Rõõmsaid äratundmisi oli täna mitmelgi rindel. Õigupoolest käiks see sissekanne sajaga sellesse uude Heiastumisse, ent kuna tolles rubriigis on mul pooleli üks pikem lugu, siis kannatab ehk ka siia kirjutada.
Kõigepealt pidin ma lõpuks ometi kokku saama Jaanusega, kellele tahtsin viia mõned raamatud ja albumid, mida ma ise ei vajanud. Üks uhke linnuraamat oligi tegelikult temalt laenatud. Jaanuse läpakas on viimasel ajal pidevalt katki olnud ja sellest kirjutas ta ka ise päris lustiliselt oma blogis. Mitu korda edasi tõugatud, mõtlesin lõpuks, et ometi kord lõpeb see traagika. Aga võta näpust! Viimasel hetkel, juba praktiliselt raha näpus ja kassa ees, helistas ta siiski oma ainsale arvutijumalale Meelisele, kes siis lubas talle umbes samahea arvuti tagavaraosadest kokku klopsida ning üldsegi mitte liiga palju suuremat hinda küsida. Jaanus, vastu tulles meie riigis valitsevale iibeprobleemile, oli muidugi hoobilt nõus veel paar kuud ootama, et siis pisut rohkem maksta, kuna Meelis on ju umbes 9 lapse isa. Ja lastele kommiraha vaja. Ma ei suutnud ära imestada üht mulgi viisi molutamist ning sooritasin ekspromtostu, soetades endale terase Gigandi. Nimetasin sedasi oma 1000 GB suuruse uue FUJITSU Siemensi välise kõvaketta, millele asusin kõiki aastate jooksul plõksitud pilte ning neist vormistatud albumeid kopeerima.
Kui Jaanusest lahku läksime, sõitsin TASKU parklasse, kus kampaania korras oli esimene tund kuulutatud tasuta parkimiseks. Veel hiljaaegu oli kuni pool tundi parkimist 5 krooni, tund aega 10 krooni jne. Niipea kui auto pargitud sain, helises telefon ning Marge kuulutas, et jõudis kohale ning on Rehepapi esimesel korrusel. Palusin tal korruse kõrgemale tulla ning lubasin ise ka peagi kohal olla. Teel sinna märkasin armast paarikest: Dmitri Kurilovit koos Maria Sahharnajaga.
Rehepapis oli aga Andrus Oraka koos kahe kena noore daamiga. Ma ei märganudki, kas nad ka einestasid, kuid neil oli plaanis kinno minna. Andrus oleks hea meelega pikemaltki lobisenud, kuid et meil kummalgi olid kaaslased, vahetasime suuliselt MSN aadresse ja jätkasime oma toiminguid.
Seekord valisin ahjukartulid (kuna praekartuleid oli veel vaid kulbitäis, needki kuivanud, ning kokaonu ei soovitanud), kanapallid barbique kastmes ning praekapsad. Juurde veidi loorberimaitselisi punaseid sibularõngaid. Magusaks võtsin aga väikese kohvi, mille kvaliteet polnud kahjuks taastunud, hapukoorekoogi pisikese tötsu karamellikastmega. Kõht sai taas liiga täis. Lõõpisin veel, et kuna Marge soostus välja kärismata, siis ostan kohutava koguse... aga jäin sellegagi peaaegu hätta.
Leppisime kokku ka homse varajase äratuse, et minna koos Endliga Mööblimessile ning ma sõidutasin ta Varikule.
Kõigepealt pidin ma lõpuks ometi kokku saama Jaanusega, kellele tahtsin viia mõned raamatud ja albumid, mida ma ise ei vajanud. Üks uhke linnuraamat oligi tegelikult temalt laenatud. Jaanuse läpakas on viimasel ajal pidevalt katki olnud ja sellest kirjutas ta ka ise päris lustiliselt oma blogis. Mitu korda edasi tõugatud, mõtlesin lõpuks, et ometi kord lõpeb see traagika. Aga võta näpust! Viimasel hetkel, juba praktiliselt raha näpus ja kassa ees, helistas ta siiski oma ainsale arvutijumalale Meelisele, kes siis lubas talle umbes samahea arvuti tagavaraosadest kokku klopsida ning üldsegi mitte liiga palju suuremat hinda küsida. Jaanus, vastu tulles meie riigis valitsevale iibeprobleemile, oli muidugi hoobilt nõus veel paar kuud ootama, et siis pisut rohkem maksta, kuna Meelis on ju umbes 9 lapse isa. Ja lastele kommiraha vaja. Ma ei suutnud ära imestada üht mulgi viisi molutamist ning sooritasin ekspromtostu, soetades endale terase Gigandi. Nimetasin sedasi oma 1000 GB suuruse uue FUJITSU Siemensi välise kõvaketta, millele asusin kõiki aastate jooksul plõksitud pilte ning neist vormistatud albumeid kopeerima.
Kui Jaanusest lahku läksime, sõitsin TASKU parklasse, kus kampaania korras oli esimene tund kuulutatud tasuta parkimiseks. Veel hiljaaegu oli kuni pool tundi parkimist 5 krooni, tund aega 10 krooni jne. Niipea kui auto pargitud sain, helises telefon ning Marge kuulutas, et jõudis kohale ning on Rehepapi esimesel korrusel. Palusin tal korruse kõrgemale tulla ning lubasin ise ka peagi kohal olla. Teel sinna märkasin armast paarikest: Dmitri Kurilovit koos Maria Sahharnajaga.
Rehepapis oli aga Andrus Oraka koos kahe kena noore daamiga. Ma ei märganudki, kas nad ka einestasid, kuid neil oli plaanis kinno minna. Andrus oleks hea meelega pikemaltki lobisenud, kuid et meil kummalgi olid kaaslased, vahetasime suuliselt MSN aadresse ja jätkasime oma toiminguid.
Seekord valisin ahjukartulid (kuna praekartuleid oli veel vaid kulbitäis, needki kuivanud, ning kokaonu ei soovitanud), kanapallid barbique kastmes ning praekapsad. Juurde veidi loorberimaitselisi punaseid sibularõngaid. Magusaks võtsin aga väikese kohvi, mille kvaliteet polnud kahjuks taastunud, hapukoorekoogi pisikese tötsu karamellikastmega. Kõht sai taas liiga täis. Lõõpisin veel, et kuna Marge soostus välja kärismata, siis ostan kohutava koguse... aga jäin sellegagi peaaegu hätta.
Leppisime kokku ka homse varajase äratuse, et minna koos Endliga Mööblimessile ning ma sõidutasin ta Varikule.
10 kommentaari:
See oli nüüd küll üks paparatso-hõnguline postitus. ;)
Mis puutub luhtunud läpakaostu, siis kahtlused tolle peaaegu-et-ostetud arvuti osas olid tekkinud juba mul endalgi (väikese veebi-eelluure põhjal), Meelisega konsulteerimine vaid kinnitas neid. Lähinädala jooksul loodan omandada vingema riistapuu, millel oleks ka aastajagu pikem garantii.
Kui see ost niimaru hea on, siis pole ju garantiid vajagi!
Muide, minu elukogemuse järgi lähevad kõik asjad katki kas päev või paar pärast garantiiaja lõppu.
Seda enam siis peaks garantiiaeg kauem kestma. :P
Pole absoluutselt mitte mingit vahet, kaua see garantiiaeg kestab. Masinad lähevad alati rikki VAHETULT PÄRAST selle lõppu!
Kuidas ei ole vahet?? On ju palju toredam ja soodsam, kui masin läheb rikki alles 3 aasta ja 1 päeva pärast, selmet puruneda juba aasta varem!
Seda nimetaksin ma puhtaks demagoogiaks. Seni oli meil ju juttu garantiiajast kui sellisest. Jätkan propsismiga:
Kui masin totaalselt katki läheb, siis saab ju veel ühe aastaga sinna aastajagu rohkem infot kogutud ning minu meelest oleks kaval ikka kohe alguses katkine masin osta, kuhu üldse ei saakski midagi veel koguda enne remonti.
Kõvaketta purunemist koos kõigi kogutud andmete hävinemisega esineb siiki üsna harva. Samas on siililegi selge, et mingi eseme pikk garantii on normaalse ostja jaoks eelistatum kui lühike garantii (muude parameetrite võrdsuse juures).
Jääb veidi arusaamatuks, mis tingis webxani viimase tauniv-iroonilise kommentaari.
Ah et mis tingis...
Tingis oskamatus suhtuda pohhuistliku pealtvaatajana Propsise läpaka-agooniasse, mis kestis juba pehmelt öeldes nädalaid. Ja siis, kui uus oli käegakatsutavas kauguses, suutis ta ikka veel edasi molutada ning ostu edasi tõugata.
Mina, olles tuntud oma ekspromtostudega, sain seeläbi justkui petta. Petta sain ma niikuinii, kuna Propsis ostis salakavalalt enda uue DELLi uhkes iseseisvuses ning mina ei saanudki maimukese-elukaaslase sünni juures olla.
Ajaloolise tõe huvides olgu siiski mainitud, et läpakaostu-päeval suundusin Viljandis jalgrattaga linnatiirule vähimagi ostu-kavatsuseta. Tiuttav läpakaspets Meelis oli soovitanud uurida Centrumi II korrusel Entri tehnikapoes "Mäkke", mis olla sooduspakkumisel. Uurisingi, aga need aastase garantiiga pisiraalid ei jätnud mulle kuigi sügavat muljet. Seejärel aga mõtlesin, et kui juba linnas olen, siis vaatan hindade võrdlemiseks ka teised linna tehnikapoed üle. Konkreetne ostuplaan sündis eksprompt, Männimäe Selveri Klickis, kus märkasin soodushinnaga ja kolmeaastase garantiiga kena Delli mudelit. Konsulteerisin veel telefonitsi Meelisega, ja kui too oli tolle rüperaali (väikese puikluse järel) heaks kiitnud, saigi ost sooritatud. Et ma ei olnud taibanud isegi nööri kaasa võtta, siis sai arvutikast ratta pakiraamile kinnitatud rattaluku abil. :P
Ja muide, läpakaost on peaaegu nagu autoost, mida ei tasu kindlasti teha liigselt kiirustades. Webxan võrdleb sülearvutit elukaaslasega - samas ei usu ma, et ta nõustuks abielluma esimese vastujalutava daamiga. ;) Minu juhtumi puhul kulus ostuplaani sünnist ostu sooritamiseni nädala ringis, mida ei ole küll ülemäära palju. See nädal hõlmas üpris korralikku taustauuringut, eksperdiga konsulteerimist ja poodide kammimist.
Postita kommentaar