Täname Teid kandideerimast Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna infospetsialisti ametikohale.
Oleme käesolevaks hetkeks analüüsinud kõikide konkursile laekunud kandidaatide haridust, eelnevaid töökogemusi jm CV’s ja sooviavalduses sisalduvaid andmeid.
Arvestades kandideeritava ametikoha ametiprofiili ning konkursil kandideerijate tausta, peame aga kahjuks Teile teatama, et seekord ei osutunud valik Teie kasuks.
Tänan Teid konkursil osalemise eest ja soovime Teile edu edaspidiseks.
Sellises sõnastuses ei sisaldunud midagi uut. Samas aga oli tore tõdeda, kui eile lõuna paiku mulle helistati ning kutsuti tänaseks Kõrgemasse meditsiinikooli vestlusele. Sellest pidanuks kujunema mu päeva nael. Ometi juhtus eile, et Kerly saatis mulle tööd, mistõttu ma ei saanudki aru, kas ma ei olegi veel töölt vabastatud või lihtsalt tema seda veel ei tea. Täna tuli Hellelt teinegi tellimus, mis lubab oletada, et Suure Kella Juttu pole Tiiu sellest veel teinud. Tõsi, küll aga oli Janno üht-teist lehe kallal toimetanud, minu pildi ja nime deliitinud kõikidelt lehtedelt ning lisanud uue uudise. Uudis oli tal kaunikesti minimalistlik ega sobi minu meelest ülejäänud konteksti. Ka ei hakanud ma talle tüli tegema kirjaga, et ta võiks uurida PHP koodi venekeelses töötajate nimistus, mis tänu mingi komakese puudumisele lõpeb ootamatult poolel leheküljel ning on lisaäärtusena omandanud laia tühja serva.
Täna aga laekus mu kasti veel teinegi äraütlemine, sedapuhku Tartu Vanglast: Täname kandideerimast Tartu Vangla poolt korraldatud ametikoha Kriminaalhooldusametnik (Vaata http://www.cvkeskus.ee/175356) konkursil. Peame kahjuks tõdema, et seekord osutus valituks teine kandidaat. Sellest hoolimata soovime Teile edu uue töökoha otsinguil!
T. P.
Tartu Vangla
Veel märkasin ma eile juba mitmendat korda, et kuigi mind pole valitud või mulle isegi mitte äraütlemist saadetud, on mitmed varasemad vakantsed töökohad taas "saadaval". Eile näiteks ÕIGE TOITUMISE JA HEA ENESETUNDE TREENER-KONSULTANT (kust isegi äraütlemist ei laekunud) ning ASSISTENT (KAUBATELLIJA) Severis (kust saabus äraütlev kiri). Sellele müsteerimile peab selgitus olema, mõtlesin.
Täna hommikul oli McQ-l tükk tegemist, et mind maast lahti saada. Uinusin ju 3:30. Kuid võlusõna — töövestlus — lõi mu silmaluugid siiski valla. Kohvitasin, kümblesin, raseerisin... ja siis hakkasin endale kohasemat riietust otsima, kuna õues oli temperatuur kaugelt üle 20 kraadi.
Selgus aga, et McQ oli õhtul mu mustad teksapüksid pessu pannud ning üksnes lubanud, et hommikuks on need kuivad. Kui ma poiste tuppa läksin, valitses sealsel pesunööril eeskujulik seapesa. McQ oli kõik riided pesumasinast otse nöörile tõstnud, vaevumata neid mingilgi moel laiali laotada. Minu püksid olid kõige alumised. Muidugi niisked, kortsus, märksa heledamad kui varem ning ka märksa enam narmendavad... Tuli asuda uute pükste otsinguile.
Kuid egas see suur riidekuhil mu elutoa tugitoolis palju alla ei jäänud. Kuude jooksul Kassiga läbi "Humanade" kapatud, oli mul sinna kuhjunud märkimisväärne hunnik kõiksugu kaupa — ava või kohalik rõivapood! Loopisin suurema osa sängile ning see kuhi läks veelgi suuremaks.
Lõpuks suutsin filigraanse osavusega kaevata välja enamvähem sobiva kostüümi ning end sellesse riietada. Selgus veel, et kohast püksirihma ei olnud, ent mu varem toekas õllekõht oli sedavõrd kokku kuivanud, et iga püks sinna ei passinudki. Nagu muide ka mõned avaramad pintsakud. Igatahes nägin ma lõpuks välja nagu vana lektor.
Mõne minutiga olin Meditsiinikooli juures ning otsisin pärast pisikest Ravila pargis jalutamist ust, mille taga pidi vestlus toimuma. Lubati ju vastav siltki panna... Silti aga polnud. 3 minutit enne südapäeva tõttasin valvuritädi juurde, kui ta just infosekretär polnud, ning uurisin asja. Too ei teadnud ka midagi, esitas vaid imelikke küsimusi inimese kohta, kelle juurde ma minna tahan. Aga või mul siis need nimed meeles seisavad! Tädi viis mind personaliosakonna juhataja juurde, kes ei teadnud samuti midagi. Koos temaga asusime siis ukselt uksele käima ja veidraid küsimusi esitama. Ent lõpuks selgus, et ikkagi oli see ÕIGE koht seal, kuhu ma kõigepealt tõttasin. Erinevus oli vaid selles, et nüüd oli uksel ka vastav silt.
Vestlus kestis vaevalt veerand tundi ning peamiselt küsiti minu varasema töökogemuse kohta. Selles tegin ma suure järelduse, et ju pole mu Online-CV-s varasem töökogemus üldse kajastatud. Võimalik, et ma jätsin toona tolle lisamata põhjusel, et mul oli veel hetkel töö, võimalik aga, et kartusest. Mine sa tea, mida näites prof TS minu kohta kokku võib rääkida. Tegelikult oleneb see tema tujust. Kolmas ning kõige tõenäosem põhjus on aga see, et töökogemuse sisestamine tolles ahistavas keskkonnas oli kole keerukas, mul aga erinevaid töökohti suhteliselt palju ning ma võisin mõelda, et täidan tolle puuduse hiljem. Igatahes on sellest ka üks võimalik vastus küsimusele, miks minuga kas üldse ei kontakteeruda või siis saadetakse vaid äraütlemisi.
Selle CV uuendamise pidanuks kohe täna ette võtma, kuid kole palju kulus aega kodulehe kallal nokitsemisele. Lisaks tuli veel ootamatu 33-kilomeetrine lisatiiruke Endliga Columbia Kivi juurde... Aga ehk homme on selleks soodsam päev.
3 kommentaari:
Meditsiinikool oligi see salapärane koht,kuhu kutsuti. Tasus saladust teha küll :P
Soovitan Teil kriitilise pilguga üle vaadata oma hügieen enne kui Te töövestlustele lähete. Teie poolt ülesse riputatud pildimaterjal oma garderoobist ning elamisest jätab kergelt õõvastava mulje - kas see ei või olla ka põhjus nii paljudele äraütlemistele?
Ma vaatan alati kriitilise pilguga oma hügieeni. Pildimaterjalil on märgata vaid mingit osa sellest nn garderoobist.
Kui ma oleksin kindel, et kõikidel neil kohtadel, kuhu ma kandideerinud olen, oleks vaja olnud eelkõige välimust ja korrektset riietust, võiksin ehk väitega nõustudagi. Paraku on mind aga seni kutsutud kaunis vähesele hulgale vestlusist, tihti ma teise vooru siiski ei pääsegi.
Postita kommentaar