Etteruttavalt peab mainima, et täna pole veel see päev. Alustasin küll uuesti filmi esimese osa ülevaatamist, ent ega sellest head nahka ei tulnud. Pisikese osa algusest vaatasin ära, leidsin mitu vastuolu ning — loobusin.
Loomulikult räägib filmi sugereeriva häälega lugeja vee imelistest omadustest, selles, kuidas keegi hiina tark juba mitme tuhande aasta eest olevat kirjutanud, et vesi on väga pehme ja väga tugev, vastavalt vajadusele, ja nõnda edasi.
Muidugi imestati selle üle, et vesi olla ainuke aine Maal, keda esineb nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises olekus. Pealegi olevat ta äärmiselt hea lahusti ja puha. Ühesõnaga, kena ülevaade teadaolevatest õpikutarkustest. Vee olekuid õpitakse juba I-II klassis, lahustumist V klassis. Seega on laialdase teemat tabavate isikute hulk garanteeritud.
Vesi olevat ka ainus, keda esineb üksnes meie planeedil ning vastust küsimusele miks nii, teadvat vahest vaid tema ise. Sellega lisatakse peen salapärasuse loor ning lootusesäde, et ehk saab filmi vaatamisel ka sellele küsimusele vastuse (näiteks ehk on veele teostatud süvaintervjuu). Vee isiksustamine ja "temaks" nimetamine on muidugi omamoodi naerukoht.
Veel olevat suisa imeomadused, näiteks idaneva nisuvõsu sees tekkivat 400 at suurune rõhk. Ka see seostub relevantsete kogemustega igapäevaelust: enamik meist on ju näinud läbi asfaldi tungivadi võililli vms.
Vesi nii ja vesi naa: vesi kui suurima pindpinevusega aine üldse. Kõige selle vahele on intervjuud erinevate "teadlaste" ja usuisadega.
Kuid minu tänase sissekande mõte oli hoopis selles, et esile tuua üks tõeliselt omapärane igapäevanähtus, millele mul küll on seletus, kuid mis sobiks selle filmi stiilis tõeliseks imeks tõsta.Näiteks vesi kui kulinaarne objekt. Mina kui suur lahustuva kohvi tarvitaja tean, et kui vesi keema ajada ning mitte oodata, kuni see veidi jahtub, saame üsna kõrbemaiselise rüüpe. Olgu vahelduseks mainitud, et ma joon oma hinnaklassist kõige kõrgemaklassilist kohvi, mis on aromaatne ja kofeiinirikas, olgugi et moes on väita, justkui lahustuv kohv ei kõlbaks üldse juua. Muidugi ei kõlba odavad purud (nt veneaegne india BON-BON või teised rastvoriimajad).
Kui aga vesi jahtuda lasta, siis lahustub kohv suurepäraselt ning annab hea maitse. Külmas vees lahustunud kohvil ei ole kuigi tungivat aroomi. Aga kui samajaheda kraaniveega kohv valmistada, tekib lahustamisel kohvi pinnale vaht ning tulemus pole kuigi maitsev. Kas mitte siitki ei annaks arendada teemat, mis algaks sõnadega vesi teab täpselt... Põhimõtteliselt kipub kogu see «Вода» olevat kokku kirjutatud samas stiilis, laveerides seniste õpikutarkuste, unustatud teadusteadmiste ja müstika vahel. Film ei erine ülesehituselt millegi poolest tavalistest ameerika filmidest sarjast «The Universe», ent selle teaduslik külg on küll enam kui kahtlane, mis teebki filmist dokumentaali asemel usupropaganda.
4 kommentaari:
Ma pakuksin pigem: "Kohvipulber teab täpselt, millisel temperatuuril peab vesi olema, et võimalikult aromaatselt seal sees liguneda" :P
Kohvialane tähelepanek on väga huvitav ja vääriks selgitust mõne asjaomase teadusemehe poolt.
Voda I on webxani poolt äärmiselt põhjalikku hekseldamist leidnud juba umbes aasta eest, seega tollega ma teisele ringile minna ei soovitaks. (Kui, siis vaid mälu värskendamiseks, et sünteesida kahe osa kokkuvõte.)
Eks nende filmide põhimiinus ole muidugi ühekülgne teemakäsitlus läbi lüürilis-esoteerilise prisma, mis on sundinud autoreid teaduslikule akuraatsusele lõivu maksma. Ühelt poolt oleks tahtnud filmides kohata ka mõnda sapist skeptikut, kes meile meenutanuks, et esitatu pole mitte teadlaskonna üksmeelne nägemus vee olemusest, vaid pigem alternatiivikute kildkonna käsitlusviis, sedagi tugeva religioosse kõrvalmaiguga. Teisalt võib filmitegijaid ka mõista, kuna kõnealused linateosed on loomult sugestiivsed ja kunstilisele mõjususele pretendeerivad. Irisev-torisev skeptikunäss sobib taolisesse filmi nagu töörõivais puhastusteenindaja presidendi vastuvõtule.
"Voda" ja mitme teisegi samalaadse filmi üheks tagamõtteks on ilmselt vaatajaid teatud mõttes "programmeerida", süvendada neis usku vastava ilmingu reaalsusesse, et suunata/innustada neid mõtlema ja käituma kooskõlas filmides esitatud ideoloogiaga. Kas selle taga on filmitegijate parimad kavatsused või veidi kavalamad kaalutlused, sellele küsimusele ei ole mina pädev vastama. Igatahes tundub, et kirjeldatud eesmärki täidavad need filmid päris tõhusalt, kui väljakujunenult "teaduseusku" isikud välja arvata.
Selleks ei pea nüüd küll eriline teadusemees olema, et aru saada, kuidas keevas vees mineraalid välja sadenevad ja suisa katlakivigi moodustavad. "Toores" vees on need kõik alles, seda ka kuumaks aetud kraanivees.
Seda ei maksa karta, et ma esimesest osast nüüd samapika tõlke teen nagu teisest. Ja tõsi on ka see, et ma ei kannata amneesia all ning mäletan, et vastavad sissekanded said siiasamasse ajaveebi tehtud. Küll aga oli mul tõepoolest plaanis vaadata seda jama pisut uuema pilguga, et midagigi positiivset avastada.
Midagi uut sellest loost ilmselt ei saa teada ka teistkordsel vaatamisel. Kuid ilmselt saab vähemasti lahterdada varjatud ja otsesed reklaamivõtted.
Ent kuna hetkel on pisut tööd, siis pole ka võimatu, et see analüüsiv kokkuvõte jääb esialgu paremaid päevi ootama. Veel on võimalus, et panen sellest kokku veidi korrastatuma versiooni ning avaldan mõne heiastmisena.
Taname huvitavat teavet
Postita kommentaar