mP

Eile oli see tore päev, kui ma proovinin elus esimest korda mobiilselt parkida. Mis saaks olla lihtsam ja mugavam! Soetasin ju selleks puhuks isegi vastava kleepsu, mille uhkelt viltu auto tuuleklaasile kleepisin.

TELE2-st kauplesin lisaks paarile kleepsule veel uue telefonigi, muidu oligi teine juba moraalselt iganenud. Uuel on juures isegi mõttetu fotoaparaat, mp3 mängijast ja raadiost rääkimata. Lisavarustusse kuulub ja mingisugune mõistatuslik sõnaraamat, mis mulle samas saatuslikuks sai.

Proovisingi siis parkida. Sain veel kaasa napsatud mingisuguse parkimismanuaali. Ka kleepsu taha on seletatud, mis numbritele helistada või sõnumeid saata. Süsteem peaks olema lihtne: helistad parkimise algul 1901 ning lõpus 1903. Ei mingeid müntide ostmisi ega parkimisautomaatide otsimisi ning igaks juhuks arvutamisi, et kaua minna võiks, seejärel kella jälgimist, et parkimise aega ei ületaks.

Et telefonid pole just suuremad asjad kirjutusmasinad, siis mulle ei meeldi sõnumeid toksida. Helistasin numbril 1901. Lahke naisrobot teatas "Hetkel ei saa kõnega parkimist alustada, Lisaküsimusteks helistage meie klienditeeninduse numbril 1010" ja pani ülbelt toru hargile. Kui tal üldse oligi mingit toru. No tore jah. Siis tekkis mul ju küsimus, et mis pagana teksti ma sinna toksima peaksin. Ma saan suurepäraselt aru, et asun kesklinnas, kuid kas ka TELE2 mulle hiljem arvet koostades mõistab, et ma ei ole mitte 72-kroonise tunnitasuga pealinna kesklinnas, vaid 10-kroonises Tartu parkimistsoonis? Pealegi võib Pärnus see hoopis kolmandat raha maksta.

Voldikult ma mingeid lisanumbreid ei leidnud ning otsustasin siis juhinduda emasroboti soovitustest. Helistasin 1910. Kas seesama või hoopis uus naisrobot suhtles minuga taas: "Helistate TELE2 klienditeeninduse numbril. Eestikeelseks teenindamiseks vajutage palun 1". Vajutasin number 1. Robot jätkas: "Palun oodake"... Ehkki ootajale tundub aeg alati pikk, sain ühenduse loetud sekundite jooksul. Muidugi pole ma kindel, et see kõne kliendisõbralikult tasuta oli, kuid igatahes ei tohtinuks arve ka kolossaalne tulla.

Nüüd haaras jutuotsa enda kätte mingi elusam neidhääl. Kurtsin talle oma muret. Tema seletas mulle sisuliselt sama juttu, mis voldikul kirjas. Igatahes ma võitsin seesmise võitluse ega nähvanud talle, et ma oskan ise ka lugeda. See oleks teda ilmselt üllatnud. Igatahes kogu tema räägitud jutt ei vastanud tõele. Kindlasti ei oleks tohtinud sõnumisse kirjutad KESKLINN, kuna TELE2 arvestab tollena just nimelt Tallinnat. Hiljem küsisin elukogenud parkijalt Karinilt, mis tema sinna kirjutab. Vastas, et ainult B. Piisavat ka B-piirkonna märkest. Siinkohal jääb vaid loota, et B on igas linnas ühtviisi 10 krooni, mitte erinev. Kusagilt voldikust lugesin ma veel välja, et kui ette on nähtud 15 minutit tasuta parkimist, sobiks B järele kirjutada 15, muudel puhkudel siis vastavalt kas 30 või 60.

Kukkusin siis oma Samsungit näppima. Sedapuhku pidi saama saadetud SMS aadressil 1902. Aga isegi kui ma üliosavate liigutustega viisin selle klaviatuuri nii kaugele, et suutsin 011 sisse toksida, polnud edasine enam võimalik! Sättisin klaveri ringi tähestikule, too aga tekitas P nuppu pressides ekraanile s tähe. Teine pressing muutis selle essi kaheks peeks: pp. Veel paar katsetust, ja POT asemel ilutses ekraanil SPOON!

Igatahes jäi mul see sõnum saatmata. Kindlasti oleks järgnenud kopsakas rahatrahv, kui Propsis poleks olnud nii lahke ning seda sõnumit oma telefonist saatnud. Muidugi laekub ka vastav parkimissumma just tema arvele.

Õnneks ei unustanud me ka pärast parkimise lõppu helistada numbril 1903, mille peale robot vastas "parkimine lõpetatud." Telefoni osas peab aga vist kasutama äärmuslikku abinõu ning avama manuaali! No see paganama kõnelemise lisafunktsiooniga raadio-fotoaparaat-vibraator peaks ju ometi võimaldama ka ürgaegseid SMSe saata!?