Ongi viimane võistlus, nn supervoor, paari päeva pärast käes ning uus superstaar teada. Mulle tundub, et laulude valiku järgi võiks selle vooru võita siiski Ott, kuna tema laulud on pisut mitmekesisemat laadi kui Birgitil. Pealegi ei laula viimane ainustki eestikeelset pala. Aga eks näeme.
OTI laulud
Roby Williamsi suhteliselt vähetuntud lugu "I Will Talk And Hollywood Will Listen".
Jõulupala: Charlotte Church "The Little Drummer Boy"
Seni parim laul, mille kohta ka Ivo Linna mainis, et Ott seda temast isegi paremini laulis — "Kohtumistund".
BIRGITI laulud
AC/DC - You Shook Me All Night Long
Jõulupala: Elvis Presley - Amazing Grace
Birgiti senine parim esitus oli kantripala "Blue".
Edevomeeter: 1824 / 5007
2 kommentaari:
Esiteks valmistab finaali eel rõõmu, et nähtavasti saab Birgit siiski täie jõuga kaasa lüüa, ehkki veel teisipäeva oli arst soovitanud tal angiini ravimiseks nädalane laulmispaus võtta. Uudistesaates tundus ta igatahes täitsa rõõmus ja häälgi paistis kombes olema.
Kui nüüd veidi vaagida kummagi võistleja otsustavaid lauluvalikuid, siis tunduvad need vaekaussi kergelt Birgiti poolele kallutavat. See lisab finaalile vaid vürtsi, kuna erinevad rahvaküsitlused näitavad Otile ligikaudu kahekordselt suuremat poolehoidu.
Senise parima pala valik on Otil langenud Ivo Linna loo "Kohtumistund" kasuks. Ma ei ole päris kindel, kas Ott tegi õige valiku, kuna lugu ei kuulu eestlaste armastatud lemmikute hulka. Mina ei olnud seda varem kuulnudki, ning pole see pala ka viimaste kuulmistega mulle eriti omaseks saanud ega ajju sööbinud. Mitte et Ott seda väga hästi ei esitaks ja puha, aga...
Birgiti valik langes LeAnn Rimesi kaunist meloodiat eviva, kuid samas ka häälevõimekusele panustava kantriloo kasuks. Antud pala tuli Birgitil esmaesitusel tõesti suurepäraselt välja ja mõjus tema suust väga naturaalsena ("nagu välismaa"). Pole põhjust arvata, et finaalis kehvemini võiks minna.
Seega senise parima kategoorias annaksin mina punkti Birgitile.
Jõululooks on mõlemad valinud inglisekeelse ja USA päritoluga pala. Oti esituses tuleb ettekandmisele "The little drummer boy", jõulupala USA veteranhelilooja Katherine K. Davise (1892-1980) loomingust, mida on erinevatel aegadel esitanud paljud kuulsad artistid (sh ka brittide lemmiklaps Charlotte Church). Lugu pajatab vaesest kerjuspoisist, kes mängib Jeesuslapsukesele kingituseks trummi, mispeale see tänulikult naeratab. Mulle see pala sügavat muljet ei avalda ja ei pruugi ka Oti võimetelaegast kõige tõhusamalt avada, kuid eks me näe.
Birgiti jõululaul kuulub küll pigem gospelkooride aastaringsesse repertuaari. "Amazing Grace" on 18. sajandi lõpust usku pöördunud endise orjalaeva kapteni John Newtoni (1725-1807) sulest pärinev kristlik hümn, mis jutlustab Jumala armulikkusest ka kõige hullemate patuste ja meeleheite sohu vajunud isikute suhtes. Seda laulu on tõlgendatud lugemata arv kordi kõikmõeldavate interpreetide poolt. Üheks tuntumaks on ilmselt Elvis Presley 1972. a gospelalbumilt "He Touhced Me" pärinev versioon. Birgiti lugu on Oti valitust mõnevõrra tuntum ja minu hinnangul ka muusikaliselt huvitavam, sobides Birgiti häälega kahtlemata väga hästi.
Seega ka jõululaulu kategoorias kuulub minu eel-eelistus Birgitile.
Kolmandaks on kavas "võidulaul" - pala, mida kumbki artist esitab kui triumfaalselt jõudemonstratsiooni, et veenda rahvast enda paremuses.
Ott on siingi teinud omapärase otsuse, valides Robbie Williamsi suhteliselt vähetuntud irooniliste sõnadega ballaadi "I will talk and Hollywood will listen" (2002). Samas on tegu päris meloodilise ja huvitavaid vokaalseid võimalusi pakkuva palaga, mis ehk teenimatultki varju jäänud. Vähemasti saame nüüd "Soome Robbiet" prototüübiga võrrelda. :)
Birgiti puhul oli enamus fänne juba lootuse kaotanud, et tal õnnestuks täita Mihkel Rauale antud lubadus AC/DC pala esitada. Aga tänu üllatuslikule finaalipääsule tal see võimalus siiski avanes. Tõsi, Birgit ei valinud mitte Mihkli soovitatava pala "Hells Bells", vaid USA rajurokkarite ühe kuulsaima loo "You shook me all night long". Usun, et kui Birgit on vormis ja esitus perfektselt õnnestub, omab see pala potentsiaali senise jõudude vahekorra pööramiseks.
"Võiduloo" osas on väljavaated minu meelest fifty-fifty - kõik sõltub konkreetse esituse õnnestumisest. Seega kokkuvõttes annaksin pelgalt lugude põhjal võidu Birgitile skooriga 2,5:0,5. Kuidas läheb tegelikult, see selgub juba mõne tunni pärast. Põnev-põnev!
Väga suur tänu Propsisele selgitamast, et Birgiti valik on parem.
Aga ilmselt on see siiski maitseasi. Minule tundus, nagu eespool kirjutasin, just Oti valik mitmekesisem. Eriliselt hindaksin ma tema eestikeelse loo sissevõtmist. Muidugi saan ma aru, et eesti on kole pisike riik (mida ei sobi suure algustähega kirjutadagi), kuid siiski... eestlastele peaks eestikeelne lugu paremini "peale minema" kui võõrkeelsed hitid.
Birgit on kogu selle suure superstaarinduse jooksul väga vähe arenenud. Ja eks selleks ole ka põhjust: tegemist on ju üpris omahäälelise lauljannaga, kel polegi enam eriti kuskile areneda. Tema trumbiks on see "kähedaks karjutud" hääl, millele pääseb ligilähedale vaid Blacky. Viimase puhul võib rääkida lauljahäälest, mida ta tavakõnes ei kasuta. Birgit saab aga oma hääledefekti edukalt oma eduks ära kasutada.
Kurb, et alati kipuvad superstaarid vahetult enne lõppvooru koledasti haigestuma. Mul tekib suisa kahtlus, et tegemist on kas siis tahtliku või alateadliku haigestumisega. Et hiljem oleks hea öelda — vaatamata haigusele...
Otist saaks kenasti esimene mees-staar, mille üle minul oleks vaid hea meel.
Ka peab nõustuma Propsisega, et lõppsõna ütlevad esinejad siiski ise. Kuid ka kõige perfektsema esituse puhul peaksin ma "poliitiliselt korrektsemaks" meeslaulja eelistamist.
Ent üsna kindel on ka see, et kumbki neist ei jää unarusse, vaid nad jäävad oma rada ajama.
Postita kommentaar