Tänased saatejuhid nägid välja eriti uhked. Ehkki nad küll ei moodustanud ühtset tervikut, olid kumbki omaette võttes äärmiselt uhkes riietuses. Ithaka mustas ja Tanel kirsipunases. Üks jääb täna kõrvale. Kas Marten või Birgit? Ott siiski ehk mitte?
Ott, One vision. Peab etteruttavalt mainima, et Queen on ka minu üks vaieldamatuid lemmikuid. Seekord on ka Otis liikumist ja jõudu, selle koha pealt ei tohiks kohtunikud nuriseda. Ta laulab laulu originaalist helistiku võrra küll madalamalt, ent teisiti see polekski tema puhul mõeldav, kuna ta hääl pole siiski päris Freddy Mercuri tämbris. Minu meelest on esitus igati tasemel, hindan maksimumiga: 10.
Õnneks ei lasta seekord laule ka jupihaaval, vaid praktiliselt täies pikkuses. Publikust kostab ovatsioone. Noormees ise näib samuti rahul olevat.
Mihkel nägi Otis esimest korda ambitsioone ja see meeldis talle. Maarja oli samuti väga rahul, kuna nägi kõike seda, mida ta varem näha on tahtnud. Rein oli samuti rõõmus, et Ott on lõpuks üles ärganud, justkui enne lavale minekut oma laksu saanud, millest oli eelmisel korral juttu.
Rahelile, Oti fännile, meenutab Ott maailmastaari.
Marteni naer "Virmalistelt". Marten aktsentueerib sõna "naer" pisut erinevalt Jaak Joalast, ent iseenesest ei jää tema esitus millegi poolest originaalile alla. Saatetüdrukute ajal laulab ta veidi vaiksemalt, mis annab sellele laulule hoopis uue nüansi. Minule väga meeldib ja ma hindan ka selle esituse maksimumiga: 10.
Aplaus jääb õige veidi alla Otile osaks saanust. Maarja kiitis Marteni väljanägemist ja noormehe oleku kokkusobimist laulu sisuga. Rein oleks oodanud pisut enam särtsu. Mihkel kiitis, kuna Marten oli loole lähenenud nagu filmi "Sügisball" loojad.
Danii arvas, et Marten on Vaiko Eplikuga sarnane, kuid Marten meeldib rohkem ning sobib hästi lavale.
Birgit oma Garry Moore'i looga. Kitarrisoolo, veel loo alguses, on tasemel. Birgitile ei sobi kaugvaates roosakas puhevil põlvini kleit. Lugu on hea, esitus samuti. Aga, nagu kohtunikud ka eelmisel korral ütlesid, polnud siin enam midagi uut. Birgit oma endises headuses, polegi kuskile paremaks minna. Ehk see üllatuse puudumine sunnib mind hindama teda veidi madalamalt, hinne 9.
Kahjuks ei näidata meile kitarristi nägu, rääkimata tema tutvustamisest. Rein ütles, et blues sobib neiule väga hästi. Rikas, tihe ja sensuaalne hääl sobib tema meelest väga hästi just selle stiili esitamiseks. Mihkel kiitis selle erakordseks, kummati on neiul üle 39.2° palavikku. See olla fenomenaalne, mitte üksnes tänase õhtu parim lugu... Tutvustas ka Lauri Joametsa (kitarristi). Maarjagi arvas, et blues on täpselt see, mis Birgitile sobib. Haigus ehk mängis selles osas hoopis esineja kasuks.
Laura arvas saatejuhi küsimise peale, kas üks naisterahvas saab kahe mehe vastu, et Birgit saab vastu küll, kuna tüdrukud olevat ikkagi lahedamad kui poisid. Tema meelest pole Eestis ühtegi teist rock-lauljat.
Ott ja Sandra ning "Rändajad". Seekordne esitus algas klaveriga ning harjumuspäraseid keelpille üldse sisse ei toodud. Ott alustas ülivaikselt, seekord heledas ülikonnas. Imeline aranžeering. Teise salmi laulis Sandra samas võtmes. Seejärel tuli fantastiline duett, mis tõi mulle klimbi kurku ja ajas ihukarvad turri. Mitte õudusest, vaid fantastilisest koherentsusest. Vähemasti oli tegu reaalse duetiga. Hinne 10.
Ovatsioonid ei taha saalis vaibuda. Mihkel torkas, et valik oli hea, imekaunis laulupartner... Mihkli maitse jaoks meenutas see veidi seebiooperit, kus justkui armastajapaar oleks teada saanud, et nad on vend ja õde. Maarja aga oli peaaegu sõnatu. Seekord suure põnevusega hinges. Maagline omavaheline elekter, väga äge. Reingi kiitis huvitavat ja mitmekülgset lahendust. Otil õnnestuvatki tema sõnutsi kõige paremini just romantilised esitused.
Sandra õppis Otilt, et too on vokaalselt väga võimekas, mida oligi hea eeskujuks võtta.
Marten ja Vaiko Eplik koos Beatles'ite musträstaga. Alustas Vaiko. Mu meelest on see laul veidi vanamoodne. Kui ekraanile mitte vaadata, on nende hääledki väga sarnased. Eplik mängib väga hästi kitarri, Marten aga siristab vilelindu. Põnevama soolo, kui selles ülivanas loos sellist kõrgendatud häälega hõiset üldse võibki välja tuua, võtab Vaiko enda kanda. Sobivad kokku küll, justkui üks inimene oleks kaks korda enda hääle linti laulnud. Hinne 8.
Maarja süda olla peksnud laulu kuulates väga kiiresti. Mehed olid ka ühtmoodi riides, mida mina algul tähelegi ei pannud. Nad ei esitanud rahvale meelepärast laulu, vaid jäid endaks. Rein kiitis, et tegu on kui kaksikutega, kel ka hääled sobivad ideaalselt. Mihkel kiitis samuti suurt kokkusobivust, ent nägi samas kahte täiesti erinevat isiksust. Ta küll ei põhjendanud oma eriarvamust.
Vaikot teeb tõsiselt kadedaks see, et Martenil on lokid. Õigupoolest ta veel ei osanud vastata, mida ta kadestab. Mis iganes saates ei juhtuks, Marteni puhul on see igal juhul alles algus.
Birgit ja Erik Meremaa ning nende kangelane. Piinlik tunnistada, kuid Eriku nime pole ma endale varem iial teadvustanud. Laulmas olen teda muidugi kuulnud, tunnen ära hääle, kuid mitte mehe. Birgiti laul jäi palavikule veidi alla. Vähemasti salmi esimeses pooles. Erik laulab lava teises otsas. Esialgu erilist duetti ei moodustu. Laulu keskel kõndisid lauljad keskele kokku ja laulsid paar stroofi ka koos. Kahjuks oli ka siin aeg-ajalt tunda, et Birgiti hääl läheb vahepeal "ansamblist" välja. Refrääni mitmeid kordi korratav lõpuosa kukub päris kena duetina välja. Siiski väga tubli, hinne 9.
Reinu võttis see esitus päris sõnatuks. Kõik naislauljad on seni tema meelest olnud popp-lauljad, ent Birgit on kindlasti rocki esindaja. Birgit oleks Mihkli meelest võinud kutsuda kelle iganes endaga koos laulma ja nad ilmselt oleksid ka tulnud, kasvõi Tõnis Mägi. Mihkelgi mainis, et ehk oli Eriku valimine partneriks veidi kentsakas, kuna teda eriti ei tunta. Tegelikult aga oli ta lootnud, et teda ennast kutsutakse. Sai aga aru ka sellest, et Erikul on pisut rohkem juukseid, mis pidigi peamine põhjus olema. Maarjagi vaid kiitis.
Defitsiidi ja delikatessi vahepeal on Birgit, arvas Erik. Eesti olla nii pisike, et kunagi varem polevat Birgitisugust olnud... Selline veidi segasevõitu jutt. Mihkel igatahes arvas, et ka duettide osas pani Birgit koos Erikuga koha lõppvooru kindlalt kinni.
Mina hääletasin Oti poolt. Birgit on ka imeline, kuid tõepoolest oleks hea vahepeal ka mõnd mees-superstaari näha. Mitte et see nii või naa alles nädala pärast ei selguks. Sellised kitsad stiilijoone ajajad pole mulle kunagi väga meeldinud, nagu seda on Vaiko Eplik ning temaga võrreldav Marten.
Pagan, ka kordusjuppidest jääb kindel mulje, et kõik kolm on väärt esikohta. Superfinaalis saavad olla siiski vaid kaks. Mul pole tegelikult vähimatki ühegi kombinatsiooni vastu. Kuid mul oleks ilmselt kõige vähem kahju Marteni lahkumisest.
Saate käigus selgus ka, kes on üllatuskülalisteks superfinaalis. Need olevat saatejuhid ise. Huvitav, kas meieni ka nende etteasted kantakse või peame selle asemel kommertsreklaame nautima? Lõbusa õhtu kohustuslik osa on TV3 ja selle 20-minutised reklaamid, nagu teatas tabavalt hääl omareklaamist.
Superfinaalis tuleb võistlejail laulda enda võidulugu (millega teised teda saaksid meenutada), siis senine parim lugu ja kolmandaks üks jõululugu.
Ott pole endas seni kahtlema hakanud, seda ka vaatamata kohtunike aeg-ajalt kostunud kriitikale, ning arvab, et kõik kolm on superfinaali väärilised. Marten ei ole kindel, et end täna superfinaali laulis. Birgit loodab, et tema sugu annab talle teatavaid eeliseid ning superfinaal tundub talle käegakatsutav.
Kohtunikud peavad ennustama. Mihkel on valikuga hädas, kuid pakub keerutades, et järgmisel nädalal on meil finaalis üks võimekas nais- ja üks võimekas meeslaulja. Maarja on samaraskes seisus ning jätab lõpuks valiku hoopis tegemata. Pärast pisikest pahandamist Maarjaga, kes kokkuleppest kinni ei pidanud ning oma ütlust muutis, arvas Rein, et tema suur lemmik Birgit peab lahkuma, ent loodab, et saab temaga teha veel sel aastal koostööd.
Saaliski seistakse otsuse ootel püsti, mis on omamoodi fenomenaalne. Seekord kedagi ette ei kutsuta. Televaatajate otsuse tegemisega viivitatakse. Selgus, et Ott laulab superfinaalis. Teised kaks läksid siiski saatejuhtide vahele oma otsust ootama. Superfinaalis laulab Birgit. Nagu ma ka hellalt lootsin, langes Marten välja.
Tema lahkumislaulu eel lasti Queeni "Champions". Marten laulis uuesti "Naeru" Jaak Joala repertuaarist ega teinud seda kehvemini kui esimesel korral. Pigem isegi veidi paremini. Küllap jätkub temagi lauljakarjäär, ehkki vast mitte nii laia auditooriumi ees kui seda superstaarilt oodatakse.
1 kommentaar:
Poolfinaal pakkus mitmeid toredaid etteasteid ja mõnevõrra ootamatu lõpptulemuse.
Oti avalugu, tema ema nooruslemmik Queeni "One vision" oli esitatud energiliselt ja jõuliselt, saades žüriilt teenitud kiidusõnu. Eriti geniaalne oli aga tema dueti-valik. Tänavuse eduka eurolauliku Sandra Nurmsaluga "Rändajaid" esitades oli Ott leidnud ka hea arranžeeringu, nii et etteaste mõjus väga kauni, võimsa ja hästi kokkukõlavana. Võimalik, et selle duetiversiooniga oleks Eesti eurolaval veelgi suuremat edu saavutanud.
Birgit esitas mõlemad lood, kõrge palaviku tõttu (üle 39) uimasena ja vaevu püsti püsides. Samas tema laulmist see peaaegu ei mõjutanud ja mõlemad etteasted õnnestusid suurepäraselt. USA kitarrilegend Gary Moore'i tuntuimat hitti "Still got the blues" esitas Birgit nauditava sisseelamisega, tuues originaaliga võrreldes märksa enam esile vokaalse külje ja tehes seda väga hästi. "Hero", 2002. a Spidermani-filmi teemalugu Kanada rokkbändilt Nickleback duetina Erik Meremaaga oli samuti kindel õnnestumine. Riskantne partnerivalik suhteliselt vähetuntud rokkartisti kasuks töötas suurepäraselt, kuna lauljate hääled sobisid omavahel väga hästi ja etteaste pakkus võimsa elamuse.
Marteni valikud olid taaskord küllaltki riskantsed. Jaak Joala omaaegne menulugu "Naer" oli tema esituses minu hinnangul igati õnnestunud, jäädes veel mitmeks päevaks kummitama. Duetile Vaiko Eplikuga ei saa ka midagi ette heita, meeste hääled sobisid oivaliselt ja etteaste oli väga kvaliteetne. Ainsaks probleemiks oli liialt elitaarne loovalik: biitlite "Blackbird" ei kuulu kindlasti selle legendaarse kollektiivi kolmekümne tuntuima menuki sekka, olles keskmisele eestlasele küllap tundmatu. Teise asjaoluna ei ole Vaiko Eplik ka mitte masside lemmik.
Marteni väljalangemine oli eelküsitluste põhjal pigem üllatav. Samas sai talle tõenäoliselt saatuslikuks "ebavõitluslik", spetsiifilisemale publikule suunatud lauluvalik, eriti mis puudutab duetipala. Samas ei tohiks superfinaalist väljajäämine siiski tema edasist käekäiku artistina kahjustada: küllap ajab enesekindel ja artistlik Marten oma rida ikka edasi ja me kuuleme temast veel nii mõndagi.
Postita kommentaar