.jpg)
Üks 106-aastane mamsel seal saates rääkis oma vanaduse saladusest ning rõhutas, et tõeliselt küps inimene lepib sellega, mida muuta ei saa, vihjates jõuliselt sellele, et ta on peamiselt vältinud igasugust sorti stressi.
Kahtlemata kuulub sellise stressivabaduse alla ka leppimine sellega, et me elame vaid ühe korra elus ning võiksime seda elu elada mõõdukalt ning huvitavalt. Elupõletajad ning meeletud pidutsemised sellesse valdkonda ei mahu.
Teadlased rõhutasid samas saates, et olemas on ka mingisugune eriline geen, mis toodab tavaliselt suuremaid kolesteroolimolekule. Need, kellel seesugune geen on, elavadki vanaks.
Üldse on 100-aastaseks elamise saladus järgmine:
- 70...80% ulatuses määravad selle geenid
- inimene ei juurdle liigselt maailma asjade üle ning elab stressivabalt
- tuleb aju koormata kas siis mingit loometööd tehes või mälumänge mängides
4 kommentaari:
Geenid on pikaealisuse juures kahtlemata otsustava tähtsusega. Aga kuidas on järgmiste teguritega:
1) optimism (positiivne eluhoiak)
2) toitumine
3) kehaline aktiivsus
4) elukombed?
Lisaks ei saa ma aru sellest, miks on elu pikkusega negatiivses korrelatsioonis mõtisklemine elu üle. Terve hulk mõttetarku on igatahes elanud päris vanaks: Platon, Kant, Jung, Russell jmt.
Optimism käibki ju stressivaba elu juurde.
Kehaline aktiivsus ei olnud ühelgi vanuril määrav, ka ei rõhutanud nad toitumist. Pigem seda, et ei teinud endale sellest probleemi.
Mõttetark ei pea olema tingimata see, kes muretseb elu üle. Eluolu sündmustesse võib ka konstateerivalt suhtuda, ilma et peaks omama soovi maailma parandada.
Olen märganud, et nood ülesaja-aastased on kõhna kehaehitusega. Seega end söömisega ei kurna. Liigutavad end mõõdukalt iga päev. Suhtlemises on sallivad. Pika elu jooksul tihti näguripäevi näinud, seega osanud hinnata hädast ja viletsusest väljapääsemise rõõmu. Ja mis peamine - ei ignoreeri kõike mittemeeldivat. Alati teenindusvalmiduses miinuslõpmatusest plusslõpmatuseni.
Eelkommijatele: positiivne eluhoiak pole lihtsalt positiivne eluhoiak, vaid oskus oma stressitaset madalseisus hoida, sealhulgas ka ränkadest katsumustest väljatulekuks leida see kõige vähemkurnav moodus.
Kass tabas taas naelapead - pigem napp kui rikkalik söömine on pika elu üks põhipante nii mõnegi varasema uuringu kohaselt. Ja ju vast tuleb kiire ainevahetuski kasuks - nõnda ei jää vast kahjulikud ollused liiga kauaks ihhu laagerduma. Lisaks nõustun webxaniga, et stoiline rahu on eluea osas etem kui pidev kirglemine ja põdemine. Sama tõika rõhutatakse jõuliselt ka Aasia vanades õpetustes.
Postita kommentaar