Telepaatiline kidurus

Lisasin skeptikute lehele kommentaari:

Tegelikult on tuline kahju, et katse ebaõnnestus. Olen ka ise vähemalt kolmel korral analoogseid katseid proovinud.

Telepaatiliseks ülekandeks näib inimene olema suuteline vaid juhul, kui saatja ja vastuvõtja on lähedased inimesed, teineteist kaua tundnud ning, nagu öeldakse, mõistavad teineteist poolelt sõnalt.

Kuid katse kirjeldus on enamvähem eeskujulik ning kena lugeda.

Mõtlesin seda tõsiselt. Hiljem seda blogi lugedes leidsin paar endale suunatud küsimust. Eriti oluliseks peeti minu eksperimente. Pidin seletama, et ega ma mingeid teaduslikke eksperimente polegi teinud. Keskkoolis ja tundengipõlves sai korduvalt küll mängitud sedalaadi mänge. Mõned suutsid paremini, teised halvemini ära arvata, millele üks või teine ese teisel pihus või mõtteis oli.

Hoopis sagedamini on mul aga ette tulnud juhtumeid, kus ma kellegagi kahekesi olles hakkan aru saama, millised kägud ta järgmiselt teeb. Loomulikult on skeptikutel õigus, kui nad väidavad, et see ongi mingisugune ühtne rutiin. Kuid ma siiski ei ole kindel, et ainult.

Kui ma kirjutasin, et inimesed peavad omavahel teineteist tundma, siis ei pidanud ma siiski silmas seesuguseid üllatavaid nähtusi, mis mul esinenud on. Näiteks viimati ütles Raimo mingil absoluutselt suvalisel hetkel midagi seesugust, millest ta pole iial juttugi teinud, ja ma veel mõtlesin, et kuidas sellest temaga talle arusaadaval viisil juttu teha. Küll minust on tobe, et ma olen praeguseks unustanud, mis see teema täpselt oli. Üldiselt oli siin jutuks midagi majanduslikku ja ehitusalast. Kogu varasmema elu pole ta sel teemal vähimatki huvi ilmutanud.

Ma räägin seesugustest situatsioonidest, mis tunduvad pöörased. Illustreerimaks seda, fabritseerin näite. Oletagem, et kõnnime mererannas, kus oleks ootuspärane õhtat loojuva päikese suunas ning kõnelda lembelistel teemadel. Kuid kui mulle turgatab pähe mõte reoveearvest ning teine sealsamas selle jutuks võtab, siis ei saa see olla lihtsalt kokkusattumus, eriti kui teine sedalaadi asjadest iial varem juttu pole teinud.

Ma usun, et tulevikus oskan seesuguseid asju tähtsustada ning paremini meeles pidada. Miks mitte üleski märkida?

Telepaatia osas on muidugi veel üks oluline nüanss. Nimelt kui ei ole tegu just eksperimendiga, siis peavad kaks poolt sellisest ülekandest siiski kuidagi teada saama. Ma pean silmas seda, et seesugune mõtteülekanne üldse toimub. Maamunal on vähemasti 3000 inimest (täiesti umbes pakutud), kes mind teavad. Kui neist kümnendikki korraga minuga sooviks korraga suhelda, peaksin olema mingisugune superhüperkonstruktor-pooljuhtmetallica, et kõigest aru saada. Kuid ega seda ka proovitud vist pole.

Kui mina kõnelesin oma telepaatilistest kogemustest, mahtus nende sisse ka teise inimese mõjutamine mõtte jõul. Ma ei pea siin silmas esineja sundimist kriiti haarama ja oma nime tahvlile kirjutama, mida ta oleks ehk loogiliseltki teinud, vaid pigem muidu kole punktuaalse inimese mõjutamist loengut mitte jätkama. Ilmselt oleneb see ka käsuandja ja retsipiendi omavahelistest jõuväljadest. Kaks kõva kivi head jahu ei jahvata. Kui teine on nõrgema võimega, peaks ta olema teoreetiliseltki kergemini mõjutatav. Kuid ega kõike seda enne teada ei saagi, kui sihilikult analoogseid juhtumeid katsetama, jälgima ja fikseerima ei hakka.