Vabanemine

Juba umbes alates Hiiumaa reisist augusti viimase nädala algul on mul kippunud pidevalt need preparaat 309 toime jälgimisest innustust saanud märkmed kuhjuma. Arvasin, et kohe pärast suursündmusi AHHAAs ja ELO lõppvooru võtan endale paar vaba päeva ning likvideerin võlad. Seesugused endale pähe võetud realiseerimist ootavad ideed on väikest viisi depressandid, mis ei lase vabalt uusi plaanegi pidada. Seda enam, et plaane on pidevalt kole palju.

Võtsin siis eile kl 18 ette oma märkmikud. Märkmeid oli jagunud suisa kolme erinevasse. Kõigepealt olin teinud iga astronoomilise kuupäeva kohta oma blogisse (309) algse varjatud sissekande, üksikute märksõnadega. Nüüd tuli sinna seada 4 tabelit iga päeva kohta. Tabelid või diagrammid, millel kujutatud peamiselt vaid mu füsioloogia. Selle kõrgväärtusliku info toksimine tabelitesse, tabelite vormistamine piltideks ning piltide heiskamine blogisse, igasse päeva neli 6-tunnilist, võttis kohutava aja. Lisaks otsisin veel üles kõik toredamad kaadrid vahepeal manustatud roogadest. Kenades söögikohtades on need road enamasti kui kunstiteosed. Lisaks sobisid vahele ju ka kodusemad serveeringud odavamatest paikadest.

Sahmerdasin selle teema kallal kl 18st kuni öösel kl 1-ni ning sain valmis täpselt nii palju, kui siia kirjutasin. Iga sissekanne vajab nüüd ju lisaks veel ka pisemat või pikemat teksti ning üleslaetud piltide õigesse järjekorda seadmist. Seega, aega kulub umbes samapalju veel.

Nii võib üldjoontes arvestada, et 10 päeva sissekannetele kulub vähemasti terve tööpäev. Oleks sellest veel siis kasu laiadele rahvamassidele! Kogu see elektrooniline päevik on mõeldud eelkõige mulle endale. Loa selle lugemiseks olen andnud veel kolmele sõbrale, kellest kaks ikka aegajalt ka pilgu visavad. Igatahes tundub mulle, et märkminu aeg sellisel detailsel moel on möödas. Ei ole mõtet teha tühja tööd.

Pealegi oli neist detailidest kasu vaid sel perioodil, kui ma preparaati manustasin. Nüüd tekitasid juba mitmendat aega need realiseerimata sissekanded mulle täiendavat pinget. Otsustasin sissekannetest ja oma iga sammu detailsest jälgimisest loobuda.

Veel eile arvasin, et vähemalt teine päev kuluks mulle ka puhkuseks ära. Kuulutasingi välja, et ei lähe täna kuskile, ent siis meenus mulle see kiri, mis oli saadetud muu uuele tööaadressile ning mis oli pendeldanud Jakobi ja Vanemuise vahet. Kätte sain ma tolle alles 23. septembril, kui meil oli ELO eelne koosolek. Tegemist on Haridusministeeriumi kutsega edukate olümpiadistide autasustamisele. Olen sellisel üritusel korduvalt osalenud ning formaadiga enamvähem tuttav. Peetakse kõnesid, kiidetakse noori ja nende juhendajaid. Siis antakse peeneid suupisteid, mida tuleb püstijalu alla kugistada. Tihti lisandub ka mõni hinnaline ja massiivne kingitus. Näiteks vedasin millalgi koju ilmama paksu raamatu mingist mehest, kellest ma siiamaani ei tea midagi, kuna pole raamatut kordagi avanud. Päris algusaastatel tehti ikka juhendajatele pisike rahaülekanne. See oli mugav ja meeldiv. Arutasime eile Propsisega, kel on ka möödunud aastast vastav kogemus, et nutikas oleks neist kinkida mingis väärtuses kinkekaarte või siis midagi tõeliselt praktilist. Suvaline Kalevala või muu väärtteoseks nimetatud kolakas ei ole mõistlik. Paljudel on seesugune juba kodus olemas ning paljud ei vaja sellist.

Igatahes mõtlesin juba eile, et peaks mingi valemiga sellest üritusest kõrvale viilima. Ainus ahvatlus siinjuures oli Dorpati konverentsikeskus, kuhu mul oleks võimalus olnud teist korda elus minna. Eelmisel korral oli mingi AHHAA üritus, kuid ma oleksin hilinenud ning jätsin minemata. Sinna minekuks peaksin ma aga juba praegu (hetkel on kell 10:40) end raseerima, ülikonda viigitama ja kingi viksima. No lihtsalt ei viitsi!

Lahendus aga saabus palju varem kui arvatagi oskasin. Nimelt märkasin ma kohe, et kutse all seisab kodeering R.S.V.P, mille tähendust ma ei teadnud ning mida ma algul arvasin olevat lühendi, et vastaku need, kes tulla ei kavatse vms. Hakkasin asja uurima.

Google andis RSVP lühendile vasteid mitmeid, peamiselt aga "the retired and senior volunteer programme", mis sellesse konteksti kuidagi ei sobinud. Vastuse leidsin veebilehelt sekretär.ee ning sain teada, et rahvusvaheliselt teatud-tuntud R.S.V.P. olevat lühend prantsuskeelsest repondez s'il vous plait'st - vastake palun!

Mina aga ei vastanud (tähtaeg oli 25.09) ning nüüd saangi selle taha pugeda! Oleks ju inetu kohale minna, kui sinuga arvestatudki pole. Kui selle suhteliselt lühikese ajaga on mul olnud potensiaalselt võimalus juba kaks korda sinna Dorpatisse pääseda, siis ilmselt tuleb neid võimalusi millalgi veel. Ja kui minu silmade eest ka mõni seesugune paik varjatuks peaks jääma, ei vajuks ka maailm kokku.