui ma lõpuks tolle kallale asusin, laekus liinile Helle, kes osutas, et pangu ma "ikka meie jõulutoimetused ka üles: vaadaku Kultuuriaknast, kuhu Irina need üles pani". Tõtt öelda on selline suhtumine nüüd küll ennekuulmatu! Mina pean meie tegemiste kohta lugema ajalehtedest ja KULTUURIAKNAST, mis samas viitab ka meie kodulehele, kus seda infot veel polegi. Tegelikult peaks see info olema meil kõige esmalt ja kõige täiuslikum! Kui ma oleksin veidikene paranoilisem, siis arvaksin, et tegemist on daamide sooviga mulle kuidagiviisi ära keerata. Hommikul saatis mulle viite Jaanus, nüüd Helle. Ometi peaksid tädid otse mulle igasugused uudised saatma, kuna kõik teised allikad ju viitavad meie kodukale. Kohutav olukord!
Samal ajal laekus veel lisaülesanne EBÜ lehe kohta, kuhu tuli ka üks flash lisada. Ka sellega sain hakkama.
Vahelduseks oli Alice oma urust välja roninud ning ukerdas abitult kraanikausis. Vahepeal käisin veel Raimol järel, tema kolleegi koju viimas ning Margot Edenisse ja haiglasse viimas. Ühtlasi käisime ka poes jms.
Pidevalt on selline tunne, et tegemisi on liialt palju korraga. Samas on ju aegu, kus seda tööd peab endale ise tekitama. Panin Chironi tööd homsesse plaani ning valmistasin tunnid ette. Esialgsed plaanid mängisin kergemalt ümber ning lootsin apelleerida möödunudaastastele materjalidele. No vaatame, mis saab.
Igatahes ei tunne ma end hetkel üldse kuigi õnneliku ja rõõmsana, kuigi kõik kiired asjad said tehtud. Pidime ju Jaanusega Birgiti kontserdile ja filmiõhtu moodi lektooriumile minema, kus muu hulgas olla arutlusel hariduse küsimused. Tolle kõik jätsin ära. Kindlasti tekitas mõru tunde ka Marge, kes MSNis aina osutas mu otsustusvõimetusele. Just seda tänitamist mulle veel vaja oligi! Mina suhtlen inimestega siiski pisut sõbralikumalt ega suru pidevalt oma tingimusi peale. Kui näiteks Raimo kutsub mind vastu, kuid veel ei tea, mis kellaks, siis ma ei saa talle ju käratada, et tulen kas kohe või ei tule üldse. Sõiduvajadus tekkiski parasjagu just kontserdi ajal.
Homme tuleb igatahes varakult ärgata, et end korda teha ning õigel ajal teele asuda. Kottpimedad maanteed ei taha iial sobida liialt suurteks kiirusteks. Pealegi võib vabalt ka libe olla. Eriti depresseerivad on täistuledega vastukimavad sõitjad, kes kipuvad vaatamata kitsale teele ka ohtlikke möödasõite sooritama. No näis.
4 kommentaari:
ni elustiil on tõesti silmapaistvalt toimekas ja tema ööpäeva jooksul sooritatav töökogus ületab märksa minu kuuga kogunevat panust. Kui ma poleks järjest enam omaks võtmas relativistlikku maailmavaadet, siis võiksin taolise olukorra peale meeleheitest paela kaelagi panna. Selle asemel siiski vaid imetlen webxani suutlikkust.
Selle äärmise töökuse ja efektiivsus-tarbe juures on aga ka täiesti mõistetav webxani frustreeritus, kui asjad ei laabu talle meelepäraselt või keegi talle kaikaid kodaraisse loobib.
Mis nüüd puutub meie kavandatud ühiskäimistesse, siis Birgiti kontsert Kaubamajas osutus vaid üsna põgusaks plaaditutvustus-ürituseks. Pealegi oli helivõimendus traditsioonide kohaselt õige kõva, rääkimata Birgiti loomuldasa valjust hääletämbrist. Mulle jäi ka mulje, et see jõululaulude plaat on Birgiti, Uku Suviste ja nende produtsendi jaoks mitte loominguline eneseteostus või hinge väljavalamine, aga pigem hästilüpsev rahalehm. Ei hoomanud ma selles esinemises sügavat läbitunnetatust ega sisemist hingestatust. Muidugi võib see ka minu isiklik puudujääk olla.
Teine üritus oli järjekordne filmiõhtu Spirituaalses Lektooriumis, kus sedakorda tulid esitlusele kaks pedagoogilise sisuga dokfilmi: Waldorfi lubadus ja Hõimukool. Neis käsitletud Waldorf- ja Šetinini kool esindavad alternatiivpedagoogika erinevaid suundi. Esimene paistab silma äärmise lapsekesksuse, individuaalse lähenemise, loovuse väärtustamise ja suure tähelepanuga tundeelu arendamisele. Teine aga on keskseteks väärtusteks seadnud ülisuure õpijõudluse, töökuse, isamaa-armastuse kultiveerimise ja füüsise arendamise, seda kõike pealtnäha suhteliselt ajupesulikus vormis. Filmidele traditsiooniliselt järgnenud arutelus kostus väga palju kuldaväärt mõtteid ja originaalseid arutluskäike. Lisaks puhkes ka üsna ägedaloomuline ja kohati esoteerilist kõrgpilotaaži pakkunud vaidlus teemal, kas Šetinini kool on hea või halb. Pakun, et webxan poleks seda välja kannatanud ja põgenenuks juba mõne minuti möödudes värsket õhku ahmima. :P
Aga üldjoontes oli väga huvitav ja arendav üritus.
Ei tea, kuhu kadus postituse algus, aga esimeses lauses pidasin ikka silmas meie head webxani. :)
Propsis on kriitiline ja nimetab pedagoogilise sisuga suure sündmuse vormi ajupesulikuks (pikali pilduva roti ikoon)!!!!???????????
Marge tüütute näägutamiste kiuste on webxani otsustusvõime siiski ka pisut teravnenud. Pikkade ümbernurga kirjeldustega kirjade asemele on hakanud tekkima ka väga konkreetse ja asjaliku sisuga läkitusi. Samuti on lubaduste hapuks minemise asemele hakanud ilmuma õigeaegseid äraütlemisi. Ülimalt tervistav ja tervitatav kulgemine.
Webxani arengut nois asjus on mul kaunis raske kommenteerida. Ka siinkirjeldatava loo puhul ilmnes tema taganemine varem kokkulepitud ühisplaanidest sisuliselt viimasel hetkel (sedagi põhjusel, et ise helistasin ja uurisin). Tõsi, antud juhul leidus objektiivseid asjaolusid - olen aru saanud, et Raimo ja Margo vajadused on webxani jaoks prioriteetsed.
Aga ajupesulikuks ei nimetanud ma mitte üritust tervikuna, vaid ühes kahest üritusel näidatud filmist demonstreeritud kooli. Viimast asjaolu möönsid veel päris mitmed kohalolnud. Kummati oli tegu vägagi huvitava ja suurt poleemikat tekitanud filmiga.
Postita kommentaar