Superstaarid

Tegelikult käisime me juba üleeile Propsisega Taskus superstaare vaatamas. Esinesid Margus Vaher, Arno Suislep ja Jana Kask.

Noored olid hästi tublid. Tõepoolest tasemel! Sama võib öelda ka pillimeeste kohta. Paraku jäi mul aga muusikaline elamus kuulmata, kuna minu kõrvad kuulevad helisid ka siis, kui need lihtsalt kostuvad... Õnnetuseks oli helitehnik kõrvainvaliid, kes oli nõdra kuulmisega ning kuuldeparaadi maha unustanud, mistõttu keeras kraanid põhja. Kui minu sõnadest väheks peaks jääma, et seda uskuda, siis tasuks uskuda kaupluste turvaväravaid, mis selle lärmi peale haledalt vigisema hakkasid. Helimees keeras seepeale aga vunki juurde, et vigin ei kostuks, selmet vähemaks võtta!

Mõnetised noodid jõudsid mu kõrvu, kui ma pöidlad küünarnukkideni tropiks kõrva toppisin. Aga mis elamus see selline on?

Ma kaldun arvama, et seesugused helitehnikud on noorte lauljate karjääri tapjad. Kui see minu teha oleks, keelustaksin ma selliste tegelaste viibimise kontserdil, eriti siiski aga elektroonsete riistade näppimise.

Teiseks lootsin ma, et kui tegemist on viisaka kontserdiga, olgugi et peamiselt nooremale publikule, toimub see mõnes uues vaba aja keskuse nooblis saalis, mitte aga poodide vahel jalutusruumis, kus igaüks suvalises poosis kuidagiviisi kägaras seda müra pidi kannatama. Või on tõesti kõikidel noortel kõrvad sedavõrd haiged, et nad enam ei kuulegi vaiksemat häält? Sellisel juhul on tegu ilmselt geneetiliselt muundunud organismidega. Ja see seletab nii mõndagi, miks näiteks noored täiskasvanute sõna ei kuula. Sel juhul selgub, et neil pole midagi häda sõnakuulelikkusega, neid tuleks lihtsalt todasorti aparaatidega varustada, mis helivaljust suurendavad...

Igatahes kui ma veel üldse iial kuskile kontserdile lähen, siis astun eelnevalt apteegist läbi, et soetada kõrvatropid.