Tiiu teatas mulle enne haiglasse siirdumist, et ehkki projekti tähtaeg oli möödunud kuu lõpus, õnnestus tal saada paar nädalat ajapikendust ning nüüd pole tal aega asjaga tegeleda ja mina võtku see oma südameasjaks. Seda enam, et koduleht, millega ma seni tegelesin, minevat sootuks uutele alustele ja minu teeneid sellisel moel enam ei vajatavat.
Tõsi, ma läksin sinna algul tööle kui bioloog, kellele anti ülesanne olla loominguline. Et mõelgu ma midagi vinget välja. Et see mitte millestki millegi väljamõtlemine mulle kaunikesti vaevaline oli, samas aga teised kohustused ka kaelas, ei püsinud ma metoodiku kohal rohkem kui katseaja, neli kuud. Edasi sai minust lepinguline veebisepp. Nagu juuresolevalt jooniseltki näha, suutsin selle ajaga (alustasin kodulehega ettevaatlikult juba aprillis 2007, sügisest aga jätkasin peamiselt ainult sellega) saavutada kodulehe külastatavuse teatava tõusu.
Edasi aga muutus mulle natukene ebamääraseks tarvidus igas kuus korra Torni juurest läbi minna pelgalt selleks, et lepingule allkirja anda. Küsisin, et kas poleks mõeldav dokumendi digitaalne allkirjastamine, kuid sain vastuseks käsunduslepingu.
Tiiu haiglas oleku ajal võtsin ühendust mitmete väljamaiste analoogsete asutustega ning saavutasin päris hea kontakti. Siis aga hakkasid nemad minult küsima liiga spetsiifilisi ja konkreetseid küsimusi, millele ma kuidagi vastata ei osanud. Õnneks aga sai Tiiu haiglast välja ja vastas ise, lisades, et tal on olemas koguni ka magistrikraadiga tütar, kes selle asjaga tegelema hakkaks.
Muidugi ma olin rahul, et kõik laabub. Kuid täna, kui uus tähtaeg "kukkus", kirjad aga jätkuvalt minu aadressile tulid, küsisin Tiiult järgi, et mis seis on. Tema vastas, et olla lootnud, et mina ajan asja ikka lõpuni ning et tema on hoopis kuskil konverentsil ja tal pole üldse aega.
Kirjutasin talle siis õnnetult pika kirja, et mul lihtsalt ei ole ei andmeid ega piisavalt oskusi, et sedalaadi projekte korraldada. Lõpuks saime MSNi kaudu asjad nii kaugele, et taotlused said siiski esitatud vaid mõned tunnid pärast lisatähtaja lõppu. No näis, kas lähevad läbi. Eeldatavasti enne uut esmaspäeva nendega niikuinii keegi suurt ei tegele.
Pisut murelikuks teeb mind nüüd minu edasine saatus (või staatus). Kui koduleht hakkab iseenesest ja automaatselt toimima, siis mul pole ju enam suurt midagi teha. Kui projekti hakkavad juhtima Tiiu ja ta magistrikraadiga doktorandist tütar, siis pole ju mind neile samuti tarvis.
Jääb vaid loota, et juba esmaspäevaks laekub mu postkasti paar-kolm positiivset vastust mu veerandsajale taotlusele. Või oli tõesti ülikoolis käimine asjatu? Olen märganud, et nii mõnessegi ametisse peetakse mind "liialt harituks". Aga mis ma selle haridusega nüüd peale hakkan? Äkki peaksin koguni õnne tänama, et doktorantuur pooleli jäi, muidu oleks totaalselt lootusetu seis olnud.
4 kommentaari:
Täbar lugu ja aina räbalamaks läheb.
Ei oska kommenteeridagi. Mina oma asjatustes üritan välja nõuda mistahes tööülesande kohta vormikohased näidised ja reglemendi nende täitmiseks. Kui pole seda ega teist, siis lähtun lõpptulemusest. Kui seda ka ei osata ette anda, siis ehitan kõik omatahtse ise üles. Tavaliselt on mul kaaskannatajaid ja kaasamõtlejaid ning ametikohtade ülesehitamine on olnud päris loominguline töö.
Kuid AHHAA lehe külastatavus pole sugugi langustendentsis. Viimase 21 tunniga oli lisanudnud enam kui 2000 vaatamist, mis teeb umbes 100 vaatamist tunnis.
44022 kell 12:42, eelmisel päeval kl 15 aga 41922. Iseenesest on muidugi veider, et ma sain sellest "teistele koduka alustele" üleminekust teada ka mokaotsast MSN teel, selmet sellest oleks kuidagi ametlikumalt või teistmoodi teatatud. Eks üldse on kummaline, et kuigi ma olen veebihaldur, ei ole mul selle arendamise ega kujundamise koha pealt kuigi suurt sõnaõigust.
19.04 kl 10 oli aprillikuu vaatamisi 46710, st viimase 22 tunniga lisandus 2688 vaatamist.
Küllap on oma osa ka sel Pomm+Uudis klahvil :)
Postita kommentaar