Kõigepealt tuleks alustada väitest, et ma armastan puhtust ja korda. Kuid seda korda ma luua ei viitsi. Õigemini pole selleks ju iial aega. Üldse olen ma oma elust suutnud välja lülitada suure osa tegevusi, mis tunduvad ajaraiskamisena. Seda enam, et kui see tegevus tehtud, siis alusta aga otsast peale.
Näiteks ei tee ma juba enam ammu kodus süüa. Tegemiserõõm on muidugi suur, kuid tulemus kole üürike. Pealegi on hetke pärast terve müriaad pesemata nõusid. Noh, tõsi ta on, et söömisest pole ma siiski loobunud, kuigi teen sedagi meelsamini kusagil väljas.
Mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi koristab. Koristamine on muide tegevus, mille fännajaid võib üsna suure tõenäosusega naisterahvasteks määratleda. Aga vat selle koristamise osas on neil üks terminoloogiline ebakõla, kuna nad ei saa aru, et koristamine ja kraamimine on kaks erinevat asja.
Mu vanem poeg teeb mulle tihtilugu "üllatusi", kui ma kusagil pikemal sõidul olen. Koju naastes pean tõdema, et tihtilugu on ta koos oma abikaasaga käinud minu juures "koristamas". Muidugi on ilus ja puhas ja puha... Aga vat kraamimine on küll seesugune asi, mida peaks tegema igaüks ise. Kuna pärast asjade kraamimist pole need peaagu mitte kunagi seal, kuhu sa need jätsid.
Näiteks oleks mul täna olnud vajadust lõpuks anda ühele dokumendile allkiri. Juba nädal aega ootab see dokument mind tegelikult. Nüüd lõpuks siis mõtlesin, et asi see allkiri anda... Aga vat ID-kaardi lugeja on kusagile ära "koristatud". Ja kui koristamistele ning kraamimistele kulub teatav aeg, siis mulle näib, et seesuguse toimingu käigus kaduma läinud esemete, dokumentide, riistade jms otsimisele kulub viis korda enam aega. See on lihtsalt katastroofiline!
Iga mees kraamigu oma asjad ise, koristajad aga pidagu silmas, et see tegevus tähendab tolmu ja kõntsa eemaldamist, mitte esemete teisaldamist!
6 kommentaari:
Siinpuhul pean nentima (erinevalt mitmest varasemast puhust), et raske oleks autoriga rohkem nõustuda.
Koristamine on tore tegevus vaid siis, kui see nn kraam ei tolkne põigiti jalus. Kaua sa ikka kannatad sodihunnikutest karkudega üle komberdamist. Lõpuks tuleb reha ja luud appi võtta :P
Muide, üks soovitus siiski: esiku seinale paigaldada käskkiri ning selle sisuks nõue kõik kokku kraamitud asjad ühte kasti paigutada. Kasti nimeks "Otsimist vajava koli punker" :D
1) Kass on üks tüüpilisemaid tegelasi, kes ajavad segi koristamise ja kraamimise. Kraamimine ei tähenda veel koristamist! Sama ei tohi koristamisega kaasneda kraamimine!
2) Nii suur kast meie koridori ei mahuks, kuhu kõik "otsimist vajavad asjad" sisse mahuksid.
3) Meie majas pole mitte OTSIMINE lipukirjaks, vaid UNUSTAMINE
4) Selleks, et seinal olevast käskkirjast kasu oleks, peab mingil moel garanteerima, et seda satuvad lugema lugemisoskajad tüübid.
5) Lugemisoskus ei tähenda samas veel arusaamisoskust.
Seega, tänan soovitamast, kuid eelmine kommentaar näikse olevat kantud kiirustamise märgist, mistõttu soovitused pole relevantsed.
Järgmine soovitus: iga molu hoidku oma koli omas kambris ja ärgu tükkigu teise pärusmaale :D
Samas koristamine kui selline on siiski relevantne tegevus. Tõsi, võin isiklikust kogemusest kinnitada, et see nõuab jõulist ja otsustavat väljaastet mugavustsoonist.
Ma ei saa küll aru, mis selles koristamises nii relevantset on... Äkki räägiks veel koguni Kronbachi alfast ka? Reliaablusest ja valiidsusest?
Postita kommentaar