Kahjuks enam küll mitte neitsilikult puutumatuna ja kinnises pakendis, kuid siiski peaksin ma juba homme saama oma kauaoodatud kergfuntsionaalse kaamera Panasonic Lumix DMC FZ8, mille minu eest tellis ja maksis Jaanus ning kohale lubas toimetada Marge.
Pildil on see küll hõbedane. Ma tellisin musta, mis peaks olema äravahetamiseni sarnane Jaanuse aparaadiga, ainult ühe numbri võrra uuem. Marge helistas, et eestikeelset manuaali polevat neil kaasa anda. No mis parata jah, ajame ka ameerikakeelsega läbi.
See ei ole profikaamera, kuid asjasse mittepühendunu petab ära. Profikaamerat ma ei taha juba kasvõi tänu tolle soolasele maksumusele. Ja ma olen tähele pannud, et kaamera ise siiski pilti ei tee. Olen just jälginud mitmeid "profipiltnikke", eriti neid, kelle professionaalsuses ma veidi kahtlen. Peab ütlema, et tõepoolest on kõik nende pildi head omadused seotud valdavalt hea tehnikaga. Proovigu sellised seebikarbiga pilti teha!
Pildistamise juures on mind sageli hämmastanud hirmsuure resolutsiooni sättimine masinale. Mida rohkem, seda uhkem. Enamasti kasutatakse pilte aga veebilehtedel või ajalehtede lehekülgedel, kus neid kindlasti eelnevalt vähendama peab. Kuna mul pole mõtteski E. Savisaare kombel kellegi hiidsuurt näopilti majaseinale riputada, ei ole ka reeglina tarvidust nii meeletute pikslite järele. Ühessegi portaali nii suuri pilte ka laadida ei saa.
Üks vabandatav asjaolu suureresolutsiooniliste piltide tegemiseks on puhk, kui pildist plaanitakse hiljem vaid pisikest osa kasutada. Näiteks tasub vaadata El propsise fotoalbumit, eelkõige igasuguste pisiputukate osas.
1 kommentaar:
Otsisin meeleheitlikult oma Canoni mälukaarti taga, aga suutnud leida. Majapidamises tuleb vist kapitaalremont korraldada. Küllap siis ka kõik kadunud asjad välja ilmuvad :P
Postita kommentaar